Firefoxi tõlkimine

[JanO]

kasutamist, kasutamiskogemust, kasutustunnetus

[ain]

Me usume, et avatud standardid võimaldavad ja arendavad valikuvabadust ning innovatiivsust, ja igaühel sõltumata oma asukohast on õigus turvalisele, kiirele ja parima kvaliteediga interneti (kasutamis)kogemusele. (kokku kirjutatud, kui sulgudes olev ära jätta)

[cbr]

Korrektne oleks "Interneti-kogemus".

[Qilaq]

Internet on juba ammu muutunud üldmõisteks ja ka Eesti keeleseadjad on nüüd lõpuks seda tunnustanud (vt http://www.emakeeleselts.ee/otsused/esk ... 08_int.pdf ). Siia sobib just nimelt väiketäheline, sest originaalis oli ju fraas "online", mitte spetsiifiliselt Internet.

[cbr]

Asjatundjate selgitusel on aga paralleelselt olemas üldisem
võrgustiku mõiste, mida laensõnaga samuti internetiks nimetatakse ja mis oli tuntud enne
ülemaailmsele arvutivõrgule Interneti nime andmist.

See seletus on tsipa kahtlane. Mis see võrk siis oli?

Wikipedia ütleb Interneti kohta nii:

The terms Internet and World Wide Web are often used in every-day speech without much distinction. However, the Internet and the World Wide Web are not one and the same. The Internet is a global data communications system. It is a hardware and software infrastructure that provides connectivity between computers. In contrast, the Web is one of the services communicated via the Internet. It is a collection of interconnected documents and other resources, linked by hyperlinks and URLs.

[ain]

Vaevalt, et antud teksti kontekstis juuksekarva lõhkiajamine kasutajat targemaks teeb (kes see neid õõnsaid tervituslauseid üldse lugeda jõuab, paraku on inglise ja vene keel suurte ja sisutühjade fraaside meisterdamiseks liiga ideaalsed - ikkagi Byroni ja Puškini keeled - ja kõik teised on pärast hädas selle jama tõlkimisega). Aga põhimõtteliselt võiks rääkida hoopis võrgukogemusest (a la brauser kõlbab ka tööks intranetis) kui 'online experience'.

[Qilaq]

Asjatundjate selgitusel on aga paralleelselt olemas üldisem
võrgustiku mõiste, mida laensõnaga samuti internetiks nimetatakse ja mis oli tuntud enne
ülemaailmsele arvutivõrgule Interneti nime andmist.

See seletus on tsipa kahtlane. Mis see võrk siis oli?

Wikipedia ütleb Interneti kohta nii:

The terms Internet and World Wide Web are often used in every-day speech without much distinction. However, the Internet and the World Wide Web are not one and the same. The Internet is a global data communications system. It is a hardware and software infrastructure that provides connectivity between computers. In contrast, the Web is one of the services communicated via the Internet. It is a collection of interconnected documents and other resources, linked by hyperlinks and URLs.

No aga palun, ega Emakeele Selts ei ole mingi kinnine ja salajane organisatsioon, kõik võivad oma arvamust avaldada ja aidata emakeelt paremaks muuta. Kui tunned, et "asjatundjad" ei ole neile õiget nõu andnud ja sina oled parem asjatundja, siis anna teada ja nad võivad su ettepanekuid kaaluda ja leidagi, et su arvamus õige (kuigi võivad ka mitte...)

[wk]

See seletus on tsipa kahtlane. Mis see võrk siis oli?

Loodetavasti sain Su küsimisest õigesti aru. Seletan nii: internet väikese tähega on seni olnud üldnimetus TCP/IP-võrkude võrgule ja Internet suure tähega selle üks konkreetne realisatsioon, mille peal elab kogu meie üleilmne kübermaailm WWW-teenusega eesotsas. Nüüd lubatakse internetti kasutada ka selles teises tähenduses väikese tähega. Selle vastu on terminoloogid hoolega põtkinud ja öelnud, et nii ikka ei ole ilus, et pole piisavalt täpne.

[cbr]

TCP/IP-võrgud ONGI ju Internet! IP tähendab ju konkreetselt Internet Protocol. Ülemaailmne IP-l töötav võrk ongi Internet. Mis müstiline "üldine võrk" siin veel on või kus see eksisteerib? Pole ju olemas mingit konkreetset Interneti realisatsiooni. Neid realisatsioone on sadu ning need ongi kõik kokku ühendatud ning moodustavad Interneti. Kirjutame me seda siis väikse või suure tähega, aga mind huvitab see, et kus neid äkki mitu on? Ja milline see millise alamhulk siis peaks olema? Või on see nagu selle kuulsa maakeraga, mille sees oli teine suurem?

