Roheliste "vaba tarkvara eelnõu" riigikogus lugemi

[illukas]

zeroconfi jutt meenutab minu "ühilduvusprobleeme" Tartu Ülikooliga (ei olnud seal kusagil OpenOffice.orgi installitud)...

[Reevel]

Helistas mulle kirikuõpetaja ja kurtis

Kamraad, ära heida meelt! Kirik ja kirikuõpetajad ongi alati eestlaste vaenlased olnud ja kõigi läänest tulnud okupantide käsilased.

Mis puutub sinu kirjeldusse, siis tihtipeale asi just nii ongi. Ainuke soovitus on mitte vihastada mingite indiviidide peale, kes eesli järjekindlusega oma doc faile taga nutavad. Kui sina, kui IT tugiisik, oled pakkunud kliendi probleemile (odt faili avamine) välja mõistliku, kiire ja seejuures tasuta lahenduse, ei tohiks firma juhil (piiskopil? ) olla sulle lepingujärgselt mingeid etteheiteid. Tuleb lihtsalt korrutada RISO ja Riigi IT arhitektuuri juttu, rääkida progressist ja MS Wordi ajast mahajäämusele, kuna "Microsoft ei ole esialgu suuteline Office kontoritarkvarapaketile ODF tuge lisama."

[sander85]

poolt 7, vastu 42 või kuidas see oligi, kõned vastaste leeris polnud ka just kõige asjalikumad

tekkis ainult üks küsimus, kas M$ on oravapoiste kuldpartner?

e:
http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcom ... akord=3329

[aethralis]

Kamraad, ära heida meelt! Kirik ja kirikuõpetajad ongi alati eestlaste vaenlased olnud ja kõigi läänest tulnud okupantide käsilased.

Pean kommenteerima. Kirik peaks olema ideoloogiliselt just vabavara pooldaja (nt vatikan kasutab linuxit). Isegi on olemas selline asi nagu ubuntu christian edition (aga ka muslim ja satanic edition). Aga see selleks - erinevad religioonid kasutavad linuxit.

See, et mõned inimesed on tuhmid, on kahjuks paratamatus ja seda juhtub igal pool. Mina isiklikult (kiriku liikmena) kasutan linuxit (ja odf'i). Kui aga juttu on sellest, et eestlased on hirmus vabavarasõbralikud ja kirik ja okupandid on selle vastu, siis miks oli selline hääletustulemus meie riigikogus? Kristlaste töö või? Ilmselt siiski korporatsioonide ja raha probleem.

-- edit --

Kas siin pole peamine küsimus mitte samalaadses mõistmatuses, mis kiriku puhulgi. Pidavalt heidetakse kirikule ette, et see surub oma õpetust peale. Kas sedasama ei saaks ette heita ka vaba tarkvara pooldajatele, sest nemadki levitavad oma veendumusi ja üritavad saada teisi oma nõusse. Miks? Sest on tekkinud kujutlus, et see, millega ise tegeletakse oleks kasulik teistelegi. Mina sel põhjusel ammu enam ei soovita kellelgi kasutada vaba tarkvara vaid aitan, siis kui küsitakse. Et ei tekiks sama jama mille on põhjustanud mõningate kirstluse või siis kristluse sildi all oma veidrate õpetuste levitamisega tegelevate tüüpide rahmeldamine. Kõik on vihased. Õppida võiks sest nii palju, et kui ise näed mingis asjas head ja kasulikku, siis ei ole mõtet seda liiga ägedalt teistele seletama ka hakata. Tekib vastureaktsioon, mis on ka paraku loomulik.

Eks ka selle pärast on üsna palju linuxi (ägedaid) pooldajaid võrreldud fanaatikute ja fundamentalistidega. Idee poolest ongi asi nii – neid inimesi saab küll hästi mõista, kuid nende tegutsemismeetodid on paraku liiga radikaalsed ja seega valed. Neid näiteid võiks tuua veelgi.

