Üleskutse: Viki täiendamisel
Moderaator: Moderaatorid
Ma olen isegi subtiitreid teinud ... ega see ei ole mu keeleoskust küll parandanud. Asi ei olegi nii väga oskuses kui keelelises potensiaalis. Mul ei ole keelelist potensiaali üldse. Ma mõistan, et see on arusaamatu, aga nii ta lihtsalt on. Mul oleks elu palju lihtsam, aga minu puhul aitab ainult 3. maailmasõda. Siis ma tõmmbaks siit uttu ja peaks teises keskkonnas lihtsalt teises keeles suhtlema.
Olen umbkeelne mulk ja ei saa võõrastest keeltest piisavalt aru
Kui sa seda endale sisendad siis nii see ka on, mõttejõud on kõikvõimas. Iga inimene saab sündides kaasa teatud omadused ja kui annet keelte peale pole siis filoloogiks pole mõtet hakata. Juhul kui puudub loogiline mõtlemine siis matemaatiku karjäär jääb ära. See aga ei tähenda seda, et kui mul keelte peale annet pole siis ma seda üldse ei pea oskama. Kui ma olen kehv jooksja siis jooksu harjutades saab minust ikkagi "parem" jooksja.kessu kirjutas: Mul ei ole keelelist potensiaali üldse.
Jutu mõte on selles, et inimesel on loomulikud tugevad küljed samas tuleb arendada ka nõrgemaid külgi kuigi see pole kõige meeldivam tegevus. Suuna see energia mis sa kulutad halamisele "ei oska" oma nõrga külje tugevamaks muutmiseks.
"Thinking is the hardest work there is, which is probably the reason why so few engage in it" - Henry Ford
Ma ei hala ju ... ma nendin tõsiasja, et mul on kehv mälu. Mul on sõnaraamatud ja märkmik, aga see ei pane mind oskama mingeid väljendeid, mida ingliskeeles kasutatakse. See on minu loogika piiridest väljas.
Ma olen 33 aastat vana, ma olen teinud seda kõike, mida siin soovitatakse ... st. proovinud ennast harida. Aitab ka juba üritamisest. Sellest on jube raske aru saada ma mõistan, aga ka mõistusel on piirid.
Mina oskan näiteks hästi laulda. Kui püüad inimesele selgeks teha, kes ei oska laulda ja viisi ei pea, et ta peaks seda külge arendama siis naerab ta su välja.
Aga ää küll, aitab sellest. Teema on viki. Aga milleks teha eestikeelset vikit kui on olemas ingliskeelsed lehed?
Ma olen 33 aastat vana, ma olen teinud seda kõike, mida siin soovitatakse ... st. proovinud ennast harida. Aitab ka juba üritamisest. Sellest on jube raske aru saada ma mõistan, aga ka mõistusel on piirid.
Mina oskan näiteks hästi laulda. Kui püüad inimesele selgeks teha, kes ei oska laulda ja viisi ei pea, et ta peaks seda külge arendama siis naerab ta su välja.
Aga ää küll, aitab sellest. Teema on viki. Aga milleks teha eestikeelset vikit kui on olemas ingliskeelsed lehed?
Olen umbkeelne mulk ja ei saa võõrastest keeltest piisavalt aru
Aga vaata vikit kui märkmiku, leiad/avastad midagi huvitavat/asjalikku ja tunned, et see tuleks kuhugi kirja panna, kriba oma märkused vikisse.
Nii on vajalikud teadmised alati käepärast sulle endale ja ka teistele.
Ja mis kõige parem, SINU "teadmisi" saavad suurendada ka teised. Lihtsalt geniaalne.
Nii on vajalikud teadmised alati käepärast sulle endale ja ka teistele.
Ja mis kõige parem, SINU "teadmisi" saavad suurendada ka teised. Lihtsalt geniaalne.
PS! Vanaisale ei saa Linuxit peale lasta.
Vot kui mu märkmik(loe: telefon) sisaldaks selliseid asju, mida teistega jagada siis küll. Paraku on mu märkmik selleks, et meeles pidada asju, mis muidu oleks nt. kalendris. Aga vikit olen ma täiendanud selles pole probleem. Samas jällegi jääb mu teadmistest väheks, et midagi konstruktiivset välja pakkuda.
