Suse jookseb pidevalt kokku ja rikub failisüsteemi

[pingviinimees]

Sa võtad põikpäiselt Suse serveri, mida soovitatakse mitte võtta.
Sa teed asju root'ina, mida iga esimene õpetus soovitab võimalusel mitte teha.
Sa tahad kasutada võimalikult kommertstarkvara, mida on Linuxis suht näputäis, ega kuula kogenud kasutajate nõu.
Sa keeldud kasutamast käsurida, isegikui see on optimaalsem.
Mida veel?
Sa võid olla kasutanud arvuteid kasvõi 100 aastat, aga kui Sa tuled oma suletud maailmaga teise liivakasti, omamata elementaarset õpivõimet, siis ei saa Sa olla ometi ülearu optimistlik, et asjad sujuvalt laabuma hakkavad...

loomulikult pole ma optimistlik. Momendil ainus asi mis mind üldse Linuxi küljes hoiab, on pea olematu CPU ja mälukasutus, mis oligi minu eesmärk jooksutada virtuaalmasinat.
See oli ainus ja primaarne eesmärk mis on ka saavutatud. Edasi, muidugi on huvi Linuxi vastu, kuid ma annan endale aru, et ma ei saa esialgu teha seda mida teised saavad, kuigi tahaks. See aga sõltub just sellest, kui suur see sinu mainitud "näpuotsaga kommertsvara" maht on. Kui on miskit, siis saan edasi teha, kui pole, siis jääb hoobilt pooleli ja piirdub sellega millega senini rahul olen.

[sander85]

selleks, et sulle midagi soovitada või infot anda, selleks on vaja konkreetseid küsimusi, et mida sul vaja on.. see, et peaks pikalt ja laialt ja puu taha seletama.. ei paku eriti huvi..

[pingviinimees]

selleks, et sulle midagi soovitada või infot anda, selleks on vaja konkreetseid küsimusi, et mida sul vaja on.. see, et peaks pikalt ja laialt ja puu taha seletama.. ei paku eriti huvi..

Seda olen ma juba eelmistes postides seletanud, imelik oleks korrata.

[Qilaq]

selleks, et sulle midagi soovitada või infot anda, selleks on vaja konkreetseid küsimusi, et mida sul vaja on.. see, et peaks pikalt ja laialt ja puu taha seletama.. ei paku eriti huvi..

Seda olen ma juba eelmistes postides seletanud, imelik oleks korrata.

Võib-olla ma ei oska lugeda, aga ma küll eelmistes postides ei näinud mingeid konkreetseid küsimusi "kommertstarkvara" kohta, mille puudumine Linuxis takistab selle kasutamist. Ainuke konkreetne asi oli partitsioonihaldur ja see on Linuxis täiesti olemas, enamasti isegi otse distrosse sisse ehitatud, aga ka eraldiseisva rakendusena.

[-ordi-]

Väga kahtlane jutt!

http://opensuse.swerdna.org/susentfs.html
http://susewiki.org/index.php?title=Ntf ... _automount

Mingi jama on Sul /etc/fstab'ga, sellepärast ei saagi sinna midagi kirjutada, hea oleks kui Sa selle sisu siia postitaksid.

[pingviinimees]

Võib-olla ma ei oska lugeda, aga ma küll eelmistes postides ei näinud mingeid konkreetseid küsimusi "kommertstarkvara" kohta, mille puudumine Linuxis takistab selle kasutamist. Ainuke konkreetne asi oli partitsioonihaldur ja see on Linuxis täiesti olemas, enamasti isegi otse distrosse sisse ehitatud, aga ka eraldiseisva rakendusena.

Linuxi partitsioonihaldus ei ole suuteline näitama statistikat raid ketta kohta ja seda parandama, kuvama pop-upe vea korral, lugema-kirjutama NTFS ketast (nii nagu seda uus Paragon teeb - otse manageris faile kopida). Aga see selleks, jätame üldse arvuti ja Linuxi kõrvale, ütlema et mul polegi üldse arvutit. Mind huvitaks kas oskaksid öelda kasvõi ühe kommertstarkvara Linuxi jaoks. Seda et neid tehtud pole ma lihtsalt ei usu, kuna Linux on piisavalt levinud ning juba IBM ja Novell on piisavalt suured firmad ning nad ei tee asju tasuta.
Mind huvitab see. Minu arvates Linux on palju rohkem väärt asi kui seda on käsurida ja tasuta tarkvara. Nii mul kui ka paljudel teistel pole huvi Linuxi vastu tekkinud just tänu sellele et levitatakse käsurida ja vabavara ning inimesed arvavadki et sellega asi piirdub. Olen veendunud et nii see asi pole ja Linuxil on palju rohkem potensiaali. Ta pole üldse nii kehva nagu temast pilti maalitakse. Mac on seda juba tõestanud, Linux pole halvem.

