ubuntu
Moderaator: Moderaatorid
Ma pakun, et Kopra-onul on partitsioonidega kitsas käes. Kui saad siin täpsemalt kirjeldada, millised partitsioonid Sul sääl on, siis saab täpsemalt arvata, aga kõhutunde järgi pakun, et oled jõudnud seadme partitsioonide limiidini või jäi juur-partitsioon üldse määramata.
Seletan seda partitsioonide piirangut pisut lahti, vast aitab see pisut probleemile otsa vaadates otsustada, kas võib siin see koer olla vai mette.
Otsutati kunagi hallidel aegadel (umbes siis, kui pandi paika, et üle 64 KB mälu pole kunagi kellelgi tarvis) PC-d projekteerides, et ühe salvestusseadme võib jagada maksimaalselt 4 osaks, st primaarseks partitsiooniks. Et see piirang aga kiiresti ajale jalgu jäi, mõeldi välja väike häkk, et iga primaarne partitsioon võib koosneda omakorda kuni 4st loogilisest partitsioonist. Kõik see võiks ju tähendada, et ketta saab jagada kuni 16 osaks, aga praktikas on asi kurvem, kuna enamik MSi tooteid vajab toimimiseks primaarset partitisooni, vanasti pidi see olema veel esimese kõvaketta oma ka.
Seega, kui Sul on 2 eri Wini, siis on 2 primaarset partitsiooni läinud, 2 4-ks jagatavat alles. Linuxi hädapäraseks toimimiseks on vaja vähemalt üht partitsiooni -- juurikas (/), võiks olla umbes 10GB.
Edasi, rangelt soovitatav on operatiivmälu kettale pikendada (swap), see vajab siis ka eraldi partitsiooni, maht umbes 2x operatiivmälu.
Ja väga kasulik oleks eraldi partitsioon tekitada kasutaja(te) kodukataloogide jaoks (/home), ülejäänud vaba ruum. See tagab, et kui tekib soob Linux üle/uuesti installida, on võimalik säästa kodukataloogid koos kasutajate failide ja häälestustega.
Kuna grub oskab üles buutida suvaliselt partitsioonilt, võivad kõik partitsioonid olla loogilised.
Vast said sest heietusest abi oma probleemile.
Seletan seda partitsioonide piirangut pisut lahti, vast aitab see pisut probleemile otsa vaadates otsustada, kas võib siin see koer olla vai mette.
Otsutati kunagi hallidel aegadel (umbes siis, kui pandi paika, et üle 64 KB mälu pole kunagi kellelgi tarvis) PC-d projekteerides, et ühe salvestusseadme võib jagada maksimaalselt 4 osaks, st primaarseks partitsiooniks. Et see piirang aga kiiresti ajale jalgu jäi, mõeldi välja väike häkk, et iga primaarne partitsioon võib koosneda omakorda kuni 4st loogilisest partitsioonist. Kõik see võiks ju tähendada, et ketta saab jagada kuni 16 osaks, aga praktikas on asi kurvem, kuna enamik MSi tooteid vajab toimimiseks primaarset partitisooni, vanasti pidi see olema veel esimese kõvaketta oma ka.
Seega, kui Sul on 2 eri Wini, siis on 2 primaarset partitsiooni läinud, 2 4-ks jagatavat alles. Linuxi hädapäraseks toimimiseks on vaja vähemalt üht partitsiooni -- juurikas (/), võiks olla umbes 10GB.
Edasi, rangelt soovitatav on operatiivmälu kettale pikendada (swap), see vajab siis ka eraldi partitsiooni, maht umbes 2x operatiivmälu.
Ja väga kasulik oleks eraldi partitsioon tekitada kasutaja(te) kodukataloogide jaoks (/home), ülejäänud vaba ruum. See tagab, et kui tekib soob Linux üle/uuesti installida, on võimalik säästa kodukataloogid koos kasutajate failide ja häälestustega.
Kuna grub oskab üles buutida suvaliselt partitsioonilt, võivad kõik partitsioonid olla loogilised.
Vast said sest heietusest abi oma probleemile.
Kõike hääd,
WK
WK
aitäh seletuse eest.Asi on korras ja ubuntu peal,kuigi ise selle peale ei oleks tulnud et "/" see kaldkriips nii tähtis on.Kui juba toksin siin siis küsiks veel et kas linuxis mingit sarnast pogret on nagu winni oll appy fine readeri sarnast st tekstituvastusprogrammi ja veel mingit filmi konverterit, et saaks koduvideod kasvõi avi failiks teha .
1.adobe reader ...,kobras kirjutas:aitäh seletuse eest.Asi on korras ja ubuntu peal,kuigi ise selle peale ei oleks tulnud et "/" see kaldkriips nii tähtis on.Kui juba toksin siin siis küsiks veel et kas linuxis mingit sarnast pogret on nagu winni oll appy fine readeri sarnast st tekstituvastusprogrammi ja veel mingit filmi konverterit, et saaks koduvideod kasvõi avi failiks teha .
e-book reader ...
2.avidemux;
windooza mediacoder töötab täiesti korralikult ka linuxi all.

Kui Inglise keelt mõistad, siis vaata
http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=236028
Märksõnaks on Ubuntu alternate CD
Sellega saad oma laaduri paigaldada, kuhu parajasti vaja on.
http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=236028
Märksõnaks on Ubuntu alternate CD
Sellega saad oma laaduri paigaldada, kuhu parajasti vaja on.
Täpsusta siis oma vajadusi.
Miks on vajalik laadurite lahutamine?
Kui paigaldada linuxi laadur mõnele teisele partitsionile, kui MBR ja teda peamiseks laaduriks mitte teha, siis windowsi laadur teda käima tõmmata ei oska.
