Linuxi kasutuselevõtt Tartu linnavalitsuses
Moderaator: Moderaatorid
Mõned näpunäited ja soovitused. Tõenäoliselt Tartu LV on kolm asja mille kasutus moodustab kokku 90% - Dokumentide koostamine, Weebi sirvimine ja emailide saatmine. Soovitan iga nende kolme tegevuse kohta eelnevalt valmis teha mingid juhendid. Näiteks dokument, kuidas OO -ga lehekülgedele numbreid panna, koostada sisukorda, numeratsioon jne. See oleks kindlasti esimene asi, mis kasutajaid tigedaks ajab, kui nad sellega hakkama ei saa. Kuidas FF -l käivad järjehoidjad, mille jaoks ja kuidas kasutada FF -i Tab -e ja siis olenevalt mailivahetus keskkonnast kuidas seal ringi käia kontaktidega jms.
Kui kasutajal on selline paber olemas on tal palju lihtsam ja julgem.
Kui kasutajal on selline paber olemas on tal palju lihtsam ja julgem.
Re: Linuxi kasutuselevõtt Tartu linnavalitsuses
Natuke jääb segaseks teemaalgataja seos Tartu LV'ga. Umbes saatsid kirja või oled ise kuidagi sees seal ikka?ago kirjutas:Saatsin umbes kolma nädalata tagasi linnavalitsusse kirja küsimuseg, et kui palju kasutatakse vaba tarkvara ja Linuxit. Vastust pole siiamaani tulnud.
Teemaalgatus
Oih, kui tore, et arutelu on nii aktiivselt käima läinud.
Põhjus, miks selle teema püstitasin seisnes selles, et kandideerin sügisestel valimistel Tartu linnavolikokku ning uurin maad, kui kerge või raske selline üleminek Linuxile on. Võib olla leidub siin mõni IT mees, kes omavalitsuses tööl.
Mõtlesin lihtsalt, et selline muudatus võiks inimestele meeldida. saaks vähe kokku hoida ja ka linuxi kasutajad oleksid rahul. Huvitun ise väga tehnoloogiast ja soovin, et meie armas "E-riik" ja "Heade mõtete linn" astuks mingeid samme ka vaba tarkvara kasutamise osas.
Põhjus, miks selle teema püstitasin seisnes selles, et kandideerin sügisestel valimistel Tartu linnavolikokku ning uurin maad, kui kerge või raske selline üleminek Linuxile on. Võib olla leidub siin mõni IT mees, kes omavalitsuses tööl.
Mõtlesin lihtsalt, et selline muudatus võiks inimestele meeldida. saaks vähe kokku hoida ja ka linuxi kasutajad oleksid rahul. Huvitun ise väga tehnoloogiast ja soovin, et meie armas "E-riik" ja "Heade mõtete linn" astuks mingeid samme ka vaba tarkvara kasutamise osas.
Tartu vastus
Avastasin, et Tartu käest on sedasorti küsimust juba küsitud. Vastus SIIN
Kogu tekst
Küsimus
Tallinna Linnavalitsuse,
Vaadates Tartu LV tehnoloogia kvaliteeti, näen et proovite käia võimalikult ajaga kaasas. Teen ettapaneku mis säästaks suure hulga maksumaksja raha, samas oluliselt tõstaks Tartu LV mainet - kasutage Linuxi tasuta tarkvara selle asemel et kallist Windowsit rentida. Munichi LV tegi selle julge otsuse juba 2 aastat tagasi (http://www.eweek.com/article2/0,1759,1110809,00.asp), mida meil ikka karta on?
Palun esitage see küsimus jäegmisel koosolekul. Sooviksin teada kui tõenäeline on Linuxi insalleerimine, kui Windowsi rent 3 aasta pärast aegub?
