gentoo ja mina oleme juba aastaid monogaamsed, pole veel ükski noorem ja siredam suutnud kihku tekitada
alustasin linuxiga tutvumist selle aastatuhande alguses punamütsikesega, millega maadlesin päris kaua, kuid päris sümpaatseks mulle see distro ei saanudki ja andsin vist millalgi natuke enne fedora haru tekkimist lihtsalt alla. tegelikult oli põhjuseks üks tuttav, kelle suse installatsioon mulle üsna sügavat muljet avaldas. süsteem nägi algusest lõpuni kena ja sile välja, paljusid asju sai teha juba kontrollpaneelist ilma, et peaks igal võimalusel käsurida tarbima ja see mulle meeldis tollal. ära sai proovitud muidugi veel ka teisi distrosid ja selle proovimise käigus jõudis pärale tõdemus, et mulle meeldib ikka liiga palju ise teha. kahjuks aga suse isetegemise vaimus kasutamine pole just parim mõte. liiga palju vaeva tuleb näha suse spetsiifiliste vigurite töökorras hoidmisega. alati lõppes kohendamine sellega, et suset polnud enam suurt midagi alles ja ükski native suse vidin ei toiminud enam korralikult. seega ühel heal päeval sai mul sellest distrost lihtsalt mõõt täis, lükkasin süsteemiketta puhtaks ja asusin uut distrot otsima.
eesmärgiks oli leida süsteem, mille ülesehitus ja pakihaldus ei jääks oma struktuuriga mu isetegemisvajadusele jalgu ja oleks samas võimalikult lihtne kasutada. kasutajakommuun oleks piisavalt aktiivne, et häda korral, leiaks lahenduse võimalikult kiiresti. sõelale jäid debian ja gentoo, millest viimase kommuun, "pakihaldus" ja lipusüsteem, suutsid mulle tollal nii sügavat muljet avaldada, et ma isegi ei kahelnud kordagi oma valikus. mis seal ikka, käsiraamat ette ja omalegi üllatusena, sain gentoo kohe esimese katsega ja ilma igasugu probleemideta peale.
jah, praegu olen muidugi ka ubuntut kasutama asunud, küll mitte omas arvutis vaid igal pool mujal, kus vaja arvutile linux paigaldada. küsite, et miks mitte gentoo ? sellele on lihtne vastus, sortsust tervet süsteemi kokku lasta võtab ikka krdima palju aega ja aeg on teinekord just see, mida pole. lisaks baseerub ubuntu debiani põhjal, mis on samuti võrdselt hea pakihalduse ja ülesehitusega, et ma ei pea ennast tundma piiratuna. rääkimata kasutajakommuunist, mis on kasvanud üsna lühikese ajaga väga muljetavaldavaks. seega pole karta, et uus ja roheline linuxikasutaja, kellele süsteemi paigaldan, ilma minuta oma muredega üksi jääks.