[pingviinimees]

Väga kahtlane jutt!

http://opensuse.swerdna.org/susentfs.html
http://susewiki.org/index.php?title=Ntf ... _automount

Mingi jama on Sul /etc/fstab'ga, sellepärast ei saagi sinna midagi kirjutada, hea oleks kui Sa selle sisu siia postitaksid.

Algselt, enne NTFS\i mountimist:

proc /proc proc defaults 0 0
sysfs /sys sysfs noauto 0 0
debugfs /sys/kernel/debug debugfs noauto 0 0
usbfs /proc/bus/usb usbfs noauto 0 0
devpts /dev/pts devpts mode=0620,gid=5 0 0
/dev/disk/by-id/usb-Hitachi_HTS543225L9SA00_00E00103C79BA-0:0-part2 / ext3 defaults 1 1
/dev/disk/by-id/usb-Hitachi_HTS543225L9SA00_00E00103C79BA-0:0-part1 swap swap defaults 0 0
/dev/md0 /media/RAID ext3 user,acl,user_xattr 1 2


Mountimise ajal näitab aknas errori ja mountimist ei toimunudt:

Error

Failure occurred during following action:
Mounting /dev/sdc3 to /media/USB-data

System error code was: -3003

/bin/mount -t ntfs-3g -ousers,gid=users,fmask=133,dmask=022,locale=en_US.UTF-8 '/dev/sdc3' '/media/USB-data':
mount: unknown filesystem type 'ntfs-3g'

[itvendpowered]

Kood: Vali kõik

mount: unknown filesystem type 'ntfs-3g'

See nagu meenutab et fuse ntfs 3g fstabis on lihtsalt ntfs

[Qilaq]

Võib-olla ma ei oska lugeda, aga ma küll eelmistes postides ei näinud mingeid konkreetseid küsimusi "kommertstarkvara" kohta, mille puudumine Linuxis takistab selle kasutamist. Ainuke konkreetne asi oli partitsioonihaldur ja see on Linuxis täiesti olemas, enamasti isegi otse distrosse sisse ehitatud, aga ka eraldiseisva rakendusena.

Linuxi partitsioonihaldus ei ole suuteline näitama statistikat raid ketta kohta ja seda parandama, kuvama pop-upe vea korral, lugema-kirjutama NTFS ketast (nii nagu seda uus Paragon teeb - otse manageris faile kopida). Aga see selleks, jätame üldse arvuti ja Linuxi kõrvale, ütlema et mul polegi üldse arvutit. Mind huvitaks kas oskaksid öelda kasvõi ühe kommertstarkvara Linuxi jaoks. Seda et neid tehtud pole ma lihtsalt ei usu, kuna Linux on piisavalt levinud ning juba IBM ja Novell on piisavalt suured firmad ning nad ei tee asju tasuta.
Mind huvitab see. Minu arvates Linux on palju rohkem väärt asi kui seda on käsurida ja tasuta tarkvara. Nii mul kui ka paljudel teistel pole huvi Linuxi vastu tekkinud just tänu sellele et levitatakse käsurida ja vabavara ning inimesed arvavadki et sellega asi piirdub. Olen veendunud et nii see asi pole ja Linuxil on palju rohkem potensiaali. Ta pole üldse nii kehva nagu temast pilti maalitakse. Mac on seda juba tõestanud, Linux pole halvem.

Et ise pole partitsioonihalduritega lähemalt kokku puutunud, jätan kommenteerimata võimalused, mida Linuxis kasutatavad suudavad või mitte. Aga kommertstarkvara on ka Linuxi all piisavalt. Mulle lähemat huvi pakkuvatest asjadest näiteks StarOffice (mille vabavaraline versioon on OpenOffice), samuti mitmed optilise märgituvastuse programmid. Ise ei ole kokku puutunud, aga teadaolevalt on kommertstarkvara omajagu olemas graafika vallas, olgu tegemist piltide-fotode töötlemise või kujundamise või projekteerimise rakendustega. Kindlasti on neid veel, ma lihtsalt ei tea, sest pole põhjust nende vastu huvi tunda - kui kättesaadav vaba tarkvara täidab mu vajadusi, milleks siis otsida tarkvara, mille eest peab maksma?