Parimatega,
Taavi Tillman
Küsija: Taavi Tillmann
Esitatud: 07.02.2005
Vastus
Lp Taavi Tillmann
Kõigepealt suur aitäh tunnustuse eest, mis olete andnud meie tööle. Linuxi ja vabavara kasutamisest Tartu LV's võin ma Teile öelda, et aeg-ajalt oleme me seda kaalunud.
Serveriplatvormina kasutame avalikel serveritel FreeBSD operatsioonisüsteemi, dokumendihalduse serveritel Suse Linuxit (see, nagu te muidugi teate ei ole tasuta) ja failiserveritel erinevaid Novelli versioone.
Töökoha operatsioonisüsteemina kasutame Windows XP'd (on veel mõned loetud NT4.0'd) ja hetkel operatsioonisüsteemi vahetust ei kavatse.
Miks?
Vaadake - arvutid on ametnikel kasutusel selleks, et tööd teha ja töötegemiseks on nende jaoks välja arendatud, ostetud jne palju erinevaid töövahendeid. Näiteks finantsinfosüsteem, dokumendihaldus, geoinfosüsteem ja selle alamrakendused jne jne. Kahjuks enamik nendest ei tööta Linuxi platvormil. Kui oleks kasutusel ainult mõningad kontoripaketid, siis oleks selline üleminek mõeldav.
Lisaks tuleb arvestada inimlikku faktorit.
Koos keskkonna vahetusega tuleb läbi viia mõningane kasutajakoolitus - sellel on oma hind.
Vähemalt mõningaks ajaks tekib osadel kasutajatel tööviljakuse langus. Nagu te ilmselt teate on ametniku ülalpidamine suhteliselt kallis lõbu ja me ei tohi tekitada olukorda, kus ametnik saaks viidates infosüsteemi puudustele jätta osa tööd tegemata. Kui rahvas (läbi linnavolikogu) on otsustanud palgata ametniku, siis tuleb teda ka võimalikult hästi ära kasutada. Võrreldes muude personalikuludega, on kulutused Windowsi operatsioonisüsteemile suhteliselt väikesed, op. süsteemi soetuse kulud moodustavad ca 10-15% ühe ametniku kuu ülalpidamiskuludest.
Tänasel päeval ei saa Tartu LV's töötada ilma arvutit kasutamata. Kui on mingi probleem võrgu või serveriteenuste toimimises, siis seisab paarisaja ametniku tööb ja see läheb meile kõigile väga kalliks maksma.
Ma ei ütle, et MS Windows on maailma parim operatsoonisüsteem ja kui me praegu alustaks, siis ilmselt valiks midagi muud. Üleminek ühelt süsteemilt teisele oleks Tartu maksumaksja jaoks siiski liiga kallis.
Vastaja: Kalev Pullonen
Linnakantselei IT teenistuse juhataja
Vastatud: 14.02.2005
Kogu tekst
Küsimus
Tallinna Linnavalitsuse,
Vaadates Tartu LV tehnoloogia kvaliteeti, näen et proovite käia võimalikult ajaga kaasas. Teen ettapaneku mis säästaks suure hulga maksumaksja raha, samas oluliselt tõstaks Tartu LV mainet - kasutage Linuxi tasuta tarkvara selle asemel et kallist Windowsit rentida. Munichi LV tegi selle julge otsuse juba 2 aastat tagasi (http://www.eweek.com/article2/0,1759,1110809,00.asp), mida meil ikka karta on?
Palun esitage see küsimus jäegmisel koosolekul. Sooviksin teada kui tõenäeline on Linuxi insalleerimine, kui Windowsi rent 3 aasta pärast aegub?
Parimatega,
Taavi Tillman
Küsija: Taavi Tillmann
Esitatud: 07.02.2005
Vastus
Lp Taavi Tillmann
Kõigepealt suur aitäh tunnustuse eest, mis olete andnud meie tööle. Linuxi ja vabavara kasutamisest Tartu LV's võin ma Teile öelda, et aeg-ajalt oleme me seda kaalunud.
