Minul on tekkinud selline arvamus, et suur osa eesti keele IT terminoloogiast on kiiruga kuskilt pastakast välja imetud ja paljudesse sõnadesse pole süvenetud. Otsustasin oma arvamused asjast välja kirjutada. Juhul kui need on põhjendatult niiviisi tõlgitud, nagu need on, siis saan ma ehk ise targemaks. Kui mitte, siis nii ei tasu asja ikka jätta.
- Seda olen ma vist kõige varieeruvamalt tõlgituna näinud, kuid item peaks kõige levinumas tarkvaralises tähenduses eset tähendama.
- Samuti ei saa ma aru sõna link erinevatest tõlkevormidest nagu viit ja link, samas kui eesti keeles on sõna seos täiesti olemas. Vrdl. mälutehnika link, mis seisneb asjade seostamises.
- Üks tavapärane näide, kui vabalt võetakse eesti keelde uusi võõrsõnu. Sõna file on eesti keeles [s]toimik[/s] säilik. Mina olen arvamusel, et võõrsõnu peaks laenama ainult siis, kui omal vastavaid sõnu ei ole.
- Ja nüüd üks vastupidine näide. Sõna select tähendab eesti keeles välja valima, ning ühe sõnaga seda tõesti öelda ei saa. Siin oleks sõna selekteerima kasutamine isegi õigustatud, kuid tihtipeale tõlgitakse seda sõna ebatäpsemalt kui „valima”.
- Sõna kompileerima paistab veider. Eesti keeles tähendab compile koostama ja compilation kogumik. Mitmetes teistes keeltes, s.h. soome keeles, on selle vaste tõlkima, mis on ka sisuliselt õige, sest tegu on masinkoodi tõlkimisega.
- Sõnal free on kaks tähendust ja freeware on täiesti valesti tõlgitud. Täpne oleks [s]tasuta tarkvara või mugavndatud kujul tasutavara[/s] priivara. Free software aga on vaba tarkvara ehk vabavara.
- Samas eestikeelne vaste sõnale open source ka eriti targem pole. Sõna open tähendus on siin järgnev: „Public; as, an open letter, an open declaration.” Eestikeelsel sõnal avatud kindlasti sellist tähendust pole. Seega oleks täpsem avalik lähtekood, mitte avatud lähtekood.
- Lähtudes samast mõtteviisist on closed source varjatud lähtekood, mitte suletud lähtekood.
* Kahes viimases olen pisut kahtleval seisukohal.
Mõned asjad siis mis esimese hooga pähe tulid, neid on kindlasti veel.
parandus: Uurisin natukene arhiivindusega seonduvaid lehekülgi, ning leidsin kirjelduse VoxAmantise pakutud sõnale „säilik”. Seletus ise on selline, täpselt sobiva tähendusega:
http://www.eha.ee/kkk.htmMis asi on säilik?
Säilik ehk säilitusühik on kas üksikarhivaal või arhivaalide kogum, mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule. Säilik võib olla nii paarist lehest koosnev toimik, kiri või nimekiri kui ka mitmesajaleheline köide, protokolli- või arveraamat, nii paarimeetripikkune kaardirull kui ka mõnesentimeetrine joonis, nii foto, pitsat või maakaart kui ka paarikilone fotoalbum või registriraamat.
2. parandus: Leidsin ka midagi säilikute korrastamise kohta:
www.eelk.ee/eelk_doc/arhiiv/arhiivi_korrastamine.rtfIga säilik paigutatakse säilitamiseks talle sobivasse ümbrisesse - [s]mappi[/s], kausta, [s]karpi, ümbrikku[/s] vms.
Nendest kaks viimast ei paista piltliku konstruktsiooni sobivat, lahtine on veel kumba oleks õigem kasutada.
Dokumendihalduse alaselt veebilehelt võib aru saada, et file'i vasted on nii kaust, kui ka mapp.
