jah, isegi pildi paigutasin siia lõime kuskile. milles küsimus?wk kirjutas:Träm, kas Sa muidu ikka tead, mis on vahekaart näiteks raamatukogu kartoteegis?
Mõisted eesti keeles
Moderaator: Moderaatorid
Mind häiris Windows XP tõlke juures - on selline väljend - kantseleilikkus, ootasin vist midagi sarnasemat kõnekeelele. Uuemaid windowsi tõlkeid pole ma näinud, ei oska kommenteerida.
Ka "tuvastan" vs "kontrollin andmefailide olemasolu" - kõnekeeles ma ei kasuta sõna "tuvastama". Kas siin foorumis näiteks keegi on soovitanud "file not found" veateate peale kasutajal "tuvastada faili olemasolu" - pakun, et ei. Samal põhjusel eelistaksin "mitmeplatvormilist" "ristplatvormilisele".
Ka "tuvastan" vs "kontrollin andmefailide olemasolu" - kõnekeeles ma ei kasuta sõna "tuvastama". Kas siin foorumis näiteks keegi on soovitanud "file not found" veateate peale kasutajal "tuvastada faili olemasolu" - pakun, et ei. Samal põhjusel eelistaksin "mitmeplatvormilist" "ristplatvormilisele".
täna messengeris üks suhteliselt arvutivõhik neiu küsib nii:
arva ära kuidas on escape klahv eesti keelses excelis?
:D:D:D
ei osanudki midagi vastata kui aus olla, teades selle tõlke huvitavaid nurki, siis oodata võis kõike.. aga mitte seda:
paoklahv:D
kui tavakasutajat ka juba rakendus nii naerma ajab, siis mis peab natuke rohkem teadev inimene sellest arvama?
arva ära kuidas on escape klahv eesti keelses excelis?
:D:D:Dei osanudki midagi vastata kui aus olla, teades selle tõlke huvitavaid nurki, siis oodata võis kõike.. aga mitte seda:
paoklahv
:Dkui tavakasutajat ka juba rakendus nii naerma ajab, siis mis peab natuke rohkem teadev inimene sellest arvama?
supertõlge, ma nimetan juba aastaid seda ühe noorema sugulase jaoks nii! kui tuleb jutuga, et mingi aken kargas lahti, siis on esimene asi, et peksku pagu ja kui ei aita, siis mõtleme edasi... suusõnal ei ole seda võimalik kuidagi teisiti nimetada, proovi ise (kui eskeip pole variant)!sander85 kirjutas:paoklahv
ja mis siin üldse naljakat on? nii ilus, et ajab rõõmust naerma? või on see ehteestlaslik ksenofoobia igasuguse sisseharjunust erineva suhtes?
p.s. vabandust, ma tõesti ei saanud aru. või on naljakas see, et teda ajas nii tavaline ja normaalne asi naerma? vabandust, ma ei saa midagi aru.
See on nagu pakku pugema, või nagu pagulane või siis paotama?sander85 kirjutas:täna messengeris üks suhteliselt arvutivõhik neiu küsib nii:
arva ära kuidas on escape klahv eesti keelses excelis?
ei osanudki midagi vastata kui aus olla, teades selle tõlke huvitavaid nurki, siis oodata võis kõike.. aga mitte seda:
paoklahv
kui tavakasutajat ka juba rakendus nii naerma ajab, siis mis peab natuke rohkem teadev inimene sellest arvama?
teine võimalus oleks seda nimetada muidugi jee- või jehhklahviks, kõnekeelsest vene mõjutustega verbist "jeed/jehhi tõmbama". ainuke asi, et anglitseerunud Eestis hakataks "jeed" inglise keele yeah-st pärineva "jeega" segi ajama.ÕS2006 kirjutas:pagu 2. <16: pao, pagu, .pakku ja .paosse> pagemine, põgenemine; pelgu-, varjupaik. ▪ Ei leidnud mure eest pagu. Läks pakku (peitu, pelgu). On paos. Maa+, sõja+, tuule+pagu. Pao+paik pelgupaik. info: pao+märk ‹-märgi› (koodivahetusmärk), +klahv. Pakku+minek, paos+olek
no teeme siis väikse võrdluse..