[kiirtee]

liiga radikaalsed ja seega valed.

radikaalne on iseenesest ju juurteni pürgiv, et kõik oleks selge - algusest lõpuni, muidugi eeldab see tugevat vundamenti. Siin avaldub see, et inimesed ei ole võimelised ära kuulama ja muidugi aega ei ole alati ja kuulatav suurest erutatusest ei ole ka võib-olla pädev.

Aga mul IMHO on siuke tunne, et seal Ene Ergma juhatamisel toimunud avalikul koosolekul tihti ei saadud lihtsalt aru, millest see paganama roheline räägib, mida ta ülbitseb siin see poola nimega poiss ja muidugi terminid oli inimestele võõrad. Avatud lähtekood - kõlab nagu lahtine supipott või midagi taolist. Ilusat jõulu!

Edit: ja nagu Astok ka tõestas:
Ma valdan küll eesti, soome, vene ja inglise keelt, aga XML keelt ma kahjuks ei valda ja seetõttu ma jään teile vastuse võlgu. Aitäh!

[TT]

Kirik ja kirikuõpetajad ongi alati eestlaste vaenlased olnud ja kõigi läänest tulnud okupantide käsilased.

Tean umbkaudu kümmekonda kirikuõpetajat, kes kasutavad mitte ainult OpenOffice't vaid on läinud üle linuxile (paar tükki neist olen ise ära "pingviinistanud" ehk julgustanud ja õpetanud linuxit kasutama). Aga ühelt linuxikasutajalt ootaks küll natuke enamat ja konstruktiivsemat kui lihtsalt lahmimist nõukaajast pärit käibefraasidega.

[veeall]

Milleks veel miski programm? OpenOffice.org (OOo) on ju vabalt saadaval ja olemas - miks mitte kohe see peale panna?

Minu mõttekäik on selline: Kui mul oleks MS Office ostetud, siis igal juhul paluksin pigem saata mule doc failid, kui et tiriksin netist hiiglasliku tarkvara mis dubleerib kogu mu arvutis oleva kallilt ostetud tarkvarapaketi. Vist oleksin OOO evangelistide peale sama vihane nagu kirjeldatud loo kirikuõpetaja kui keegi mulle seda soovitaks.

MSil on Word reader. Ma arvan OOO võiks midagi sarnast teha.

[Reevel]

MSil on Word reader. Ma arvan OOO võiks midagi sarnast teha.

Hea idee, aga kahjuks oled sellega mõned aastad hiljaks jäänud. ODF jaoks on nimelt tasuta riider olemas juba ammust aega: OpenDocument Viewer

[v6lur]

MSil on Word reader. Ma arvan OOO võiks midagi sarnast teha.

Hea idee, aga kahjuks oled sellega mõned aastad hiljaks jäänud. ODF jaoks on nimelt tasuta riider olemas juba ammust aega: OpenDocument Viewer

Oh, hea leid.
Suhteliselt väike ka, alla 10 mega - hakka või vajadusel koos ODF-failidega saatma

[zeroconf]

Kamraad, ära heida meelt!

Püüan kuigi üsna ebameeldiv oli kui nii käituti. Et siis heategu saab alati karistatud...
Selles osas paistab olema küll vastuvoolu ujumine - kuigi kuskil ei ole otseselt nõutud Microsofti tarkvara, on see ometi de facto standard pea kõikjal. Kui MKM jätkab sellist pehmet soovituslikku joont siis ei muutu midagi ja ODF jm OSS tarkvara jääb hüüdjaks hääleks kõrbes.

Kui sina, kui IT tugiisik, oled pakkunud kliendi probleemile (odt faili avamine) välja mõistliku, kiire ja seejuures tasuta lahenduse, ei tohiks firma juhil (piiskopil? ) olla sulle lepingujärgselt mingeid etteheiteid.