Serveriplatvormina kasutame avalikel serveritel FreeBSD operatsioonisüsteemi, dokumendihalduse serveritel Suse Linuxit (see, nagu te muidugi teate ei ole tasuta) ja failiserveritel erinevaid Novelli versioone.
Töökoha operatsioonisüsteemina kasutame Windows XP'd (on veel mõned loetud NT4.0'd) ja hetkel operatsioonisüsteemi vahetust ei kavatse.
Miks?
Vaadake - arvutid on ametnikel kasutusel selleks, et tööd teha ja töötegemiseks on nende jaoks välja arendatud, ostetud jne palju erinevaid töövahendeid. Näiteks finantsinfosüsteem, dokumendihaldus, geoinfosüsteem ja selle alamrakendused jne jne. Kahjuks enamik nendest ei tööta Linuxi platvormil. Kui oleks kasutusel ainult mõningad kontoripaketid, siis oleks selline üleminek mõeldav.
Lisaks tuleb arvestada inimlikku faktorit.
Koos keskkonna vahetusega tuleb läbi viia mõningane kasutajakoolitus - sellel on oma hind.
Vähemalt mõningaks ajaks tekib osadel kasutajatel tööviljakuse langus. Nagu te ilmselt teate on ametniku ülalpidamine suhteliselt kallis lõbu ja me ei tohi tekitada olukorda, kus ametnik saaks viidates infosüsteemi puudustele jätta osa tööd tegemata. Kui rahvas (läbi linnavolikogu) on otsustanud palgata ametniku, siis tuleb teda ka võimalikult hästi ära kasutada. Võrreldes muude personalikuludega, on kulutused Windowsi operatsioonisüsteemile suhteliselt väikesed, op. süsteemi soetuse kulud moodustavad ca 10-15% ühe ametniku kuu ülalpidamiskuludest.
Tänasel päeval ei saa Tartu LV's töötada ilma arvutit kasutamata. Kui on mingi probleem võrgu või serveriteenuste toimimises, siis seisab paarisaja ametniku tööb ja see läheb meile kõigile väga kalliks maksma.
Ma ei ütle, et MS Windows on maailma parim operatsoonisüsteem ja kui me praegu alustaks, siis ilmselt valiks midagi muud. Üleminek ühelt süsteemilt teisele oleks Tartu maksumaksja jaoks siiski liiga kallis.
Vastaja: Kalev Pullonen
Linnakantselei IT teenistuse juhataja
Vastatud: 14.02.2005
see kiri on põhimõtteliselt 4 a. vana ja ma olen enam kui kindel et selle ajaga on palju muutunud 
Majandus olukord oli siis ka pöörasel tõusuteel, see jutt oleks hetkel kindlasti inspireerivam LV kulude kärpimiseks.
See 10-15% kasutaks mõned kuud koolitusele ja oleks juba kolmas kuu 10- 15% samad protsendid plussis.
Majandus olukord oli siis ka pöörasel tõusuteel, see jutt oleks hetkel kindlasti inspireerivam LV kulude kärpimiseks.
See 10-15% kasutaks mõned kuud koolitusele ja oleks juba kolmas kuu 10- 15% samad protsendid plussis.
Re: Tartu vastus
Lihtsalt viisakalt keelduti, Nad ei viitsinud oma kallist või hinnalist aju raasukust natukeni liigutada. Need on mule tuttavad vabandused, kohtan neid päris tihti. Tavaliselt inimene kes räägib sellest ei taha oma raskemat ajupoolt kergitada, et natukenegi ringi vaadata.ago kirjutas:Avastasin, et Tartu käest on sedasorti küsimust juba küsitud. Vastus SIIN
Muidugi see vastus on hea õppetund, et peaks ka loetlema vajalike programmide alternatiive ning soovitama inimesi kes on võimelised häälestama ja koostama juheneid. Kus juures Tartu linnas on selline firma. Ta paigaldas meile tööle Fedorat ning koostas programmide kasutusjuhendeid.
