Kas olete märganud arengut Linuxis?

[spott]

Tekkis mõte uurida, kui palju on kasutajad märganud oma Linuxi kasutamise ajal süsteemi arengut.

Mõte tekkis Gnome 2.24 väljatulekust, kui hakkasin meenutama oma esimesi kogemusi Linuxiga, kui Gnome oli alles kandiline. Parimad mälestused vast Gnome 2.6-ga http://www.gnome.org/start/2.6/notes/ , mida sai aktiivsemalt kasutatud natuke Fedora 2 ajal või siis KDE 3.2.2.

Lisaks riistvara tugi, mis ajast aega järjest paremaks on läinud jne.

Uuriks, kuidas teised Linuxi arengut tähele on pannud ja millised mälestused neil esimestest versioonidest on.

[indrek]

Kui vähem kui kuue kuu arengust maha jäämine mind ei ärritaks, siis ma istuksin kubuntu, mitte gentoo peal.

Ja kui nüüd terminoloogiapede olla, siis minu kümnekonna linuxiaasta jooksul on olnud ikka märkamisväärseid arenguid ka Linuxi kernelis.

[Heix]

Riistvara tugi on küll tublisti arenenud.

[sadiini]

Gnoom on minu sõber

Arengust rääkides võib juba julgelt väita, et kui üksikud raudvara kiiksud ja luksatused välja arvata, siis on linux märgatavalt sõbralikum, kui varem. See aga sõltub suuresti raua tootjate toest, mis on samuti paranemise teed minemas. Oma sõna on siin tulevikus nähtavasti öelda ka Google rahval, mis liigub üleüldse selles suunas, et alussüsteem on linux ja rakendused elavad serverites, mitte tööjaamades.
Kui nüüd arvesse võtta MS areng ja ämbrid, siis tundub tulevik veelgi helgem.
Mina olen igal juhul äärmiselt rahul, et linuxit kasutan.

[midnight]

Ma alustasin kde 2.x ja mandrake'ga, kuid seejärel mingil ajal sain aru, et KDE on nagu microsoft wordi xls - et töölaual saab ikooni liigutada nagu mingi telje peal- gnomes aga liiguvad ikoonid ikka rohkem piksli peal.
Riistvara tugi on enam-vähem ning mul on hea meel, et paljud kasutavad ubuntus minu tõlkeid: gpartedi ja synaptic, add/remove (ma ei mäleta mis oli täpne nimi)

Täielikult on minu tehtud see rida:

Sisesta oma administratiivne parool
Rakendust ' ' lubatakse seejärel sinu süsteemis muuta.
Parool:

See oli kaua aega inglise_keelne.

Kuna ma olen proff. hobifotograaf, siis kasutan just ubuntu gnome töölauda + gimp, picasa2 for ubuntu.

[priit]

Loomulikult on toimunud suured arengud. Mäletan veel hästi, kui käsitsi kerneli valmistegemine oli käkitegu, nüüd on valikuid seal nii palju, et ei viitsi süveneda.

Visuaalse poole pealt meenub FVWM, mis oli väga lahe asi, kahjuks hilisemates versioonides mu konfifail ei toiminud, suure laiskuse tõttu liikusin siis teistele jahimaadele.

[zeratul]

Kunagi ammu sai Mandrake'i proovitud. Versiooni kahjuks ei mäleta, aga mingi 9 või 10 vist oli. Sai defauldina KDE-d proovitud, aga umbes pooltel kordadel, kui mõnda rakendust käivitasin, siis lihtsalt akent ei tekkinud ja kõik. No siis sai koblakas ette, proovisin Gnome't, aga nagu ei osanud eriti palju seal peale hakata ja jäin ikka Win98se-le truuks. Hiljem, kui tuli Ubuntu, siis algul olin väga skeptiline, aga Arvo Mägi oma Delfi artiklitega ajas suu vett jooksma ja nii saigi 5.04 ära proovitud. Päris kasutama seda veel ei hakanud, aga 5.10 hakkasin küll juba aktiivsemalt kasutama. Vahepeal sai korraks ka Fedorat proovitud, aga ei jätnud head muljet. Nüüd olen juba ~2 aastat vinnilisest puhas olnud. Seega areng on märgatav - enne ei suutnud Linux vinni asendada, nüüd ei suuda enam ka parima tahtmise juures vinn linuxit asendada.
Desktop applikatsioonid ei kräši enam nii tihti, riistvara tugi on oluliselt parem. Suurem osa töötab out-of-box.