Olen umbkeelne mulk ja ei saa võõrastest keeltest piisavalt aru
Uuest Estobuntu teemast:
Siit tõuseb esile üks küsimus, mida ma juba olen küsinud, aga tookord ei vastanud sellele keegi. Kuidas seda tehakse? Kuhu paigutatakse? St. kuidas teha Backup-i?
wk kirjutas: Üldse: kaval on uue süsteemi installil tagada, et kõigist vajalikest asjust on varukoopia tehtud, sest kui õnnestub installi käigus näiteks /home-jaotisele vesi pääle tõmmata, on lugu ikka väga kurb.
Siit tõuseb esile üks küsimus, mida ma juba olen küsinud, aga tookord ei vastanud sellele keegi. Kuidas seda tehakse? Kuhu paigutatakse? St. kuidas teha Backup-i?
Olen umbkeelne mulk ja ei saa võõrastest keeltest piisavalt aru
Olemasolul nt välisele kõvakettale/USB-pulgale - kas või lihtsalt failihalduris kopeerid kataloogi /home/<sinu kasutajanimi> välisele kettale. Võib sama kataloogi ka CD-(de)le või DVD-(de)le kirjutada.kessu kirjutas:Uuest Estobuntu teemast:wk kirjutas: Üldse: kaval on uue süsteemi installil tagada, et kõigist vajalikest asjust on varukoopia tehtud, sest kui õnnestub installi käigus näiteks /home-jaotisele vesi pääle tõmmata, on lugu ikka väga kurb.
Siit tõuseb esile üks küsimus, mida ma juba olen küsinud, aga tookord ei vastanud sellele keegi. Kuidas seda tehakse? Kuhu paigutatakse? St. kuidas teha Backup-i?
"Sleep, she is for the weak."
Tekkis selline tarvidus: oleks vaja teha nimmekiri tarvikutest, mis:
a) ühilduvad kindlasti linuxiga ilma "draivi" vajamata
b) ühilduvad linuxiga vajades erinevaid seadistusi
c) mis kindlaseti ei ole linuxiga ühendatavad
Niisiis, oleks vaja arvamusi, kas selline teema või pealkiri "Raudvara" oleks vajalik? Mina arvan, et võiks olla. See loob teatava turvatunde inimesele, kes juba natuke teab linuxist, aga ei ole *(veel) võimelised teostuma linuxi scriptides-käskudes-tarkustes. See oleks teema rahustuseks inimesele, kes kahtleb, "kas on mõtet?" ja haakub natukene ka linuxi reklaami teemaga.
Võimalusi on mitmeid, mina pakun välja:
Töötavad
1. tarvik (fotokas, printer,...)
a. firma (Canon, Nokia, ...)
*distributsioon (Ubuntu, RedHat, ...)
Ei töötavad
1. tarvik (fotokas, printer,...)
a. firma (Canon, Nokia, ...)
*distributsioon (Ubuntu, RedHat, ...)
Idee siis järgmine: teema on ju vikis suurndatav/parandatav jne. Kokku koguda meie kodudest nimekiri tarvikutest, mis töötavad linuxi tüüpi OS-i all. Nimekirja saab suurendada, firmasid saab lisada, distributsioone teavad inimesed, kes tarviku üles kirjutavad ja seda kasutavad. Muidugi võib seda nimekirja laiendada nt. konkreetsele tootele:
1. tarvik (fotokas, printer,...)
a. firma (Canon, Nokia, ...) see on perekonnanimi
a) krooks DX09348 - see on eesnimi
*distributsioon (Ubuntu, RedHat, ...)
Mind pani selle teema vajadusele mõtlema see, et on plaanis osta printer, aga teemas, kus see printer siinsamas tõesti sees oli ... olid lingid aegunud ja ma ei saanudki teada, mida soovitati inimesele selle asemel. On ka muid sarnaseid teemasid olnud, et "kas sobib" ja "see ei sobi aidake". See aitaks natuke ennetada või tuua selgust teemasse, millised distributsioonidega tarvikuid paremini ühilduvad.