No see on küllaltki ettearvatav vastus ja tegelikult näitab päris head tulemust. Tõenäoliselt ongi n-ö tavaametnikul vaja kasutada mitmeid rakendusi või võtta ühendust rakendustega viisil, mis on üles ehitatud Windowsi põhiselt. On ju isegi võimalik, et neile rakendustele või kasutusviisidele saaks (vaba tarkvara) alternatiive leida, aga selleks peaks juba konkreetselt süvenema asjasse, mis ja miks ja kuidas ja kes ja kellega...
Tõlkija (Mandriva Linux, KDE, Scribus, CUPS)
riigiaparaati ei kõiguta nii kergesti. pigem võiks uurida, kelle algatusel ja kuidas õnnestus neil üldse Novelli SUSE kasutusele võtta. põhimõtteliselt toimib riigiaparaadis kõik ülevalt alla ja igasuguste eripäraste projektide jaoks on vaja teha päris palju lobitööd, pahatihti suisa nüristumiseni. pinda tuleb käia seni, kuini ideed kellelegi pärale hakkavad jõudma või keegi sellest enda resumeesse positiivseid punkte üritab korjata. jah, see on väga subjektiivne suhtumine aga paraku riigiaparaat just niimoodi toimib. sulle öeldakse n+1 korda EI, vahet pole, kui ratsionaalselt sa oma ideid ja projekte põhjendad, loeb vaid õigel ajal, õiges kohas olemine. see on nagu reklaamid televisioonis, sa mõtled küll, et need ei lähe sulle korda, kuid poes mingit sarnase kategooria asja otsides, meenuvad ikka esimesena need tooted, mis reklaamis nähtud-kuuldud. seega, tulebki niikaua ajusid triikida, kuni ükskord mingil heal momendil sähvatab. kusjuures, praeguse majandusliku olukorra taustal, võib see hea moment olla just järgimise nurga taga, seega püssid põõsast välja ja tegutsema 
Vaadake, üks asi on leida alternatiiv aga teine asi on praegune asi sellesse ümber konvertida. Võtame näiteks geo rakenduse- asi töötab wini all ja ei ole kohanud sellele veel linuxi alternatiivi, samas kui oleks alternatiiv, kes selle ümber konverdib, kes selle ka ära kontrollib, (arvestades tartu suurust ja baasi tähtsust) jne jne jne.
Siinkohal on see küll põhjendatud vastus.
Samas näiteks koolis ei ole küll erillist vajadust nuumata mikisofti- ei ole seal mingeid nii eriskummalisi rakendusi või baase, ega ole nad nii suured, mille kontrollimine ülejõu käiks
Siinkohal on see küll põhjendatud vastus.
Samas näiteks koolis ei ole küll erillist vajadust nuumata mikisofti- ei ole seal mingeid nii eriskummalisi rakendusi või baase, ega ole nad nii suured, mille kontrollimine ülejõu käiks
Astu või Roheliste erakonda, et siis sealtkaudu lobitööd tegema hakata. Kuigi nende valimisplatvormi juures on mõningaid asju, mis mind häirivad.
Tellige endale sünnipäevaks, sõbrapäevaks või muuks tähtpäevaks kingitus: Kingitused internetist - NetiKink.eu
100% m$ vabaks on ehk natuke liiga ambitsioonikas ja esimese sammuna ebaratsionaalne. pole mõtet tekitada migreerujatele ebameeldivaid emotsioone, asendades erinevaid rakendusi nö. jõuga, sobivat alternatiivi vastu pakkumata. parem võtta ette esialgu tavalised kontoriarvutid, millel ei kasutata m$ spetsiifilisi rakendusi. selliseid arvuteid on minu kogemuse kohaselt igas suuremas kontoris laias laastus 2/3 ja see oleks täiesti arvestatav algus ja reaalne eesmärk. juhul, kui tulemusega rahul ollakse, siis tõenäoliselt tuleb see viimane 1/3 kah aja jooksul riburadapidi kaasa.
