Kas olete märganud arengut Linuxis?
Moderaator: Moderaatorid
Areng on ikka tohutu olnud. Minu esmane kokkupuude RedHatiga oli vist 1998-99 ja siis ikka enamus riistvarast enamuse aja ei töötanud, nüüd on aga hoopis vastupidi (v.a. bluetooth mis on mul siiamaani teadmata kadunud ja toru ei võta)
Tavakasutajale, ma kardan, on see siiamaani natuke raske. Ikka tuleb ette et terminal tuleb lahti võtta ja seal sotid selgeks klaarida. Ehk kahe või kolme aasta pärast on Ubuntu ja mõned teised veel dumb-useri kindlad ja valmis massidesse minekuks.
Tavakasutajale, ma kardan, on see siiamaani natuke raske. Ikka tuleb ette et terminal tuleb lahti võtta ja seal sotid selgeks klaarida. Ehk kahe või kolme aasta pärast on Ubuntu ja mõned teised veel dumb-useri kindlad ja valmis massidesse minekuks.
Ma kasutan siiani NC klooni- MC (Midnight Commander'it) - täitsa asendamatu ja selleks ta jääb.sx75 kirjutas:Muutusi on väga palju aga et pihta saada kui heaks asjad on läinud tuleks uuesti proovida seda millega alustati. Siis korraga on puudus neist pisiasjadest mis praegu tunduvad loomulikud ja oleks nagu kogu aeg olemas olnud olnud.
-
oldgreeneye
- Pingviini aktivist

- Postitusi: 297
- Liitunud: 23.01.2008, 23:07
Esimene kokkupuude oli mingi Arch Linuxiga, mille install oli käsurealine, Grubi konf tuli käsitsi valmis teha jne, tööle ma seda ei saanud. Hiljem sai proovitud ka teisi distroid aga päriselt Linuxit hakkasin uurima Knoppixi abil. Arvutisse sai esmakordselt installitud Ubuntu5.10, vahepeal jällegi Debian aga siiski olen ma siiamaani Ubuntu kasutaja ning winnist ei sõltu juba alates Ubuntu versioonist 7.04, tegelikult kasutan ma siiski Kubuntut, sest mulle meeldib KDE rohkem kui Gnome. Üldisest arengust niipalju, et Linux on kokkuvõttes arenenud kiiremini kui winn, kaasaarvatud ka rakendustarkvara. Mina julgen Linuxit täiesti soovitada ja kasutada, kuigi ma pole ise eriline IT spetsialist. Kindlasti ei saa märkimata jatta seda suurt teadusprojekti, kus Linuxit kasutatakse, oleks seal winn oleks maailm juba ammu mustas augus.
Minust sai ka Linuxi kasutaja tänu Arvo Mägile, kelle artikleid sai loetud delfist, kui loengutes igav oli. Otsustasin ära proovida ja alustasin mandrivaga, täpselt ei mäleta mis ta oli siis. Siis tuli pea aastaks Kubuntu peale ja peale seda on nüüd poolteist aastat olnud Ubuntu. Algusega võrreldes on elu ikka palju mugavamaks läinud. Kui paar aastat tagasi pidi ikka vaeva näegam ja isegi terminaliga surkima, et asju tööle saada siis nyyd on kõik graafiline ja lihtsam. Ka disain on tugevalt edasi läinud 
Olen kasutanud Linuxit alates Ubuntu 6.04 versioonist,mille plaadi sain Digi vahelt.Selle lühikese ajaga on Linuxi maailmas ikka päris palju arenenud.Eriti just mugavamaks;)
Mulle tundub sammuti,et Linuxi puhul on hetkel areng kõvasti tugevam kui Winni puhul.
Muide,Windows 7 -le pidi tulema kollase märkmepaberi funktsioon - jah,see sama mis on KDE ja Mac OS peal olemas.Saab hakata üles märkima meeldetuletusi,et ei unustaks viirusetõrjet õigel ajal kasutada ning teha märkmeid,et ei unustaks palgapäeval poest rami juurde osta
Nende kollaste märkmete pärast koli või Windowsile tagasi
Mulle tundub sammuti,et Linuxi puhul on hetkel areng kõvasti tugevam kui Winni puhul.
Muide,Windows 7 -le pidi tulema kollase märkmepaberi funktsioon - jah,see sama mis on KDE ja Mac OS peal olemas.Saab hakata üles märkima meeldetuletusi,et ei unustaks viirusetõrjet õigel ajal kasutada ning teha märkmeid,et ei unustaks palgapäeval poest rami juurde osta
Nende kollaste märkmete pärast koli või Windowsile tagasi
Esimesed kokkupuuted Linuxiga olid mul Mandrake Linux 10.0, Damn Small Linuxi ja Slax-i live CD-ga. Mul oli parasjagu paar kõvaketast, üks oli win xp-ga ja teine tühi. Selle teise peale installisin Mandrake linuxi ja proovisin sellega igasuguseid asju. KDE-l aknaid suurendades ja vähendades vilkusid ikoonid naljakalt, nagu oleks KDE ise põlve otsas valmis treitud. Kuna arvutil oli protsessor 266 MHz ja mälu 96 MB, siis programmid jooksid aeglaselt ning pidi leiutama kuidas ühte või teist asja maha keerata, et arvutit natukenegi kiiremini tööle saada. Helikaardi töölepanekuks kulus mul nädal aega. Alsa draiverid kompileerisin ise kokku, kuna ma veel ei teadnud, mida kujutab endast pakihaldur. Seejärel arvutit käivitades jooksis läbi naljakas veateade, et helikaart töötab juba (ju siis üritas helikaardi draiverit kaks korda käivitada). Paar aastat hiljem sai teise arvuti peal Mandriva 2007 live CD-d proovida, muutused olid kohe silmaga märgata, graafika oli kõvasti ümber tehtud ja riistvara tugi oli paranenud. Vahepeal oli veel tekkinud selline asi nagu 3D töölaud. Üldiselt programmide välimus paraneb pidevalt, sealhulgas ka töökindlus. Kui kunagi oli populaarseim muusikakuulamispogramm XmmS, siis nüüd on selleks Amarok. Fedora 8-st alates on Fedoras kasutusel PulseAudio jne.
Kui ma meenutan oma esimesi katsetusi millalgi 2000 aasta alguses RedHati ja Mandrakega (versioone küll ei mäleta), siis peab ikka päris pime olema, et arengut mitte märgata. (Muide, tänu Linuxile õppisin ma esialgu käsurida sallima (mida ma windoosa all lausa vihkasin), nüüd aga eelistan seadistamiseks peaasjalikult just seda.)
Endal algas linuxi kasutus redhat 6.0 versiooniga.
Nüüd on mabdriva 2008 vahe on tohutu. Ainus asi mis minuarvates vähi käiku tegi on midi toetus. Siis oli see süsteemis olemas ja töötas, kaart oli siis awe64, aga nüüd tuleb espetsiaalselt selle pärast alsa uuesti kompileerida.
muus osas on edasiminek tohutu.
Nüüd on mabdriva 2008 vahe on tohutu. Ainus asi mis minuarvates vähi käiku tegi on midi toetus. Siis oli see süsteemis olemas ja töötas, kaart oli siis awe64, aga nüüd tuleb espetsiaalselt selle pärast alsa uuesti kompileerida.
muus osas on edasiminek tohutu.
olen Troll ja ootan pingviin.org konto sulgemist.



