Ma kasutan igapäevaste toimetuste jaoks Linuxit ümmarguselt 7 aastat. Kõik oma tavatoimingud saan ma suurepäraselt tehtud. Aga kui vaadata natuke kõrvale, et vaja oleks midagi teha multimeedia vallas, siis jääb mulje, et tegutsen "hea enesetunde" pärast. Et hiljem saaks öelda: näe, ka seda on võimalik Linuxis teha.sadiini kirjutas:No, kui on selline hobi, siis on ju kena.
Viiruste, usside ja muu pahavaraga võitlemine annab ju samuti hea enesetunde.
Et mu hala ei jääks umbmääraseks, toon mõne näite.
Eile mõtlesin, et prooviks, kuidas saab DVDle subtiitrid külge muxida. Leidsin 2 toodet: submux-dvd ja dvdauthor. Kuna esimene on spetsiaalselt ja ainult selleks mõeldud vahend, panustasingi sellele. Installisin ära, mõtlesin lugeda kasutusjuhendit. Manuaali põle. Tsiteerime autorit:
Juhendust on samas nii "palju", et võtab ära isu seda programmi proovidagi, sest lisaks oleks vaja kasutada veel mõnd sarnases valmidusastmes programmikest. dvdauthorit ei julgenud uurima hakatagi, isu oli läinud. Kulutasin oma aega hää mitu tundi ilma igasuguse tulemuseta.No manual yet, this is an interim release
(as always).
Oki, paha lugu küll, aga võtame siis ja proovime ära konverteri WinFF. Võtan ühe AVI, et konverdin selle vähemalt vahepeal mpeg-iks, et siis hiljem saab uurida subtiitrite lisamist. Winff ei räägi midagi mpegist, valida saab DVD ja siis DVD kaadrisuhte. Valisin PAL DVD (16:9). Kui sisend AVI oli 576x240 (18:7,5), siis väljundis suruti pilt kokku, tulemuseks "perfektne" 352x576. Kindlasti saab winffi õpetada ka paremini toimima, aga vaikimisi on tal maailma asjadest ikka väga veider arusaam.
Äkki on videomontaažis midagi toimivat? Võtan LiVESi, avan ühe AVI, lisan ühe kaadri ja tahan tulemuse salvestada. File-menüüs (ega üheski teises) pole salvestamise valikut, aga on valikud Encode Clip ja Encode Clip As. Ju siis tuleb neid kasutada, mõtleb rumal kasutaja. Valib Encode Clip. Selle peale väljastab programm hoiatuse, et kasulikum on kasutada Save Asi. Kus see valik aga asub, jääbki hästi peidetud saladuseks
Või vaatame vaikselt helisüsteemi poole? Kogu helisüsteemide areng linuxis on parajalt hirmuäratav. Helisüsteeme tuleb ja läheb, nii et vaevu jõuad meeles pidada. OSS, ALSA ja nüüd Pulse, kui viimaseid ja suuremaid nimetada. Tuleb süsteem, lubab lahendada valitseva bardakki, tekitab ise uue ja uhkema ning hääbub vaikselt järgmise pealetuleva ees. Umbes 7-8 aastat tagasi muretsesin digitaalse sisendiga helikaardi, et saaks hakata digitaalselt arvutisse salvestama. Võtsin distro ja viskasin teist: heli tuleb kenasti digitaalselt sisse, saab monitoorida ja puha, aga salvestama pole nõus ükski proovitud programm üheski distros.
Audacity on programm, mida helisalvestamisel ühe esimese valikuna pakutakse. No ma ei tea, võib-olla on viga minus, aga minu arust on kõige ilusa kõrval sel programmil lihtsalt uskumatult elementaarseid puudusi. Alustades võimest valida õige heliseade sisendiks ja väljundiks kuni elemenaarse stabiilsuseni, mis on suurte failidega tegutsemisel vältimatu nõue programmile. Kui Kessu muresid lugeda, siis mul ei jää enam muljet, et tegemist oleks pelgalt minu veaga. Kui lugeda croco3008 asjalikku selgitust selles teemas http://pingviin.org/viewtopic.php?t=5543, siis peaks iga kriitiliselt mõtlev inime aru saama, et asjad heliga linuximaailmas on üsna kurvad.
KDE4 ümber toimuv lihtsalt kraabib kõige kümne küünega. Toores tükk lüüakse klantsima ja visatakse kasutajatele kannimiseks. Mille poolest erineb see kirutud MSi käitumisest? Eneseõigustus, et tegu siiski tasuta tootega, ei kata kuidagi lubadust olla MSist sisuliselt parem.
Selliste häirivate puudustega võiks jätkata pikalt ja kaua. Minu pikka jutu mõte? Pole mõtet rõõmustada selle üle, et Winil kriba kehvasti läheb. Sisyphos väljendas paljuski ka minu mõtet: palju õnne, Mac! Linuxikasutajatel sellest parem ei hakka. Meie oma liivakast on täis hulle probleeme. Kuigi paljud asjad on aja jooksul saadud stabiilsemaks, on elu ja nõudmised arvutile vahepeal piisavalt muutunud ning linuxid kasvanud ressursiõgijateks. Ma ei saa soovitada Linuxit inimesele, kes tahab olla multimeedias loominguliselt aktiivne. Selleks vajab ta kõrvale väga hääd tuge ja kannatust, tehnilist lähenemist.
On üsna küsitav, kumb situatsioon väärib rohkem kaastunnet või jõu-soovimist:
a) programmid, mida ma vajan toimivad enam-vähem, aga pahalased nõuavad aega/tähelepanu
b) pahalased on hästi kontrolli alla, aga programmid, mille abil saan vajalikud asjad tehtud, nõuavad väga palju aega ja vaeva.