[mihkel]

Kuidas saakski teisiti vastata? Loomulikult on areng toimunud ja olen seda ka tähele pannud.

Riistvara tugi on enam-vähem ning mul on hea meel, et paljud kasutavad ubuntus minu tõlkeid: gpartedi ja synaptic, add/remove (ma ei mäleta mis oli täpne nimi)

Ei synaptic ega gparted pole ju tõlgitud?
http://people.ubuntu.com/~mvo/bzr/synap ... --main/po/
http://svn.gnome.org/viewvc/gparted/trunk/po/

[imre]

gparted 0.3.8 on küll tõlgitud.
samuti ka synaptic

[mihkel]

Miks siis arendatatele pole tõlget saadetud? Ka teiste ditrode kasutajad tahaksid sellest rõõmust osa saada.

[alar68]

Kuna ma olen proff. hobifotograaf

Mis loom see veel on.

Loomulikult on suured edasiminekud. Kunagi ammu sai põgusalt Red Hat`i proovitud, siis tundus see ulmena - nii arusaamatu winni keskkonnast tulnule. Olen tavaline tumbjuuser, kes ei oska ja ei viitsi ise mingeid skripte ja süsteeme välja nuputada ja minul ei ole ka selleks vajadust. Las antud teemadega tegelevad tõelised asjatundjad. Minu meelest winnist linuxile üleminekul peaks olema märksõnadeks lihtsus ja valutus, mis viimaste versioonidaga ka enam-vähem on saavutatud. Kellel natukenegi viitsimist on , see tuleb toime küll. See on juba suur edasiminek mõne aastataguste ponnistustega võrreldes.

[midnight]

Kuidas saakski teisiti vastata? Loomulikult on areng toimunud ja olen seda ka tähele pannud.


Ei synaptic ega gparted pole ju tõlgitud?

Vat see on ubuntu eelis, et launchapd'i ubuntu osakonna tõlked lähevad ikka ubuntuss'e.
Kuigi enamus töötab KDE kallal-
gnome on nagu surnud kala seal...

[sadiini]

Mina märkasin hiljuti ühe huvitavat loodusnähtust / fenomeni...

Peale seda, kui Vista oli minu kalli tädipoja "hulluks ajanud", võttis ta mind kuulda ja paigaldas Ubuntu (ok, Ultimate versioonis)

Nüüd tuleb nähtus, mida märkasin...

Tund aega peale paigaldust helises telefon ja sellest kostis röögatus: "Kurat, see on ju kõik Eesti Keeles!" "Miks ma varem seda ei teadnud!"
Pisut hilisemast ma eriti rääkida ei taha, sest mees kasutas kolme järgevat päeva, et linux minu aja arvelt selgeks õppida

Seda märkasin mina hiljuti seoses linuxiga

[gorm]

Kui omal ajal sai Redhat 5 peale aetud siis sealtmaalt on osa asju tõesti arenenud. Pakihaldus on tunduvalt paremaks läinud näiteks. Osad asjad on aga jäänud samaks - Enlightenmenti stabiilne versioon on ikka 16
Mäletan veel Gnome 1.x versioone, kus sai veel kõike muuta ja kui tuli ver 2, kus mitte midagi muuta ei saanud, siis kolisin KDE peale üle.