See muidugi nõuaks üleskutset kõigile pingviinidele ülevaatamaks enda raudvara.
a) ühilduvad kindlasti linuxiga ilma "draivi" vajamata
b) ühilduvad linuxiga vajades erinevaid seadistusi
c) mis kindlaseti ei ole linuxiga ühendatavad
Niisiis, oleks vaja arvamusi, kas selline teema või pealkiri "Raudvara" oleks vajalik? Mina arvan, et võiks olla. See loob teatava turvatunde inimesele, kes juba natuke teab linuxist, aga ei ole *(veel) võimelised teostuma linuxi scriptides-käskudes-tarkustes. See oleks teema rahustuseks inimesele, kes kahtleb, "kas on mõtet?" ja haakub natukene ka linuxi reklaami teemaga.
Võimalusi on mitmeid, mina pakun välja:
Töötavad
1. tarvik (fotokas, printer,...)
a. firma (Canon, Nokia, ...)
*distributsioon (Ubuntu, RedHat, ...)
Ei töötavad
1. tarvik (fotokas, printer,...)
a. firma (Canon, Nokia, ...)
*distributsioon (Ubuntu, RedHat, ...)
Idee siis järgmine: teema on ju vikis suurndatav/parandatav jne. Kokku koguda meie kodudest nimekiri tarvikutest, mis töötavad linuxi tüüpi OS-i all. Nimekirja saab suurendada, firmasid saab lisada, distributsioone teavad inimesed, kes tarviku üles kirjutavad ja seda kasutavad. Muidugi võib seda nimekirja laiendada nt. konkreetsele tootele:
1. tarvik (fotokas, printer,...)
a. firma (Canon, Nokia, ...) see on perekonnanimi
a) krooks DX09348 - see on eesnimi
*distributsioon (Ubuntu, RedHat, ...)
Mind pani selle teema vajadusele mõtlema see, et on plaanis osta printer, aga teemas, kus see printer siinsamas tõesti sees oli ... olid lingid aegunud ja ma ei saanudki teada, mida soovitati inimesele selle asemel. On ka muid sarnaseid teemasid olnud, et "kas sobib" ja "see ei sobi aidake". See aitaks natuke ennetada või tuua selgust teemasse, millised distributsioonidega tarvikuid paremini ühilduvad.
See muidugi nõuaks üleskutset kõigile pingviinidele ülevaatamaks enda raudvara.
Olen umbkeelne mulk ja ei saa võõrastest keeltest piisavalt aru
Nääähhhh, ma lootsin, et olen millegi uue välja mõtelnud. Aga samas on siit firma järgi suht kehv otsda. Ma tahaks ju leida oma kohaliku poe listi järgi.mihhkel kirjutas:Midagi sellist (inglise keeles): http://hardware4linux.info/
Olen umbkeelne mulk ja ei saa võõrastest keeltest piisavalt aru
Sattusin sellise pisiasjaga kokku kui uuendasin...: Viki leht.
Tuleb paremini sõnastada. Iseenesest pisiasi, aga mõnele võibolla väiksemat närvikulu eeldav märkus.
Tuleb paremini sõnastada. Iseenesest pisiasi, aga mõnele võibolla väiksemat närvikulu eeldav märkus.
Olen umbkeelne mulk ja ei saa võõrastest keeltest piisavalt aru
Täitsa töös. Pigem taas see DNS-i kala
Tellige endale sünnipäevaks, sõbrapäevaks või muuks tähtpäevaks kingitus: Kingitused internetist - NetiKink.eu
Vaatasin, et vikis puudub artikkel, kus seletataks tavalisele võhikust töölauakasuajale, mis Linuxite puhul Windowsist erineb. Tegin vikisse sellise artikli...
Mida peaks Windowsiga harjunud kasutaja Linuxit kasutama hakates teadma?
Võiksite jagada oma kogemusi, et mis eksitab kõige tüüpilisemalt tavakasutajat Linuxi töölaudade puhul ja selle puhul, kuidas asjad süsteemis korraldatud on...
Mida peaks Windowsiga harjunud kasutaja Linuxit kasutama hakates teadma?
Võiksite jagada oma kogemusi, et mis eksitab kõige tüüpilisemalt tavakasutajat Linuxi töölaudade puhul ja selle puhul, kuidas asjad süsteemis korraldatud on...