välja võiks töötada universaalse paigaldustõmmise just kontoreid ja kontoriarvuteid silmas pidades. varustada see läbimõeldult kõige vajalikuga, mida ühe kontoriroti hing võib iganes ihaldada. kujundada töölaud kah vastavalt, et migreeruja leiaks juba visuaalsel vaatlusel, ilma kõrvalise abita, kõik kenasti üles. süsteem võiks olla üles ehitatud vähemalt 3 keeles - eesti, vene ja inglise - see garanteeriks, et ka meie häälekas vähemus ei tunneks ennast eemale jäetuna.
niimoodi oleks olemas midagi näitena demoda, kui keegi peaks lõpuks asja vastu ka reaalset huvi tundma. pahatihti lõppebki kõik sellega, et kui küsitakse, et kas on ka midagi reaalset välja pakkuda, siis hakatakse jahuma erinevatest linuxitest ja üüratutest võimalustest. kahjuks on see vale tee, võimalik projektijuht ootab, et oleks olemas juba mingi käega katsutav ideelahendus, mida ta saaks oma projekti plaanidega sobitada.
loonulikult on see praegu vaid lennukas ja lihtsakoeline idee, mida on kergem välja öelda, kui ära teha. kuid kui eksisteerib kindel soov asi ära teha, tuleb millestki alustada ja see on minu nägemus algusest.
välja võiks töötada universaalse paigaldustõmmise just kontoreid ja kontoriarvuteid silmas pidades. varustada see läbimõeldult kõige vajalikuga, mida ühe kontoriroti hing võib iganes ihaldada. kujundada töölaud kah vastavalt, et migreeruja leiaks juba visuaalsel vaatlusel, ilma kõrvalise abita, kõik kenasti üles. süsteem võiks olla üles ehitatud vähemalt 3 keeles - eesti, vene ja inglise - see garanteeriks, et ka meie häälekas vähemus ei tunneks ennast eemale jäetuna.
niimoodi oleks olemas midagi näitena demoda, kui keegi peaks lõpuks asja vastu ka reaalset huvi tundma. pahatihti lõppebki kõik sellega, et kui küsitakse, et kas on ka midagi reaalset välja pakkuda, siis hakatakse jahuma erinevatest linuxitest ja üüratutest võimalustest. kahjuks on see vale tee, võimalik projektijuht ootab, et oleks olemas juba mingi käega katsutav ideelahendus, mida ta saaks oma projekti plaanidega sobitada.
loonulikult on see praegu vaid lennukas ja lihtsakoeline idee, mida on kergem välja öelda, kui ära teha. kuid kui eksisteerib kindel soov asi ära teha, tuleb millestki alustada ja see on minu nägemus algusest.
*valitsuses ei ole ainult gis rakendused, mis nõuavad wini tarkvara, sekretäril crm (klientide haldus) gis rakendus raamatupidamisprogrammid, sotsabi inimesel mingi oma inimeste halduse rakendus jne.
Nagu ennem kirjutasin, et üksasi on leida alternatiiv sellele, teine tera on asi selle peal jooksma panna ning kolmas asi kogu krempel üle kontrollida.
Kujutan ette, et kõige raskem on maakorraldajal, raamatupidajatel ning sekretäridel.
*valitsustes oleks mõteksas järkjärguline ülekolimine alustades openoffice.org-ist
Nagu ennem kirjutasin, et üksasi on leida alternatiiv sellele, teine tera on asi selle peal jooksma panna ning kolmas asi kogu krempel üle kontrollida.
Kujutan ette, et kõige raskem on maakorraldajal, raamatupidajatel ning sekretäridel.
