Veebilehekülgede tegemine
Moderaator: Moderaatorid
KDEWebDev on kogum KDE veebirakendusi. See ei sisalda Nvu'd. Ta lihtsalt märkis ära, mida kasutab. Teema idee oligi ära märkida, mida kasutad...bbad kirjutas:Nii, otsisin Fedora pakihaldusest NVU nimelist asja, kuid ta ei leidnud mitte midagi.
antik2, palun seleta lähemalt, kuidas ma seda KDEWebDev installima pean?
Tuntumates pakivaramutes Nvu'd sees ei paista olema, kuid võid installida selle tõmmates Nvu saidilt Download sektsioonis User Submitted Contributions (unsupported) alt nvu-1.0.rhel4.fs.i386.rpm või nvu-1.0-1_nokde.rhel4.fs.i386.rpm. Kui kasutad GNOME't, siis vast teine, vastasel juhul esimene. Need on küll vanematele FC'dele, kuid peaks töötama ka uuemate peal. Mul vähemalt FC5 all töötas, kui proovisin.
pole küll kasutanud - http://www.w3.org/Amaya/ - aga hea oleks kellegi kommentaaari lugeda selle kohta.
Kunagi proovisin seda ja mulje jäi nagu ****** softist mida kunagi näinud- võibolla nüüd on võimalik juba midagi konstruktiivset sellega teha.veeall kirjutas:pole küll kasutanud - http://www.w3.org/Amaya/ - aga hea oleks kellegi kommentaaari lugeda selle kohta.
Kas keegi oskab .swf faile luua OO.o-s koos seadistuse muutmisega?
Vaikimisi tulevad sellised flashid, et pilt muutub vaid hiire klikiga.
OO.o animatsioonide kaasatulekust ei lähe üldse rääkimagi.
Äki keegi on siiski leiutanud mingi nipi või lisavidina selle tarrvis?
Või on midagi peale OO.o ka võimelised .swf tegema koos peenema häälestusega?
Vaikimisi tulevad sellised flashid, et pilt muutub vaid hiire klikiga.
OO.o animatsioonide kaasatulekust ei lähe üldse rääkimagi.
Äki keegi on siiski leiutanud mingi nipi või lisavidina selle tarrvis?
Või on midagi peale OO.o ka võimelised .swf tegema koos peenema häälestusega?
Julge olla eestlane ka arvutis!
jaanus.ojangu.net
jaanus.ojangu.net
NVU asemel soovitan KompoZer-it, mis olemas ka Ubuntu varamutes.
Lisalugemist - http://en.wikipedia.org/wiki/Kompozer
Aga .swf eksport on OpenOffice.org-is alles lapsekingades, nt pildid kipuvad sageli katki minema. Ei oskagi öelda, kas OpenOffice.org 3.0 ja uuem parandab asja. Loodame
Lisalugemist - http://en.wikipedia.org/wiki/Kompozer
Aga .swf eksport on OpenOffice.org-is alles lapsekingades, nt pildid kipuvad sageli katki minema. Ei oskagi öelda, kas OpenOffice.org 3.0 ja uuem parandab asja. Loodame
Eesti täpitähtede HTML-koodid leiab siit.
Ehk siis Ä-tähele vastab kood & # 1 9 6 ;
(panin tühikud vahele, muidu ta ei näita siin)
Ehk siis Ä-tähele vastab kood & # 1 9 6 ;
(panin tühikud vahele, muidu ta ei näita siin)
Ära tee nalja... Kasutagem Unicode'i ja kõigil on õiged märgid viisakalt silme ees. Ei ole mõtet puuratastega tõukekat ehitama hakata. Viidatud leht on ca 10 aastat vana ja pärineb unicode'i-puudulikust ajast. Kuna ma olen kõigil oma käpa all olevatel arvutitel installil määranud vaikepaigaks Eesti, siis ei oska kosta, kas mõne teise paiga korral õnnestub vaikimisi saada mitte-UTF8 lokaat ka. Küllap õnnestub. Aga UTF-8 on edukalt tööle saadud ja naljalt sellega probleeme pole, nii et kui just mingit väga hääd ja erilist põhjust pole, siis öelge õige kodeering ja kirjutage, nagu klaviatuur lubab.zeroconf kirjutas:Eesti täpitähtede HTML-koodid leiab siit.