Ma tegutsen vabatahtlikkuse alusel tasuta kiriku hüvanguks. Aga seoses kiriku juhatuse esimehega on need tuuled ilmselt puhuma hakanud. Nimelt minuga nõu pidamata renditi kogudusele kolm arvutit (2 läpakat & 1 lauaarvuti) Vista ja MS Office 2007-ga ning enne seda kantselei arvutiks olnud värskelt paigaldatud Estobuntu 8.09.1-ga masin tõsteti lihtsalt nurka. Muidugi tekkis uue Estobuntuga see probleem, et HP PSC-750-ga printimisel jäi alt tavaliselt 1 rida puudu ning oli muidki pisiprobleeme ja ma ei jõudnudki neid lahendada - enne tõsteti masin nurka. Võimalik, et seal oli ka oskamatu kasutamine taga. Paraku ei olnud sellele lahendust ka launchpadi vastavas teemas. Seal ma rääkisin Kubuntust kuna Estobuntut ei pruugita seal veel teada.

Tuleb lihtsalt korrutada RISO ja Riigi IT arhitektuuri juttu, rääkida progressist ja MS Wordi ajast mahajäämusele, kuna "Microsoft ei ole esialgu suuteline Office kontoritarkvarapaketile ODF tuge lisama."

See ongi kummaline, et neid asju rääkides üritatakse mõista anda, et ei saada aru - me kasutame parem ikka juba tuntud asja - MS Office-it & tema failivorminguid.

Ma tegin siiski nii, et kõik dokumendivormingud avanevad vaikimisi OpenOffice.org-iga seal Vista all. Samas on häbemata ebamugav seda määrata kuna ei ole sellist kohta kus saaks vaikimisi dokumendifailivorminguid kiirelt muuta. Enamus programmide seadistustes on võimalus siduda vastavad failivormingud kiirelt vastava programmiga, mille seadistusi muudetakse. Lisaks võimalik veel määrata, et kas failivormingud seotakse uuesti kui programm käivitatakse. OpenOffice.org-il see osa paraku puudub Ehk on tulevikus see tulemas

Korra mõtlesin isegi, et paneks Ubuntu ja siis Vista skin-i peale:
* http://gnomestyle.blogspot.com/2007/05/ ... vista.html
* http://vistalinux.googlepages.com/

Lisaks olemas ka XP-sarnasus:
* http://lxp.sourceforge.net/
* http://www.linux-xp.com/
* http://www.xpde.com/
* http://ubuntu.online02.com/node/14

Veel midagi:
* http://vixta.sourceforge.net/

Mõtlesin ent ei jõudnud teostada. Nad on sinna rentinud ka Konica-Minolta BizHub 163, mille linuxiga töötamises sugugi kindel ei ole. Estobuntu all ei saanud seda igatahes käima. Tekkis probleem, et failiformaadina oli vaid miski üks formaat olemas ja printimine ei toiminud.

Seetõttu ei ole seda trikki ette võtnud. Samas sellega annaks märku, et ainus mugav töökeskkond on Windows kui seda jäljendada & kasutada püüaks. Kuigi samas aitaks see inimesi Linuxi peale ja olen miskipärast enam kui kindel, et nad ei saaks arugi, et nad ei ole enam Vista all...

[Reevel]

Nii, kahjuks siis läks, nagu arvatud ja avatud tarkvara juurutamise seaduseelnõud ei võetud vastu.

Esitatud seaduseprojekti vastu leiti põhjendusi nagu „jalgratast pole mõtet ise leiutada“ (Hannes Astok) ja „Eestis pole mõtet maisi kasvatada“ (Taavi Rõivas). Samuti spekuleeriti toote elutsükli maksumuse (TCO, Total Cost of Ownership) ning väidetava avatud lähtekoodiga tarkvara koostöövõimetuse (Astok) üle.

Lisaks hirmutas Astok riigikogulasi vabavara töökindlusetusega: „Me võime saada odava asja, me võime saada mõne asja tasuta, aga kui see kokkuvõttes osutub kallimaks või, mis veel hullem, mittetöötavaks, siis me ei ole oma ülesannet nii või teisiti lahendanud“.

[indrek56]

Lisaks hirmutas Astok riigikogulasi vabavara töökindlusetusega: „Me võime saada odava asja, me võime saada mõne asja tasuta, aga kui see kokkuvõttes osutub kallimaks või, mis veel hullem, mittetöötavaks, siis me ei ole oma ülesannet nii või teisiti lahendanud“.

