Mõisted eesti keeles

[v6lur]

KristjanS, "nähtavus" on natuke teine asi kui "läbipaistmatus" ja oli vist ka Gimpis "visibility" vastena kasutusel (Gimpi kontekstis pildi kiht kas on nähtav või mitte, vahepealset varianti pole).

Pikemalt: "nähtavus: 75%" võiks mõista ka sellena, et 75% kihi/pildi pindalast on nähtav (ja täielikut läbipaistmatu) ja 25% on millegagi kaetud vms. "Läbipaistmatus: 75%" ütleb aga (mtak) küllaltki selgelt, et pilt/kiht paistab natuke läbi.

[sadiini]

Minu viimase lõigu mõte oli selles, et kui tõlkida spetsiifiline mõiste tavakeelde ja tavakeeles on mingi sarnane mõiste, mis tähendab midagi erinevat / muud, siis on kõik sassis, nagu Kört Pärtli särk.

[naps]

Tänan sadiini. Ütlesid lühidalt ja igaühele arusaadavalt (loodan) ära mida ma öelda tahtsin.

Nojah, kust see tuleb või miks Sa sellega siin vestluses vehid kogu aeg? Ma ei näe küll, et keegi oleks kusagil öelnud, et arp==arvuti.

Delfi portaalis mingid imelikud inimesed promovad seda.

Soovin Sulle palju edu edaspidi suhtlemisel arstide, juristide, disainerite, raamatupidajate ja kõigi teiste toredate erialade spetsialistidega, kelle slängi omandamine Sulle kindlasti palju vaimu ergastavaid hetki pakub!

Äitäh! Jah paraku kui ma soovin (osutub vajalikuks) nende toredate erialade spetsialistidega neile arusaadavalt suhelda pean ma selgeks õppima nende slängi A & B. See on ju enesestmõistetav! Kas saab ka teistmoodi olla!? Vastasel juhul jäävad mul asjad lihtsalt ajamatta.

Tooks mõne mahlase näite kah nende erialade keelest:
"Asjaõigus" - kas see on õigus käia asjal?
"reskonto" - mis kuradi asi see veel on!?
"netopalk" - ...
Uh küll on raske suhelda kui loll olen!

Kui tehnik ei valda keelt ja suhtlustaset (emaplaat -> ema), siis see ei tähenda, et emakeelne termin halb oleks. Täpselt sama kurikasutus on võimalik ka inglise keeles: Mother/mom is dead!

Tubli wk! Saad sinagi vahest asjale pihta.

[KristjanS]

Eelmisele - mitte reskonto vaid reskontra. Paistab, et sul on veel õppida.

Minu viimase lõigu mõte oli selles, et kui tõlkida spetsiifiline mõiste tavakeelde ja tavakeeles on mingi sarnane mõiste, mis tähendab midagi erinevat / muud, siis on kõik sassis, nagu Kört Pärtli särk.

Sassis nagu inglise keel näiteks?

[sadiini]

Toon veel mahlakama näite just Asjaõigusseaduse raamest.

Servituut
Kas on see hüva nõu, mida siil Kalevipojale andis?
Või on see asi, mille peal hüpates üles - alla saab põrgata?
Või on see statuut, mis on reketiga servitav?
Või on see heli, mida auto teeb, kui ta servale ligineb?

Vale puha

Servituut on õigus kasutada võõrast asja otstarbekohaselt ja mõistliku tasu eest.
Samas ei ole see laiendatav abieluõiguse raamides, kuigi mõlemad õiguse allikad on tsiiviilõiguse instituudi raamides ja omavad nii blankett-, viite-, kui ka üldnormilist seotust.

Annan veel ühe mõiste puremiseks - Põlvnemine

[KristjanS]

Õige, keel peab olema igal võimalusel vaistlik ja loomulik.

KristjanS, "nähtavus" on natuke teine asi kui "läbipaistmatus" ja oli vist ka Gimpis "visibility" vastena kasutusel (Gimpi kontekstis pildi kiht kas on nähtav või mitte, vahepealset varianti pole).

Pikemalt: "nähtavus: 75%" võiks mõista ka sellena, et 75% kihi/pildi pindalast on nähtav (ja täielikut läbipaistmatu) ja 25% on millegagi kaetud vms. "Läbipaistmatus: 75%" ütleb aga (mtak) küllaltki selgelt, et pilt/kiht paistab natuke läbi.

