KDE4 distributsioon?

[sips]

Olen juba tükk aega otsinud korraliku nn "KDE4 distributsiooni" aga pole sobivat leidnud, ehk keegi siin liikujatest oskab nõu anda.

Eesmärk:
Töölaud KDE4, korralik raudtvara tugi, lihtsalt konfitav/kasutatav/uuendatav, kiire.

Ei sobi:
Kubuntu: kui juba buutimisel [FAILED] teated, siis on asi mäda.
OpenSuSE: liiga "paks", palju ebavajaliku, samuti buutimisel [FAILED] märkused.
ArchLinux: muidu hea aga liiga palju peab käsitsi konfima.
Gentoo: (L) , aga pärast aastapikkust kompileerimist ja wikis/foorumis tuhnimist - aitab juba.

Viimasel ajal on liikumas PC-BSD 7 Alpha väljalasked (olen proovinud), muidu nagu enam vähem (suht see mida otsin) aga põhiliseks probleemiks on Broadcom'i wifi, mida vist polegi freeBSD'l hetkel võimalik tööle surada, ja muidugi aeglane on see asi (vähemalt süsteemi käivitamine, mailinglistis kül kiidavad, et peale startx'i 8 seki ja ongi kde ees; aga enne seda... , olen nagu harjunud, et power nupu vajutamisest kuni töölaua kasutamiseni kulub ca 35 sekundit).

Ehk on keegi leidnud midagi, mida mina pole?

[spott]

Debian - paigaldad seda, mida ise tahad.

Kuid need FAILED teated - enne tuleb vaadata, milles probleem on. Erinevatel distributsioonidel ikka enamasti sarnased kernelid ja see viitab kerneli probleemile, et mingit riistvara ei tunta ära.

Muideks - üks huvitav nipp - ise sain ka ühel enda arvutil pidevalt Failed teateid ja LiveCD-de buutimine võttis väga pikalt aega. Põhjuseks oli tavaline floppy drive, mis mul oli ühendamata, kuid BIOS-ist välja lülitamata. Kõik üritasid seda enne üles leida. Peale floppy välja lülitamist enam vastavaid probleeme polnud.

[TT]

Debianis on minu teada KDE 4 veel küll "experimental" seisuses.
Aga muidu suht kerge ja kiire. Minu lemmik nr 2.

[Qilaq]

Vaevalt sa hetkel leiadki. Põhimõtteliselt peaks sügisel väljatulevates distrodes olema enam-vähem kasutatav KDE4 - praegu on neis enamasti kasutusel KDE 4.0, aga siis juba 4.1 (näeb ilmavalgust mõne nädala pärast). 4.1 on variant, mida ka KDE tegelased ise peavad esimeseks tegelikuks "uue põlvkonna" KDE-ks.

Ma tean kindlalt, et SuSE ja Mandriva teevad KDE-ga väga tihedalt koostööd, nii et need võivad olla head katsetada. (Võib ka olla teisi muidugi, aga need kaks distrot on need, mille kohta ma midagi tean...) Mandriva peaks ilmavalgust nägema oktoobris, SuSE detsembris.

[sips]

Debianil tundub see kde4 ikka väga poisike, pealegi tuleb selle paigaldamiseks terve distributsioon ebastabiilseks teha.
Kuna ainukesed gtk rakendused mida kasutan on Ufraw, Gimp ja Inkscape, siis sobiks nn kde distributsioon nagu on seda PC-BSD (mille 7 Alpha't ma hetkel kasutan), kus saan need programmid lihtsalt pbi'de abil paigaldada, ilma, et peaks pool gnomet sõltuvustena kaasa tirima.
Aga üldiselt tundub, et olen oma soovidega natuke ajas ees, lihtsalt kasutan seda kde4'ja juba 4.0rc1 aegadest saadik ja väga rahul sellega. Lihtsalt imelik, et enamustel distributsioonidel võtab see portimine jube kaua aega. Archlinuxi kdemod4 näitab end selles suhtes heast küljest - kiire ja korralik töö (unstable, kuid täiesti kasutatav). Ka OpenSuSE'l on suht uued pakid, kuid kui vaadata suse buutimisel ekraanile ilmuvaid kirjeid, siis on kül tunne, et lihtsam on paigaldada LFS, kui hakata sealt ebavajaliku välja pookima (sama on ka nii mitmegi teise suure distributsiooniga). Siit siis ka üks lisa "tingimus", otsitav distributsioon võiks enne paigaldamist ka kindlaks teha, milliseid ohjurid, deamoneid, teenused jne üldse vaja on, mitte lahmida kõvakettale kõike, mis on olemas paigaldusallikal.