1) Sõna lõpetamisest loobumiseks vajuta klahvile Esc.
2) Sõna lõpetamisest loobumiseks vajuta paoklahvile.
kummast täiesti arvutivõõras inimene enne aru saab? kas ta leiab enne klaviatuuri nurgast klahvi Esc või peab ta kõigepealt teadma, et see esc viitab sõnale escape, mille tähendust ta paremal juhul oskab siduda sõnaga pagema, kust suudab tuletada paoklahv.. või siis jääb ta mokk töllakil vahtima ja küsib, et mis edasi?
ja ma mõtlen seda jumala tõsiselt!
-e-
kui keegi oleks enne tänast tulnud mult küsima, et milline see paoklahv on, siis ma oleks ausalt esimese hooga vastuse võlgu jäänud..
1) Sõna lõpetamisest loobumiseks vajuta klahvile Esc.
2) Sõna lõpetamisest loobumiseks vajuta paoklahvile.
kummast täiesti arvutivõõras inimene enne aru saab? kas ta leiab enne klaviatuuri nurgast klahvi Esc või peab ta kõigepealt teadma, et see esc viitab sõnale escape, mille tähendust ta paremal juhul oskab siduda sõnaga pagema, kust suudab tuletada paoklahv.. või siis jääb ta mokk töllakil vahtima ja küsib, et mis edasi?
ja ma mõtlen seda jumala tõsiselt!
-e-
kui keegi oleks enne tänast tulnud mult küsima, et milline see paoklahv on, siis ma oleks ausalt esimese hooga vastuse võlgu jäänud..
halb kasvatus, mis muu.sander85 kirjutas:kui keegi oleks enne tänast tulnud mult küsima, et milline see paoklahv on, siis ma oleks ausalt esimese hooga vastuse võlgu jäänud..
näitega ma aga nõustun. "Esc"-i leiab keskmine päss üles, "Pagu" ei leia. aga ma leian, et tõlkijatel lasub vastutus inimeste keeleliseks harimiseks. kui ikka ÕS2006-s on paoklahv, Liikasel/Kesal on paoklahv, Vallastel on paojadad jms ja isegi Hanson/Tavastil on uuendusliku "klahvi Esc" kõrval paoklahv, siis mulle tundub, et Sander85 ei tohiks nii upsakas olla, et selle peale lihtsalt naerda.
konstruktiivse kriitikana pakun, et selline keeleline harimine võiks toimuda vormis:
Sõna lõpetamisest loobumiseks vajuta paoklahvile Esc!
Sõna lõpetamisest loobumiseks vajuta paoklahvile (Esc)!
ja ma ei tea küll konteksti, aga "sõna lõpetamine" on samuti segadusttekitav fraas. äkki ikka "sisestamine" vms?
üldiselt tuleks minu arvates kindlasti tõlkida neid klahve, mille peale pole rahvusvahelist lühendit kirjutet (nagu sisestus, tühik, üles, alla, tagasilük, tõstutus, sj kõik muud eriklahvid, mis on tradtsioonilistel kirjutusmasinatel), duubeldada või kohati tõlkimata jätta võiks (Alt, Ctrl, Ins, Del, Esc vms). aga et kõneleeles ei "pressitaks eskeipi" ilma asja sisule pihta saamata, peaks tõlkija pigem rääkima klahvidest koos vastavate liiginimedega, st paoklahvist Esc, juhtklahvist Ctrl, muuteklahvist Alt, asendus/lisamis/täite/ülekatteklahvist Ins (enamasti on see küll pigem "lüliti" või "lukk"), kustutusklahvist Del jne... juhin tähelepanu, et paljudes keeltes on ka need ja teisedki klahvid täiega tõlgitud, seega mingit paanikat pole siin vaja tegema hakata.