Sain loogikast aru, kuid see on vaieldav. Tegu on mingisuguse konkreetse eseme (kihi) nähtavusega, seega siin ei saa kahemõttelisust olla.

Ning mis on visibility väärtused? On ja off?

[veeall]

Enter - sisestama

Selline tõlge on parajalt rõve mu meelest - salvestama, sulgema - kõlab nagu saksa paruni kõne. Ma eeslitan igatahes käskivat vormi - salvesta, sisesta, sulge jne. Mõnes programmis on tõlgitud -ma lõpuga, überkole.

Kihi läbipaistvus on inglise keeles märgitud terminiga "opacity", fotošopis on nii, ehk Gimpis ka.

[KristjanS]

Enter - sisestama

Selline tõlge on parajalt rõve mu meelest - salvestama, sulgema - kõlab nagu saksa paruni kõne. Ma eeslitan igatahes käskivat vormi - salvesta, sisesta, sulge jne. Mõnes programmis on tõlgitud -ma lõpuga, überkole.

Sõna Walk tõlgitakse ka „käima”, aga see ei tähenda et I walk tõlgitaks kui „Mina käima”. Samamoodi on elementaarne, et kui sõna Enter on käskivas kõneviisis, siis seda ei tõlgita „Sisestama”, vaid „Sisesta”.

[VoxAmantis]

Point: Kõiki erialaseid sõnu tõlkida ei maksaks. See viib sinna, kus on hetkel soomlased ja üsna märgatav osa noortest eestlastest. Rahvusvaheliselt mõistetavaid võõrsõnu enam ei tunta.
Ütle näiteks soomlasele Printer. Temal on hoopis Tulostin, mis riimub sõnaga ulostin. Vigane printer võiks eesti keeles ehk olla Prükkar?

Nähvaks vastu: mida tähendab Sinu mõttes rahvusvaheliselt mõistetavus? ~120 miljonit inimest maailmas kasutavad või kasutaksid väljatrükiks imprimante'i, ~100 miljonit Drucker'it, ~400 miljonit impresora't. Võid loetelu jätkata.

Neile, kes hädaldavad mitmetimõistetavuse pärast: sõna tähendus sõltub sageli kontekstist. Kasutajaliides pole ilukirjanduslik teos.

Nende ettekäänded, kelle "rahvusvahelisus" hõlmab vaid USAd ja tema Ida-Euroopa protektoraate, ei ammendu kunagi.

[highlight=yellow]Sadiinile kont hambusse:[/highlight] ladina keeles oleks vaieldava riistapuu nimetuseks [highlight=yellow]impressor[/highlight], verbist imprimere. Kui nii väga võõrsõnu eelistada, siirdume siis lätete ehk impressori juurde.

[naps]

Sõna "Asjaõigus" võib samuti mitmeti tõlgendada kui tahta et see oleks igal võimalusel vaistlik ja loomulik. Pakun välja veel tõlgendamise viise.
Kui sul on asjaõigus siis oled õnnelik aga kui pole siis raiume asja maha ja sinust saab eunuhh.
Kui sul puudub asjaõigus siis oled ilmselt selle asja varastanud.
Sellest järeldub, et see sõna pole vaistlik ja loomulik. Mis me siis teeme? Kas hakkame kohtunikke; juriste; advokaate; notareid jne ümber õpetama või võtame nende slängi üle?

[cbr]

"läbipaistmatuse" jaoks on ju sõna olemas. "Opacity" nimelt.

[sadiini]

Nähvaks vastu: mida tähendab Sinu mõttes rahvusvaheliselt mõistetavus?

Nähva terviseks
Sa pole nähtavasti "Ladina lasteaias" käinud ega suuda selle tõttu ettegi kujutada, et enamik suuremaid keeli on ladina juurtega...

Kui võtta kätte "Võõrsõnade leksikon", saab kiiresti selgeks, millised rahvusvahelised sõnad on eesti keeles täiesti olemas ja ühtlasi eesti keelde integreeritud.

Ja ei maksa arvata, et "vox populi superma lex est", sest "salus rei publica" eeldab siiski vormikohast kinnitamist.

[v6lur]

...
Ning mis on visibility väärtused? On ja off?