Kui siin enda juttu lugeda, siis hakkab jälle vaikselt tekkima tunne, et peab hakkama uuesti Gentood paigaldama. Nuta või naera, aga sedasi ongi alati minu distributsiooni otsimised lõppenud.
Lihtsalt huvitav, kas ma olen ainuke, kes kasutaks hea meelega lihtsat kde distributsiooni, mis mängiks enamusi multimeedia faile, millega saaks netis käia, saaks hakkama flashi ja javaga, mingi tekstireaktor koodi kirjutamiseks võiks kah olla, natuke välimust ei tee paha, kus cups pole kohustuslik (kui mul printerit pole), mis see "Remote Desktop Client" on? pole seda kunagi kasutand jne ... ei midagi ulmelist ju?

[Satikas]

Kood: Vali kõik

kasutaks hea meelega lihtsat kde distributsiooni, mis mängiks enamusi multimeedia faile, millega saaks netis käia, saaks hakkama flashi ja javaga, mingi tekstireaktor koodi kirjutamiseks võiks kah olla, natuke välimust ei tee paha

Võib olla tuleb see sellest et olen paadunud Mandriva fänn aga kogu selle kupatusega tuleb ta suurepäraselt toime ja enamgi veel, näiteks sat-tv koos Pay Pal kanalitega ka toas (abiks kaffeine-sc, alates versioonist 0.3.9 svn NewCam serverite tugi töötab täiesti laitmatult), multimeedia arvutit juhib hauppauge pult, äärmiselt mugav, pikali maas ja vaheta kanaleid või vaata vindilt filme jne. Usun et selle kõige saab hakkama ka suvaline distro, miks sa sellega sedasi hädas oled ei oska kuidagi arvata.
KDE4 - imelihtne, lisa cooker repod ja uusimad pakid alati kliki kaugusel.
Paigaldamine - Vali paigaldamine pakkhaaval ja täitsa maakeeles saad valida et mida paigaldatakse ja mis jäetakse välja

[phisphere]

http://www.chakra-project.org/
tulevikumuusika siiski.

[sips]

Egas midagi, sai jälle Gentoole tagasi kolitud, õigemini on neid mul hetkel 2 , üks nö QT/KDE, teine GTK/Gnome.
Kuna ettenägelikult jagasin oma läpaga kõvaketta järgmiselt:
sda1 - 2G - swap
sda2 - 100G - /home
sda3 - 25G - / (Gentoo - KDE4)
sda4 - 15G - Vaba (MidaIganesVõiLihtsaltKatsetamiseks)

Peale seda kui olin /dev/sda3'le Gentoo korralikult paika saand, tuli äkki mõte, et kui õige viskaks oma töötava Gentoo /dev/sda3'lt ka /dev/sda4'le.
Mõeldud tehtud:

Kood: Vali kõik

# mkdir /home/part3
# mount /dev/sda3 /home/part3
# mkdir /home/part4
# mount /dev/sda4 /home/part4
# rsync -avxP /home/part3/ /home/part4
// muudame kloonil ära root partitsiooni
# nano /home/part4/etc/fstab
// ja lisame vanale/töötavale grubi conf'ile uue sissekande
# nano /home/part3/boot/grub/grub.conf