Siis Sa ju tead, et vahekaart grupeerib kartoteegikaarte, võimaldab suurte plokkidena orienteeruda. Seda analoogiat nagu sirvijates ju pole, eks ole. Üle on küll toodud lehest kõrgemale tõusev sakk, aga pole kartoteegikaarte, millel vahekaardid vahet teevad. Seega on vahekaart eksitav terminoloogiaga tuttavale inimesele.Träm kirjutas:jah, isegi pildi paigutasin siia lõime kuskile. milles küsimus?wk kirjutas:Träm, kas Sa muidu ikka tead, mis on vahekaart näiteks raamatukogu kartoteegis?
Kõike hääd,
WK
WK
On küll kartoteegikaardid. Nendeks on esiteks vastaval vahekaardil varem avatud veebilehed (ajalugu, mida on võimalik edasi-tagasi nuppudega lapata) ja teiseks aga ka tulevikus avatavad lehed (kõik lehed, mis antud kaardile paigutatud aktiivselt lehelt on võimalik nt linkide klikkimise või aadressi sisestamise teel avada). Jah, pole selget veebi blokkideks grupeerimist, aga ka raaamatukogu kataloogis (nt kehvasti korraldatud raamatukogus) võivad olla vahekaardid paigutatud vähesüstemaatiliselt.wk kirjutas:Siis Sa ju tead, et vahekaart grupeerib kartoteegikaarte, võimaldab suurte plokkidena orienteeruda. Seda analoogiat nagu sirvijates ju pole, eks ole. Üle on küll toodud lehest kõrgemale tõusev sakk, aga pole kartoteegikaarte, millel vahekaardid vahet teevad. Seega on vahekaart eksitav terminoloogiaga tuttavale inimesele.
Samas, ega analoogia ei pea olema absoluutselt täielik, tegelikult piisab sarnasest välimusest, kuid siin on tegemist enama kui ainult sarnase välimusega. Tõsi, kasutaja on justkui kartoteeki modifitseeriva raamatukogutöötaja rollis, sest ta saab tõsta vahekaarte veebilehtede lõpututes järgnevusahelates oma soovitud kohale. Kuid see ei muuda peamist, nii raamatukogu vahekaartide kui veebilehitseja kaartide eesmärk on infokogumi raskesti hõlmatavates üksustes orienteerumist hõlbustada paigutades sinna vahele tegelikult mitte midagi muud kui eriotstarbelisi järjehoidjaid. Vahekaardid on nii raamatukogu kataloogis kui veebilehitsejas tegelikult kindlal viisil ära märgitud järjehoidjad, tavalistest veebilehitsejate järjehoidjatest erinevad need ainult oma ajutise iseloomu tõttu... Seetõttu pean ma nt sõna "järjesti" üheks tab-i võimalikuks vasteks veebilehitsejate puhul.
Või tuleks ütelda, et ka järjehoidja analoogia veebi jaoks on kohatu? Sest pole lehti kus vahel järjehoidja on? See oleks väide täpselt samast klassist sellega, mida sa ülal esitasid, kas mitte?
Startup screen - KäivituskuvaCustomize desktop startup and splash screen
Splash screen - ???
Alustaks algusest. Mis paganama asjad need on täpselt?
Ubuntu Brainstorm: Have a device manager
Seadmehalduriga peaks saama jälgida riistvara, juhtprogrammi vahetada, ning vastavalt juhtprogrammile seadistusi muuta.
Seadmehalduriga peaks saama jälgida riistvara, juhtprogrammi vahetada, ning vastavalt juhtprogrammile seadistusi muuta.
Mõlemad tähendavad "käivituslogo", "tiitelkuva" vms, "startup screen" võib olla veel ka "algusleht" vms.KristjanS kirjutas:Startup screen - KäivituskuvaCustomize desktop startup and splash screen
Splash screen - ???