*valitsustes oleks mõteksas järkjärguline ülekolimine alustades openoffice.org-ist
kontoritarkvara on jah asi, millest oleks mõtekas alustada, eriti olukorras, kus openoffice.org sarnaneb M$ offits 2003-le tunduvalt enam kui 2007 seda teeb..
crm ja taolised asjad võiks tänapäeval olla juba täiesti vabalt veebipõhised rakendused, see oleks üleminekuks väga hea lahendus, sest siis oleneb asi brauserist, mitte op-süsteemist.. üle kolimine oleneb muidugi suuresti sellest, et kas eelneval rakendusel on eksportimise võimalus või millisel kujul hoiab eelnev rakendus oma baasi.. väga võimatut üldiselt ei tohiks tegelikult olla..
mis kõige tähtsam prioriteet peaks olema, on see, et tulevikus tehtavad hanked peaks olema nii palju asjalikud, et neisse oleks sisse kirjutatud piisavalt palju koodi avalikustatust + võimalus toe pakkujat vahetada kui selleks vajadus, ning loomulikult andmete hoidmine sellisel kujul, et vajadusel saaks neid lihtsalt käidelda ka muude rakenduste poolt..
crm ja taolised asjad võiks tänapäeval olla juba täiesti vabalt veebipõhised rakendused, see oleks üleminekuks väga hea lahendus, sest siis oleneb asi brauserist, mitte op-süsteemist.. üle kolimine oleneb muidugi suuresti sellest, et kas eelneval rakendusel on eksportimise võimalus või millisel kujul hoiab eelnev rakendus oma baasi.. väga võimatut üldiselt ei tohiks tegelikult olla..
mis kõige tähtsam prioriteet peaks olema, on see, et tulevikus tehtavad hanked peaks olema nii palju asjalikud, et neisse oleks sisse kirjutatud piisavalt palju koodi avalikustatust + võimalus toe pakkujat vahetada kui selleks vajadus, ning loomulikult andmete hoidmine sellisel kujul, et vajadusel saaks neid lihtsalt käidelda ka muude rakenduste poolt..
Firmal peaks olema kohta, kust ta saaks küsida, et kas nendel on mõtekas üle minna. St. ütlevad mis programme nad kasutavad ja kas sellistele leidub alternatiive jne.
Vähemalt tuleks sellist asja kuskil reklaamida, et nad julgeks küsida nt. kasvõi siit pingviinist.
Praegu tundub, et asi on pigem selle taga, et firmad ei teagi, et enamus asju on võimalik tasuta alternatiividega ära teha.
Ja mis riigi tasandisse puutub, siis tuleks minna üle vabadele standarditetele nagu nt ODF.
Vähemalt tuleks sellist asja kuskil reklaamida, et nad julgeks küsida nt. kasvõi siit pingviinist.
Praegu tundub, et asi on pigem selle taga, et firmad ei teagi, et enamus asju on võimalik tasuta alternatiividega ära teha.
Ja mis riigi tasandisse puutub, siis tuleks minna üle vabadele standarditetele nagu nt ODF.
Minu arvates ei ole asi teadmises vaid viitsimises ja muutuste kartuses. Miks peaks hakkama mingi x firma välja vahetama on tarkvara platvormi, alates openofficest kuni windoowsani- kui litsentsid olemas siis see lisaraha ju ei nõua... Küllaga hakatakse mõtlema siis kui uus masin ostetakse ja selle eest lisaraha peab välja käima. Samas pannakse jumala külma kõhuga ka piraatlust meie firmades- kontrolli kui sellist otseselt ei ole niikaua kui keegi kusagile kaebama ei lähe...medieval kirjutas:Praegu tundub, et asi on pigem selle taga, et firmad ei teagi, et enamus asju on võimalik tasuta alternatiividega ära teha.
Ja mis riigi tasandisse puutub, siis tuleks minna üle vabadele standarditetele nagu nt ODF.
Teise lõigu kohta niipalju, et linuxi hädade teemas tuli riigi tegematus ilusti välja. Aga kahjuks sinna saame meie ikka väga vähe teha...