Tulemus sai super, lihtne 1:1 kooloon. Nüüd ongi mul 2 Gentood, millest ühe tegin QT/KDE põhiseks ja teise GTK/Gnome põhiseks, eks aeg näitab kumb võidab.
Kuna peale netis surfamise (mida saab kasvõi IE'ga teha), on mul veel kaks asja, milleks arvutit vaja. Siis esimene on vast fotondus ja teine nö programeerimine. Ja siin ongi see pudelikael, kui vaadata koodimist, siis on KDE oma kioslave'de ja kate'dega kindel liider, aga fotograafia poolelt vaadates... kõik parimad töötlusprogrammid on GTK põhised, aga seal on veel üks aga, mis kallutab minu kaussi KDE poole, see on Digikam, milleni F-spot ei kahjuks ulatu (lihtne näide, F-spot ei oska ise kaustadest muudatusi otsida ning see on ikka täielik jama; kui mulle saadetakse mingi pilt nt mailiga ja ma salvestan selle ilust kõvakettale õige kuupäevaga piltide kataloogi, aga F-spot ei tea failist midagi, seda lihtsalt pole teiste hulgas )

Ja nii ma nüüd olengi kahe vahel...
Ilma GTK'ta ei saa pilte töödelda, ilma KDE mugavuseta on koodimine ikka paras "pein in the ...".
Aga kuna mul on nüüd mõlemad (G/K) käepärast, siis ainult aeg näitab, kumb võidab. Ja eks ma katsun siis siin ka seletada, mille põhjal ja milliste argumentidega tuli üks või teine võitjaks.

jätkub....

[Qilaq]

Mitte et ma sellega väga kursis oleksin, aga Digikamil on ka terve posu pluginaid ja asju, mis võimaldavad pilte mitmeti töödelda. Ning GIMPi kõrval on olemas ka Krita, mis üldiselt peaks suutma teha enam-vähem sedasama; muidugi KDE4 variant on ikka veel "töös", sest KOffice tervikuna ei ole sugugi valmis...

[sips]

Kritat olen katsetand korduvalt, aga ... (ei taha öelda).
Kipi-pluginaid kasutan kah ja suht rahul. Muide kes jälgib http://meetthegimp.org/ 'i, või mõnda muud sarnast allikat, teab mis on 8bit't ja mis 16bit't värvisügavus, ning, milleks on võimeline Gimp ja milleks mitte.

Aga tulles nüüd fotonduse juurde, siis peale 16bit'i toetuse pole KDE'l midagi pakkuda. Samas GTK põhjal on meil sellised asjad nagu ufraw, rawstudio, hugin, gimp, inkscape ... , lisaks veel nt heliprogramm ardour jne. Aga kus on Gnome/GTK Failihaldur, millega lugeda nt pdf dokumente (AcroReader vm)?
Ja oi kuidas mulle meeldib kwin, nt milleks mulle vaja, et nt ktorrent/kopete(main_aken) on korraga nähtav nii tegumiribal, kui ka süsteemses salves? Kwin'ile teen lihtsalt selgeks, et selle rakenduse, seda akent, ära näita tegumiribal ja asi tahe. Kui keeg teab, kuidas sarnast asja nt compizi või metacity korral rakendada, siis andku teada.

[phisphere]

sellel nädalavahetusel liigub archil kde4 official extra reposse, mis tähendab, et pacman -S kde tähendab peagi kde4-ja.

[Qilaq]

Nojah, võimalik, eks igaühe vajadused ole erinevad. Mina olen Kritat kasutanud lihtsalt joonistamiseks, s.t paberile pliiatsiga joonistamise asemel hiirega arvutis (graafikalaud oleks muidugi etem, aga ma teen seda ju ka ainult "hobina"...). Ja selles osas on ta asja igati ära ajanud. Digikami olen ka kasutanud ainult piltide väheseks töötlemiseks, kui seda vaja on olnud: mingid punased silmad, valena tunduvad värvid, skaneeritud (vanadelt) piltidelt murdekohtade või muude jamade kõrvaldamine...