[wk]

Pole ju olemas mingit konkreetset Interneti realisatsiooni.

Kuidas siis ei ole? Seesama, mida me praegu suhtluseks kasutame on juhtumisi üks realisatsioon. Kui see protokoll omal ajal kokku pandi, ei olnud kaugeltki selge, et saab olema üks säärase ulatusega võrkude võrk.

Kui Sa ehitad mitu võrku, mis põhinevad kõnealusel võrguprotokollil ja need omavahel kokku ruudid, siis oledki Sa loonud ühe interneti realisatsiooni. Hoolimata sellest, et Sa ei kasuta selleks tavamõistes Internetti (mida nüüd lubatakse ka väikese tähega kirjutada).

Kui vaadata protokolli, siis tegelikult on tegemist kahe protokolliga: TCP ja IP, ja see IP ongi see osa, mis on vajalik võrkude võrgutamiseks. Täpsemat infot protokolli kohta on terve ilm paksul täis, loe lähemalt, kui vajalikuks pead. Minu seletus on maalähedane.

Terminite erisuse kohta võid lugeda aga siit:
http://en.wiktionary.org/wiki/Internet
ja siit:
http://en.wiktionary.org/wiki/internet

[ain]

Maailmas sh. eesti keeles on olemas musttuhat sõna, mida kasutatakse kõne- ja kirjakeeles mingis üldises tähenduses ja erialaterminoloogias kas täpsemas või hoopis teises tähenduses. Kui me tõlgime sellist üldsõnalist teksti laiatarbekasutuses oleva programmi jaoks, siis me tegeleme asjadega üldises tähenduses. Ma võin ju öelda, et väljas on torm, ja siis tuleb ilmatark, jookseb tuulemõõtja juurde ja ütleb, et ei ole torm, hoopis tugev tuul on. Aga mis mul sellest, ma ei ole ju ilmatark. Terminoloogia on selleks, et kaks ilmatarka või ilmatark ja meremees üksteisest üheselt aru saaks. Alati on vaja meeles pidada, kellega räägid, ja kui ei pea meeles, siis peetakse tähenärijaks ja targutajaks.

[tramm]

üritasin siin just FireFoxi endale kasutatavaks teha ja vahekaartide ajaloos liikumise järjekorda alt-tab'ile sarnaseks saada, kuna see aga ei töötand normaalselt (lasttab nimeline laiendus nimelt, on kellelgi ideid? --- p. s. sain nüüd ikka korda, lülitasin lihtsalt eelvaated jms välja), siis jäin mõtlikult kasutajaliidest silmitsema ja tekkis küsimus...

mida paganat tähendab see, et "Eelistused" on "Redigeerimise" menüü all koos hunniku puhtalt tekstitehniliste valikutega?! okei, võta tagasi, otsi jne sobivad ühisnimetaja alla "Redigeerimine" hästi, aga "Eelistused", mis otsast??? sõna redigeerima tähendus on ÕS järgi "toimetama, sõnastust parandama". okei, kui eelistused oleks tekstifailis, siis oleks asjal mingi väga hägus iva. antud juhul aga tundub mulle, et "Redigeerimise" asemel tuleks kasutada mingit märksa laiema tähendusväljaga sõna... kusjuures abstraktsem "toimetamine" (toimetus, toimetused ??) oleks sinna samuti parem, sest toimetaja ülesanne on lisaks redigeerimisele ka artikleid tellida, muretseda kujunduse pärast, juua omanikega kohvi jne. võõrvormi "redigeerima" justkuiterminoloogiline (sest võõrsõna kasutuselevõtt tähendab, et tegemist on sellise tehniliselt spetsiifilise objektiga, mille täpseks nimetamiseks vajatakse sellist võõrvormi, omasõna poleks piisavalt täpne) kasutamine selles kontekstis on minu arvates jabur pluss õigustamatu.

"redaktor" on enamasti vist eelkõige keeletoimetaja. "toimetaja" on enamasti vist ka sisuline toimetaja (meie NL-ist laenatud ajakirjandusterminoloogias on toimetaja lisaks redaktoriks olemisele siis ka tsensor).

ja südamlikud tervitused sandrile!

[ain]

Ilmselt head autorid arvavad, et kuna eelistusi hoitakse tekstifailis, siis nende muutmine käib menüüst Edit ja Linuxi kasutajad saavad sellest aru, olgugi, et muutmine käib kahekõne (dialoogi) kaudu. Windowsi kasutajad sellest aru ei saa ja seetõttu on Windowsi versioonil vastav käsk menüüs Tools.
Ma ei arva sellest midagi head, kui samal rakendusel asjad eri kohtades on, aga miskipärast on see nõnnamoodi juba juurdunud.