Kui aga paigaldada linuxi laadur linuxiga samale pardile, siis on asjast ainult niipalju kasu, et windowsi laadur teda igal uuel (värskel installil) üle kirjutada ei saa.
Samas peab ta peale windoosa installi ikkagi uuesti aktiveerima, mis ei ole lihtsam, kui linuxi laaduri uuesti paigaldamine peale windoosa installi.
Ühesõnaga - täpsusta.
Miks on vajalik laadurite lahutamine?
Kui paigaldada linuxi laadur mõnele teisele partitsionile, kui MBR ja teda peamiseks laaduriks mitte teha, siis windowsi laadur teda käima tõmmata ei oska.
Kui aga paigaldada linuxi laadur linuxiga samale pardile, siis on asjast ainult niipalju kasu, et windowsi laadur teda igal uuel (värskel installil) üle kirjutada ei saa.
Samas peab ta peale windoosa installi ikkagi uuesti aktiveerima, mis ei ole lihtsam, kui linuxi laaduri uuesti paigaldamine peale windoosa installi.
Ühesõnaga - täpsusta.
Täpsustus selline et kui installin ubuntu ja kui ma oskan ubuntu nii sassi ajada on vaja teha format selle partile või kui on vaja kasutada linuxi parti siis ei saa enam winni käivitada viskab teate error 22, kuna mu läpakas tegelikult win Xp ei toeta siis läks asjameestel 2 päeva et Xp peale saada ja kui nüüd iga kord viia uuesti sinna ja 800 sotti välja käiia siis on ju jama.
No siis tõmba serverist (http://www.nic.funet.fi/pub/mirrors/rel ... om/8.04.1/) alla "alternate" plaat, mis paigaldamise lõpus küsib, et "kuhu see laadur siis paigaldatakse?" ja manuaalse paigalduse käigus määra ära, et laadur salvestatakse samale pardile, kus linuxi juurikas. See on sii, kui sul hetkel ainult windows paigas on.
Kui sul on hetkel nii windows, kui linux paigas, siis tuleks enne windowsi alglaadur taastada ja siis paigaldada grub vajalikult pardile.
Seda on aga suht keeruline seletada, kui sa Engelskat ei valda.
Seletada ju võib, aga väga kerge on oma süsteem algul selle tegevusega ära halvata ja siis suure vihaga Ununtule uus ja värske install teha, mis tavaliselt ka kenasti õnnestub.
Kui sul on hetkel nii windows, kui linux paigas, siis tuleks enne windowsi alglaadur taastada ja siis paigaldada grub vajalikult pardile.
Seda on aga suht keeruline seletada, kui sa Engelskat ei valda.
Seletada ju võib, aga väga kerge on oma süsteem algul selle tegevusega ära halvata ja siis suure vihaga Ununtule uus ja värske install teha, mis tavaliselt ka kenasti õnnestub.
Kõik taandub tegelikult sellele, kas oled võimeline vajalikud pardid tekitama, kui neid ei peaks olema.
Järgnevalt on vaja järele vaadata, millisele pardile läheb linuxi juurkataloog ( / ).
Grubi puhul on esimene partitsioon null (hd0, 0).
Ma ei ole küll alternate plaadiga grubi linuxi pardile paigaldanud, aga julgen arvata, et mingil hetkel ta küsib (või annab valikud) kuhu see grub siis pannagi...
Minu viimane linuxi pardile paigaldus puudutas Lilot, mis on samuti alglaadur. Pisut teistsugune ja vanem sisteem.
Kui partitsioonid on paigas ja grubi paigaldamisel teda hd0, 0 paika ei panda, siis ei juhtu ka windowsiga midagi hullu. Paremal juhul läheb kõik esimesel korral toredasti.
Järgnevalt on vaja järele vaadata, millisele pardile läheb linuxi juurkataloog ( / ).
Grubi puhul on esimene partitsioon null (hd0, 0).
Ma ei ole küll alternate plaadiga grubi linuxi pardile paigaldanud, aga julgen arvata, et mingil hetkel ta küsib (või annab valikud) kuhu see grub siis pannagi...
Minu viimane linuxi pardile paigaldus puudutas Lilot, mis on samuti alglaadur. Pisut teistsugune ja vanem sisteem.
Kui partitsioonid on paigas ja grubi paigaldamisel teda hd0, 0 paika ei panda, siis ei juhtu ka windowsiga midagi hullu. Paremal juhul läheb kõik esimesel korral toredasti.
Plaat küsib ja sina vastad. Alguses valid keele ja siis muudkui vastad. Ikka tasa ja targu. Ei midagi supererinevat.
Pealegi on alati võimalik poole pealt plaat välja tõmmata, kui tekib mingi küsimus, millele mitte kuidagi vastata ei oska.
Siis jääb lihtsalt poolik install sinna pardile.
Järgmine puhas install puhastab selle sodi siis hiljem nii-ehk-naa ära.
Pealegi on alati võimalik poole pealt plaat välja tõmmata, kui tekib mingi küsimus, millele mitte kuidagi vastata ei oska.
Siis jääb lihtsalt poolik install sinna pardile.
Järgmine puhas install puhastab selle sodi siis hiljem nii-ehk-naa ära.
Kui installid Ubuntu alternatet ja otsustasid valida käsitsi partitsioneerimise, siis näidatakse kohe ka neid juba olemasolevaid partitsioone. Üks seega Windowsi oma ja teine, mis momendil vaba. Nooleklahviga liigud sellele partitsioonile ja vajutad enterit. Siis, kui tahad lihtsamat teed minna, lased selle osa automaatselt partitsioneerida. Siis läheb asi lihtsamalt edasi.