Gimpi kontekstis peaks nii olema jah.

[KristjanS]

Ja „paistvus” ei sobi visibility vasteks?

[v6lur]

Ja „paistvus” ei sobi visibility vasteks?

Võibolla isegi sobiks, kuid pea sama hästi sobiks ta ka "opacity" vasteks. (ÕS-is esineb "paistvus" küll ainult ühendis "läbipaistvus" - mis iseenesest ei välista iseseisva sõna võimalust.)

Igal juhul poleks eriti mõistlik võtta kasutusele uut terminit ("paistvus"), mis on eksitavalt sarnane juba käibel olevaga ("läbipaistvus", ingl.k "transparency").

[KristjanS]

Aga vastupidi? Läbipaistvus (kui palju läbi paistab) ja selle vastandina paistvus (kui palju paistab)? Ning visibility võib siis nähtavus edasi olla.

[v6lur]

Aga vastupidi? Läbipaistvus (kui palju läbi paistab) ja selle vastandina paistvus (kui palju paistab)? Ning visibility võib siis nähtavus edasi olla.

Hmm, tundub üsna loogiline.
Ise eelistan "paistvuse" asemel endiselt "läbipaistmatust" (minu meelest ühesemalt arusaadav), aga kui ruum piiratud...

[wk]

Samamoodi on elementaarne, et kui sõna Enter on käskivas kõneviisis, siis seda ei tõlgita „Sisestama”, vaid „Sisesta”.

Jah, kui on käskivas kõneviisis. Aga mida peaks eesti keeles kasutama graafilises kasutajaliideses? Näiteks File/Save positsioonis? On vähemalt 4 varianti:
salvesta -- anname arvutile käsu
salvestan -- kirjeldan oma tegevust
salvestamine -- neutraalne tegevuse kirjeldus
salvestada -- soovitav tegevus

Lühiduse mõttes on ilmselt kõige mõistlikum kasutada käskivat kõneviisi, aga kõlab see kaunikesti familiaarselt ja on ju ka natuke küsitav, et kes siis keda käsutab. Teen menüü lahti ja sääl on kohe ridamisi käske, tee seda, tee teist

Teine küsimus, mis on kasutajadialoogidega seotud: kas on põhjust kasutajat teietada?

[VoxAmantis]

Lühiduse mõttes on ilmselt kõige mõistlikum kasutada käskivat kõneviisi, aga kõlab see kaunikesti familiaarselt ja on ju ka natuke küsitav, et kes siis keda käsutab. Teen menüü lahti ja sääl on kohe ridamisi käske, tee seda, tee teist

Teine küsimus, mis on kasutajadialoogidega seotud: kas on põhjust kasutajat teietada?

Ülejäänud kultuurkeeltes kasutatakse suunal inimene-arvuti da-tegevusnime: ouvrir, öffnen, enregistrer, speichern. Vastupidisel suunal arvuti-inimene kasutatakse Teie-vormi: Voulez-vous sauvegarder..., Wollen Sie jetzt speichern...

Lisa: välismaised viisid kodumaises kuues

Säilik Toimetada Vaade

Tööpind
Seletus: Peaks olema üks osa töölauast.

Agenda, tegevuskava
Seletus: Loend tegemistest mida on vaja teha.

Peita
Seletus: Peida või varja?

Varjata / Esile tuua
Seletus: nähtavale jääb ainult pealkirjariba. Ülejäänu on pealkirjariba varjus.

Hoida esil / Hoida vallali {Alati esiplaanil}
Seletus: jätab akna alati esiplaanile.

Eesti keele sõnavara on võrratult rikkam igapäevaselt kasutatavast alamhulgast, samas on teida võimalik rikastada liitsõnade moodustamise, liidete ja silplühendite abil. Rull-lauaga on sõitnud mõni üksik, rulaga aga paljud.

http://www.imprimaatur.ee/artiklid/sem00.html

[midnight]

Ei taha uut teemat teha, kuid peale Gufw'i ja natukese transmissioni üle, mis ei kannata kriitikat, kuid täna parandatud OggConverti ja transmissioni ning FileZilla menüüd-
mina küll arvan, et on täiesti loetav- kasutades praegust keelelaadi.
http://itivend.eu/foorum/viewforum.php?id=4