[illukas]

1.1 cat /etc/fstab
1.2 mount
1.3 fdisk -l
(SEE ON L TÄHT!!!!! OLE ETTEVAATLIK SELLE KÄSUGA)
ja hakkame uuesti peale

Ma ei tea kas sa ei taha ennast aidata ja lihtsalt tambid siin peaga vastu puud või on sul midagi viga?
Sulle on esitatud piisavalt küsimusi, mida sa järjepidevalt ignoreerid, mingit konkreetset infot sa ei anna....

Kui sa ei taha linuxist midagi teada, siis palun väga telli teenus, tehakse korda, maksa raha ja ei olegi midagi vaja teada
simple as that!

Tasulisi asju on linuxi all omajagu, alates susest endast kuni lõpetades eri rakendustega....

[veeall]

Minu arvates Linux on palju rohkem väärt asi kui seda on käsurida ja tasuta tarkvara. Nii mul kui ka paljudel teistel pole huvi Linuxi vastu tekkinud just tänu sellele et levitatakse käsurida ja vabavara ning inimesed arvavadki et sellega asi piirdub.

Nii pole tegelikult võimalik linuxit kiita.
Peaksid tegema selgeks mõisted gnu/linux, opensource (vabavara=freeware), ja mis rolli kogu kupatuse juures mängivad käsurealised programmid, ning mida teeb X. Mille jaoks on aknahaldurid (window manager) ja mis värk nende DE-dega on (desktop environment).

Kommertsiaalsed rakendused linuxile on tihti samuti opensource st avatud lähtekoodiga. Näiteks Sun-i Virtualbox. Suletud lähtekoodiga tarkvara tavaliselt distributsiooniga kaasa ei pakendatagi. Mitmed keelduvad põhimõtteliselt suletud lähtekoodiga tarkvara kasutamast ja projektid kus firma on püüdnud oma tarkvara lähtekoodi avada ning meelitada arendajaid projektiga kaasa lööma, kuid on jätnud võtmekomponentide koodi salastatuks, on selle tõttu põrunud - näiteks Xara vektorgraafika programm.

Linuxit oleks eetiline nimetada - Gnu/Linux. Gnu on operatsioonisüsteem, linux on väike kirsikivi.

[sadiini]

Mul on kuri kahtlus, et Google on tema püstitajal samuti raske kasutada.

Kommertstarkvara linuxi all

Ehk selle tõttu, et ta on tasuta?

[pingviinimees]

Mul on kuri kahtlus, et Google on tema püstitajal samuti raske kasutada.

Kommertstarkvara linuxi all

Ehk selle tõttu, et ta on tasuta?

Tänud, seda oligi tarvis. Tehke foorumisse ka alasektsioon kommerts ja suletud koodi fännidele.
p.s. kusagilt lugesin et Linus T. ei taha GNU'st kuuldagi ning peab kogu GNU rida naeruväärseks.

[laur]

Pingviinimees, ei ole mõtet tuua näiteid alalt mida sa ei jaga, teed end naeruväärseks.

[sander85]

Minu arvates Linux on palju rohkem väärt asi kui seda on käsurida ja tasuta tarkvara.

http://www.brunolinux.com/02-The_Termin ... h_Sed.html

üks kõige elementaarsem näide käsurea efektiivsusest, mida mul just täna vaja läks.. html failides, mida oli ikka HULGI tuli asendada "/static -> "static

miks krt peaks ma otsima mingit graafilist junni, võimalusel veel selle eest maksma ka, kui ma saan sisse lüüa ühe käsu ja sekundiga käidi sajad failid üle ja asendati seal vajalik

ma vaatan, et sa otsid linuxi väärtust valest kohast..

[pingviinimees]

Minu arvates Linux on palju rohkem väärt asi kui seda on käsurida ja tasuta tarkvara.

http://www.brunolinux.com/02-The_Termin ... h_Sed.html

üks kõige elementaarsem näide käsurea efektiivsusest, mida mul just täna vaja läks.. html failides, mida oli ikka HULGI tuli asendada "/static -> "static

miks krt peaks ma otsima mingit graafilist junni, võimalusel veel selle eest maksma ka, kui ma saan sisse lüüa ühe käsu ja sekundiga käidi sajad failid üle ja asendati seal vajalik

ma vaatan, et sa otsid linuxi väärtust valest kohast..