Alustaks algusest. Mis paganama asjad need on täpselt?
Näited: http://images.google.com/images?q=splash%20screen
Definitsioon: http://en.wikipedia.org/wiki/Splash_screen
Ülemist tõlgiks ma "Seadista/kohanda töölaua käivitumist ja tiitelkuva" või "Töölaua käivitamise ja tiitelkuva seadistamine/kohandamine", kui tegemist aknapealdisega vmt-ga.
"Sleep, she is for the weak."
AKS-i järgi on mõlemad üks ja sama ja see on tõlgitud kui "tiitelkuva". Lisaks võib AKS-i järgi "splash screen" olla ka "lisaleht" (seda siis veebisaidi intro tähenduses). Ma ei ole küll päris kindel, kas toodud näites on just mõeldud "startup screen and splash screen", see võib sama hästi tähendada ka lihtsalt "Kohanda töölaua käivitumist ja tiitelkuva" (mis iganes vormis see muidugi ka olema peaks; lisaks veel see, et mulle endale tundub "tiitelkuva" üsna võõrastavana ja kui võimalik on olnud, siis ma olen püüdnud sellest kuidagi üle ja mööda saada...)
Tõlkija (Mandriva Linux, KDE, Scribus, CUPS)
Oli vaja vasteid sõnadele hibernate, sleep, standby, suspend...
Määratlused:
et.open-tran.eu
Standby ja sleep on samad. Standby/sleep ja hibernate paistavad olevat kaks Suspend alamliiki. Kõige täpsem võimalik tõlge paistab olevat:
Määratlused:
- S3: Suspend to RAM – kõvakettad ja kogu süsteem peale mälu praktiliselt seisatakse, toidet saab ainult mälu, kus leiduva informatsiooniga saab kogu süsteemi hetkega jälle töökorda;
- S4: Suspend to Disk – toide kaob kogu süsteemist, isegi mälu on passiivne ning kogu sealne informatsioon kirjutatakse kõvakettale
Valmistõlked:
- S3: Commonly referred to as Standby or Sleep. RAM is still powered.
- S4: Hibernation. All content of main memory is saved to non-volatile memory such as a hard drive, and is powered down.
et.open-tran.eu
- Hibernate: Talveuni, [s]hiberneerimine[/s]
- Sleep: Uinumine, magamine
- Standby: Ooterežiim
- Suspend: Peatamine
- Hibernate: ei leitud
- Sleep: ei leitud
- Standby: ei leitud
- Suspend: ei leitud
- Hibernate: Uinak
- Sleep: ei leitud
- Standby: Oote-
- Suspend: Seiskama
- Hibernate: Talveuni
- Sleep: Uni
- Standby: Valmidus
- Suspend: Katkestama, peatama
Standby ja sleep on samad. Standby/sleep ja hibernate paistavad olevat kaks Suspend alamliiki. Kõige täpsem võimalik tõlge paistab olevat:
- Hibernate = Suspend to Disk = Pidevmällu peatamine (ei pea tingimata kettale salvestama, sobib ükskõik milline pidevmälu)
- Sleep & Standby = Suspend to RAM = Muutmällu peatamine
- Suspend: Peatamine
Ubuntu Brainstorm: Have a device manager
Seadmehalduriga peaks saama jälgida riistvara, juhtprogrammi vahetada, ning vastavalt juhtprogrammile seadistusi muuta.
Seadmehalduriga peaks saama jälgida riistvara, juhtprogrammi vahetada, ning vastavalt juhtprogrammile seadistusi muuta.
"Pidevmällu peatamine" kõlab väääga kahtlaselt, ennem olgu toortõlge "(pane) talveunne" (käänded-pöörded sõltuvalt kontekstist). Talvega on sel muidugi vähe pistmist.KristjanS kirjutas:Oli vaja vasteid sõnadele hibernate, sleep, standby, suspend...