Kaevasin natuke Astoki tegemistes google abiga ja näen niivõrd palju vastuolusid, et neid lahkama hakata ei jõuakski.
Tekkis kõige eelneva taustal hoopis mõte, eeskujuks võttes ajakirjandust, kes avaldab pressivaenalasi ja pressisõpru, kas siinne kollektiiv ei tahaks valida ja välja kuulutada näiteks "tarkvaravabaduse vaenlast- ja sõpra" vms. Või koostada reitingutabel isakestest ja asutustest kes on silma paistnud (vastu)teenetega.

[spott]

Kahju jah, et tagasi lükati.

Igatahes järgmistel valimistel pakun hetke seisuga rohelistele (võibolla selleks ajaks ka teised erakonnad rohkem teadlikumaks saanud) tasuta reklaampinda.

[aethralis]

Ma soovitaks asjast huvitatutel kaaluda võimalust http://en.wikipedia.org/wiki/Pirate_Party piraatpartei moodustamisel. Eks ta mingis mõttes kommunismi õõnestamine seestpoolt on, aga liikmeks astuksin ma sellele kindlasti ja toetaksin senikaua, kui keegi liikmetest riigikokku jõuab.

[zeroconf]

Mina ei lükanud seda tagasi - mul on ta väljaprinditult arvutiklassi stendil. Aga Piraatide Partei võiks teha küll - peaks sel pinnal rootslastega siis suhtlema. Enne peaks muidugi tutvuma nende põhimõtetega, mida nad esindavad.

[aethralis]

http://docs.piratpartiet.se/Principles%203.1.pdf on nende põhimõtted üsna üheselt kirjas.

[zeroconf]

http://docs.piratpartiet.se/Principles%203.1.pdf on nende põhimõtted üsna üheselt kirjas.

Masendav - ka see PDF on tehtud Microsoft Word-i ja Adobe Acrobat-i abil... See ei haaku kuidagi nende põhimõtetega, mille eest nad seisavad...

[sander85]

Lisaks hirmutas Astok riigikogulasi vabavara töökindlusetusega: „Me võime saada odava asja, me võime saada mõne asja tasuta, aga kui see kokkuvõttes osutub kallimaks või, mis veel hullem, mittetöötavaks, siis me ei ole oma ülesannet nii või teisiti lahendanud“.

Kaevasin natuke Astoki tegemistes google abiga ja näen niivõrd palju vastuolusid, et neid lahkama hakata ei jõuakski.
Tekkis kõige eelneva taustal hoopis mõte, eeskujuks võttes ajakirjandust, kes avaldab pressivaenalasi ja pressisõpru, kas siinne kollektiiv ei tahaks valida ja välja kuulutada näiteks "tarkvaravabaduse vaenlast- ja sõpra" vms. Või koostada reitingutabel isakestest ja asutustest kes on silma paistnud (vastu)teenetega.

sellel mõttel oleks isegi jumet, võiks äkki teha mingi foorumi teema, kuhu nädala jooksul või kuni uue aastani saab nimesi nimetada, kelle vahel hääletada ja siis uue aasta algul nädala kuni kahe jooksul välja hääletada 2008 aasta kaks sellist tegelast.. 2009 aasta lõpus võiks juba detsembri alguses asjaga alustada, poleks paha ka väike meediakajastus

[zeroconf]

http://docs.piratpartiet.se/Principles%203.1.pdf on nende põhimõtted üsna üheselt kirjas.

Masendav - ka see PDF on tehtud Microsoft Word-i ja Adobe Acrobat-i abil... See ei haaku kuidagi nende põhimõtetega, mille eest nad seisavad...

Et kus näed viga laita - seal tule & aita! Teisendasin need ka avatud redigeeritavale kujule ka - ehk leidub ka tõlkijaid
Kaasapandud .pdf ja .odt faile näevad vaid sisseloginud kasutajad.

[KristjanS]

Vaba tarkvara kasutajana olen igasuguse piraatluse vastu, selle (vaba tarkvara) levik on siiani suurim murelaps, ning piraatlus ainult aitab monopolidel (Adobe, Microsoft...) püsima jääda.