Karm diktatuuri värk (vabavara kohta), et siis väärtused on ka ette kirjutatud nagu nõuka ajal.
Aga see näide pole eriti hea - teksti replacemisi teen ma tavaliselt TotalCommanderis paari näpuliigutusega, vähemaga kui seal näites.

[illukas]

ei ole asi diktatuuris vaid sinu arusaamise võimelisuses/tahtmises!

Kui tahad käsurea näidet siis oleks kõige elementaarsem op süsteemi täiendamine apt-get update && apt-get upgrade -y
(syntaks on nii nagu ta on, olen kergelt klaasriide vaigu laksu all)

[pingviinimees]

ei ole asi diktatuuris vaid sinu arusaamise võimelisuses/tahtmises!

Kui tahad käsurea näidet siis oleks kõige elementaarsem op süsteemi täiendamine apt-get update && apt-get upgrade -y
(syntaks on nii nagu ta on, olen kergelt klaasriide vaigu laksu all)

See huvitaks küll. Kas käsurealt saaksin paremini uuendusi teha? Senini kasutasin Yasti abi, mis teatas pidulikult et "uuendusi pole (või pole vaja)".
Kuigi samas näiteks KDE on vana versioon. Kas käsurealt saaksin seda uuendada?

[wk]

See huvitaks küll. Kas käsurealt saaksin paremini uuendusi teha? Senini kasutasin Yasti abi, mis teatas pidulikult et "uuendusi pole (või pole vaja)".
Kuigi samas näiteks KDE on vana versioon. Kas käsurealt saaksin seda uuendada?

Need asjad on pisut keerullisemad ja erinevad perekondasid pidi. Suse kasutab oma rpm-pakendust ja vaikimisi pole sääl apt-indusest lõhnagi. apt-vahendid on vaikimisi käsurealt pakihaldusevahendid kõigis Debiani derivaatides (st ka buntulisi). Tõenäoliselt saab apti paigaldada ka Susele, aga rusikareeglina soovitaks igas distros siiski pakke hallata oma vahenditega. Tõenäoliselt on Susel käsureal kasutusel ka rpm, aga kas see ka sõltuvusi lahendada viitsib, ei oska kommenteerida.

Teine probleem samas küsimuses on seotud KDE4ga. Nimelt on reeglina igas distro väljalaskes kaasas tarkvara konkreetne versioon ja uuendused tulevad sellele versioonile täienduseks, nö hooldusversioonid. Järgmistele suurtele versioonidele üleminekut ei toimu. St et kui Sinu Susele pandi kaasa KDE 4.1 (või koguni 3.5?), siis uuendades saad Sa vaid KDE 4.1 hooldusversioonid, mitte uusi täisversioone (praegu 4.3). Loomulikult on võimalik hakata kasutama uuemaid täisversioone, aga see ei ole ametlikult toetatud, seega see ilmselt Sulle ei sobi.

Konkreetne vastus: ei saa

[pingviinimees]

Need asjad on pisut keerullisemad ja erinevad perekondasid pidi. Suse kasutab oma rpm-pakendust ja vaikimisi pole sääl apt-indusest lõhnagi. apt-vahendid on vaikimisi käsurealt pakihaldusevahendid kõigis Debiani derivaatides (st ka buntulisi). Tõenäoliselt saab apti paigaldada ka Susele, aga rusikareeglina soovitaks igas distros siiski pakke hallata oma vahenditega. Tõenäoliselt on Susel käsureal kasutusel ka rpm, aga kas see ka sõltuvusi lahendada viitsib, ei oska kommenteerida.

Teine probleem samas küsimuses on seotud KDE4ga. Nimelt on reeglina igas distro väljalaskes kaasas tarkvara konkreetne versioon ja uuendused tulevad sellele versioonile täienduseks, nö hooldusversioonid. Järgmistele suurtele versioonidele üleminekut ei toimu. St et kui Sinu Susele pandi kaasa KDE 4.1 (või koguni 3.5?), siis uuendades saad Sa vaid KDE 4.1 hooldusversioonid, mitte uusi täisversioone (praegu 4.3). Loomulikult on võimalik hakata kasutama uuemaid täisversioone, aga see ei ole ametlikult toetatud, seega see ilmselt Sulle ei sobi.

Konkreetne vastus: ei saa

Tänud! Ega ma niiväga ei põegi, 4.1 on versioon. Aga kas üldse tohib installida mingit softi mis ametlikult pole Suse Ent 11 jaoks tehtud. Kaasa arvatud openSUSe asjad ja teise KDE versiooni asjad?