Määratlused:
- S3: Suspend to RAM – kõvakettad ja kogu süsteem peale mälu praktiliselt seisatakse, toidet saab ainult mälu, kus leiduva informatsiooniga saab kogu süsteemi hetkega jälle töökorda;
- S4: Suspend to Disk – toide kaob kogu süsteemist, isegi mälu on passiivne ning kogu sealne informatsioon kirjutatakse kõvakettale[/list:u]
Valmistõlked:
- S3: Commonly referred to as Standby or Sleep. RAM is still powered.
- S4: Hibernation. All content of main memory is saved to non-volatile memory such as a hard drive, and is powered down.[/list:u]
et.open-tran.eu
- Hibernate: Talveuni, [s]hiberneerimine[/s]
- Sleep: Uinumine, magamine
- Standby: Ooterežiim
- Suspend: Peatamine
[/list:u]
keeleveeb.ee/dict/speciality/itstandard/
- Hibernate: ei leitud
- Sleep: ei leitud
- Standby: ei leitud
- Suspend: ei leitud
[/list:u]
vallaste.ee
- Hibernate: Uinak
- Sleep: ei leitud
- Standby: Oote-
- Suspend: Seiskama
[/list:u]
Toortõlked:
- Hibernate: Talveuni
- Sleep: Uni
- Standby: Valmidus
- Suspend: Katkestama, peatama
[/list:u]
Järeldus:
Standby ja sleep on samad. Standby/sleep ja hibernate paistavad olevat kaks Suspend alamliiki. Kõige täpsem võimalik tõlge paistab olevat:
- Hibernate = Suspend to Disk = Pidevmällu peatamine (ei pea tingimata kettale salvestama, sobib ükskõik milline pidevmälu)
- Sleep & Standby = Suspend to RAM = Muutmällu peatamine
- Suspend: Peatamine
[/list:u]
"Muutmällu peatamine" on samuti imelik - "passiiv-/ooterežiim" (nimetusena) või "passiivseks" (käsuna) oleks mu meelest parem. Musta huumoriga pooleks võiks see olla ka "pane magama" - arvestades, et läpakad pahatihti S3-st üles ärgata ei taha...
"Sleep, she is for the weak."
unel/uinutamisel ja talveunel/talvitumisel on selgemalt ajutise peatamise iseloom kui lihtsalt peatamisel. mulle tundub ka, et seiskamine, kinni hoidmine, kinni pidamine (istuma panemine?), alal hoidmine jms jätavad ajutisema mulje. see ajutisus on aga oluline, sest kogu selle suspendi mõte on ikkagi see, et saab samast kohast jätkata, kogu asi jääb sellisena alles, nagu ta enne seismajätmist oli. seisma panemine ja seiskamine viitab otseselt sellele, et miski jääb seisma, jääb sesvana alles/hoiule, püsib edasi...KristjanS kirjutas:
- Hibernate = Suspend to Disk = Pidevmällu peatamine (ei pea tingimata kettale salvestama, sobib ükskõik milline pidevmälu)
- Sleep & Standby = Suspend to RAM = Muutmällu peatamine
- Suspend: Peatamine
nii korraks selle peale mõtelnuna tundub mulle praegu, et äkki olekski selgem, kui ütelda suspend kohta seisma jätma/seiskama ja sleep/standby kohta siis kas uinutamine/muutmällu seiskamine (muutmällu seisma panemine/hoiule panemine/hoiustamine), hibernate kohta talvitumine (pidev/püsimällu seisma panemine/hoiustamine). uni ja talvitumine tunduvad mulle tegelikult ilusad võrdlused, kumbki rõhutab seisatuse eri kvaliteete. ehk võiks neid kasutada kasutajaliideses nimetuste/pealkirjadena ja tehnilise terminina (seletavalt) mõnda muutmällu/püsimällu seiskamise/hoiustamise varianti? selguse mõttes võiks sinna kõrvale panna ka välja lülitamise (S5?), mille sünonüümiks oleks ehk (kõigi protsesside) peatamine=lõpetamine.