[sander85]

minuarust on tegemist mingi Gnome kunagise eripäraga, sest varasemalt oli see gtk rakenduste puhul päris tavaline teema, et rakenduse seadeid sai just sellise teekonna kaudu muuta..

träm: võta selle olemust redigeerimise all siis selliselt, et sul on võimalus oma rakenduse sätteid redigeerida..

ei meeldi ka mulle, et see seal asub, aga ei näe ka põhjust selle nimel midagi ringi tegema hakata.. ainus mõte on see, et vbl tõesti teha mozillale veateada, et nad selle asja samma kohta liigutaks, kus see windowsi puhul on, aga ma sügavalt kahtlen, kas nad selle ette võtaks..

[veeall]

Gimpil ja Photoshopis on ka Edit-Preferences. Minu meelest on see suhteliselt levinud paigutus.

[tramm]

träm: võta selle olemust redigeerimise all siis selliselt, et sul on võimalus oma rakenduse sätteid redigeerida..

see on päris kehv soovitus. absoluutselt kõikide menüüde alt on võimalik midagi redigeerida, kui natuke otsida. see pole piisav alus sellise nimetuse eelistamiseks.

ja minu poolest pole praegu küsimus, et IRISEDA selle kallal, kuhu see seadistamine seal menüüs on paigutatud, vaid mõtelda selle üle, kas "edit" on seal menüüs õige tõlkida näivalt süvaterminoloogilise ja võõrsõnalise väljendusega "redigeerimine". arvestades seejures asjaolu, et ka kasutajaeelistuste sättimine on selle menüüvaliku alla paigutatud. ja arvestades lisaks ka seda, et sama tava kehtib mitmete programmide puhul, st küsimus pole ainult Firefoxis, vaid üldises tõlkimistavas.

[sander85]

träm: võta selle olemust redigeerimise all siis selliselt, et sul on võimalus oma rakenduse sätteid redigeerida..

see on päris kehv soovitus. absoluutselt kõikide menüüde alt on võimalik midagi redigeerida, kui natuke otsida. see pole piisav alus sellise nimetuse eelistamiseks.

ja minu poolest pole praegu küsimus, et IRISEDA selle kallal, kuhu see seadistamine seal menüüs on paigutatud, vaid mõtelda selle üle, kas "edit" on seal menüüs õige tõlkida näivalt süvaterminoloogilise ja võõrsõnalise väljendusega "redigeerimine". arvestades seejures asjaolu, et ka kasutajaeelistuste sättimine on selle menüüvaliku alla paigutatud. ja arvestades lisaks ka seda, et sama tava kehtib mitmete programmide puhul, st küsimus pole ainult Firefoxis, vaid üldises tõlkimistavas.

noh, vähemalt sellest oled aru saanud, et see on üldine tõlkimise tava.. aga ikka pidid selle kallal kiskuma hakkama firefoxi teemas, mitte mõnes muus ja veel tervitustega minu suunas.. ma ei tea..

termin on ikka enam kui paljudes rakendustes kasutusel juba ja kui tahad ses osas revolutsiooni lüüa, siis anna minna..

üks mees üritas ka File -> Säilik tõlget.. aga me kõik teame, mis reaktsioon sellisele asjale tuleb..

võiksid oma vaba aega reaalselt millegi tõlkimisega kulutada, mitte lihtsalt siin ja seal haukuda..

[tramm]

üks mees üritas ka File -> Säilik tõlget.. aga me kõik teame, mis reaktsioon sellisele asjale tuleb..

võibolla peaks hoolima vähem kallutatud valimi automaatsest reaktsioonist ja rohkem keele- või kommunikatsiooniteooria alastest argumentidest.

[sander85]

võibolla peaks hoolima vähem kallutatud valimi automaatsest reaktsioonist ja rohkem keele- või kommunikatsiooniteooria alastest argumentidest.

lähtu, millest tahad.. mina lähtun sellest, et kasutusse läheb see tavainimeste kätte ja neid sinu kommunikatsiooniteooria ei koti..

mis see kallutatus tähendab muidu seda, et sinu teooria on see üks ja ainus ja kes seda ei järgi, see on kallutatud valim?

[ain]

Ei, vähem kallutatud valimi automaatse reaktsiooni asemel peaksid sa hoolima rohkem kallutatud valimi automaatsest reaktsioonist.