Riistvara tugi oli ka tol ajal üsna hea. 3D kaarte veel polnud ja enimkasutatud reso oligi 800x600. Seega töötasid põmst kõik videokaardid. Helikaardid olid vist kõik sb kloonid aga igatahes probleeme polnud. Peamine probleem oli modemitega - need olid kõik winmodemid ja linuxi draiverit polnud neist vist ühelgi.

Tarkvara poolelt oli asi kehvem. Sun ostis Staroffice alles 1999. Browseritest oli olemas Netscape, mis suutis vajadusel kogu masina kokku jooksutada. Gimp pidi kohe-kohe photoshopile järgi jõudma

Linuxix install oli keeruline. Seda loeti üheks peamiseks probleemiks ja arendati senikaua kuni 2000 aastal Knoppix tuli. LiveCDst installi lihtsamaks eriti ei tee

Peamine täheldatud trend on see, et mõeldakse välja mingi probleem, miks Linux pole levinud. Siis see probleem lahendatakse aga levik sellest eriti ei kasva ja protsess algab otsast peale.

[Sisyphos]

Esimene linux millele otsa põrnitsesin oli RedHat 6.2 plaat. Partitsioneerimine, fips, fdisk... ohhh!! Installerini ma tookord ei jõudnudki !!
Siis tuli Knoppix, FreeBSD 4.8. Mingeid suuri arenguhüppeid sestsaati ei ole märganud - selline vaikne evolutsiooniline areng.

Pakihaldurid jätavad kõigil *nix-idel palju soovida. Varem-või-hiljem mingi uuendamine teeb väiksema või
tihti ka suurema jama. Siiani on ajatestile ainult Slackware vastu pidanud.

[illukas]

linuxis on toimunud suur areng ja seda positiivses suunas. Täna julgen ma julgelt soovitada tuttavatele linuxit ja selle ka poolvägisi peale panna...

Negatiisusest vast niipalju, et ei ole domain controlleri analoogi (ok saab lahendada muul moe, kuid sellist suure korporatsiooni ühtset lahendust korraga ja kõigile ei ole) ja kui paigaldada mingit paketti, siis on ette tulnud olukorrad, kus tekib ilge sõltuvuste jada, gentoo onud peaksid seda hästi teadma.
Vanasti redHat8 all oli nii, et proge nõudis 1,2 librat ja asi ants. Minu arust on see suhteliselt negatiivne ja arengut pidurdav...

[illukas]

ps arenguks peame ju ka seda, et praeguseks on enamus juba mõistetavas emakeeles, analoogi võiks tuua microsofti maadelt- irdketas, rüperaal, suvandid jne jne jne...

[v6lur]

"Rüperaal" pole minu teada mitte mikisofti looming, vaid huumoriga pooleks vististi ajakirjanduses väljapakutud sõna.

[ingram]

olen näinud arengut, alustasin kunagi vägagi maapruuni tooniga ubuntu 5.10-st, kui see välja lasti. Nüüdseks on pruunid toonid oranžikamaks läinud ja nurgad on ümaraks lõigatud ja lisatud ilusad ja vahest tüütavad töölauaefektid ning alati olen ma eestindatud tarkvara poolt olnud.

[paadikapten]

Mäletan, et kui aastal 2000 sai kutsekoolis Linuxiga tutvust tehtud, siis mulje oli, et "noh, häda korral kärab küll". Nimelt seal kolmest arvutiklassist üks oli Redhati peal ja kui Winni kasutavatesse arvutiklassidesse ei pääsenud, tuli leppida Redhati kiiksudega - netis liikumine oli aeglane, osasid saite ei tahtnud avada (näiteks üks mu lemmik - Tolkieni ja üldse fantasy teemaline pildisait Elfwood) ja vist oli muusika kuulamisega kah mingi jama.

Ubuntu 5.04, millega enda aktiivsemat Linuxipraktikat alustasin, oli veel sihuke jamavõitu... aga Ubuntu 5.10 oli juba igati okei.

Pisidistrodele võiks mingi adekvaatsema installeri külge pookida, et saaks neid kõvakettale panna