Kõike hääd,
WK
WK
oOo-ga eriti see flashi asi ei õnnestu, võid proovida sellist asja naug F4L, on pisut ebastabiilne, kuid olen saanud mõned asjad tehtud.
F4L
---
tar.gz
http://linux.softpedia.com/progDownload ... d-407.html
rpm(suse, mandriva,fedora)
http://rpm.pbone.net/index.php3?stat=3& ... &srodzaj=3
tähemärgistikust tasub tõesti kasutada utf-8 ja siis on ka kõik bueeno
aga juhul, kui ikka vaja miskeid märgijama kuskil korraldada(näiteks kiiresti kellegi teise tööd parandada), siis:
http://et.wikibooks.org/wiki/HTML:Tehnilised_detailid
--
Veebitegemisest
kui vaja spetsiifiliselt midagi teha, siis ikka mõni tekstiredaktor aitab hädast või siis suuremad projektid saab tehtud eclipsega. aga need igast nvu-d ja kompozerid ja frontpaged ning dreamweaverid ajavad ainult asja keerulisemaks. tõsi, algajal on ehk mõneti nendest asjadest kasu, kuid pikemas perspektiivis on kasulikum siiski kasutada sisuhaldussüsteeme.
Olen pidanud graafilisteliidestega tehtud üllitisi ülevõtma, kuna kliendid on tahtnud edasi liikuda sellest, et keegi veebimeister peab alati vahendaja olema, et materjale lisada. ja sellistel puhkudel on suht nikerdamine, et midagi dünaamilist sinna luua, näiteks võtta olemasolev kujundus ning panna see sisuhaldustarkvarale templiidiks.
tänapäeval maksab veebiserveriteenus sandikopikaid, seega soovtan pigem osta php ja mysql toega serveriteenus ning sisuhaldustarkvara üles seadistada, näiteks Joomla(tasuta). sisuhaldustarkvaradele saab lihtsalt installida kujundusi ja igast vajaminevaid pluginaid ning loomulikult saab lihtsalt ja mugavalt teksti ja pilte lisada.
http://joomla.org - joomla ametlik leht, extensionite alt saab valida vajaminevaid pluginaid.
http://joomlaest.com - joomla eesti kommuun.
http://www.google.ee/search?q=joomla+templates - kujundused joomlale
F4L
---
tar.gz
http://linux.softpedia.com/progDownload ... d-407.html
rpm(suse, mandriva,fedora)
http://rpm.pbone.net/index.php3?stat=3& ... &srodzaj=3
tähemärgistikust tasub tõesti kasutada utf-8 ja siis on ka kõik bueeno
http://et.wikibooks.org/wiki/HTML:Tehnilised_detailid
--
Veebitegemisest
kui vaja spetsiifiliselt midagi teha, siis ikka mõni tekstiredaktor aitab hädast või siis suuremad projektid saab tehtud eclipsega. aga need igast nvu-d ja kompozerid ja frontpaged ning dreamweaverid ajavad ainult asja keerulisemaks. tõsi, algajal on ehk mõneti nendest asjadest kasu, kuid pikemas perspektiivis on kasulikum siiski kasutada sisuhaldussüsteeme.
Olen pidanud graafilisteliidestega tehtud üllitisi ülevõtma, kuna kliendid on tahtnud edasi liikuda sellest, et keegi veebimeister peab alati vahendaja olema, et materjale lisada. ja sellistel puhkudel on suht nikerdamine, et midagi dünaamilist sinna luua, näiteks võtta olemasolev kujundus ning panna see sisuhaldustarkvarale templiidiks.
tänapäeval maksab veebiserveriteenus sandikopikaid, seega soovtan pigem osta php ja mysql toega serveriteenus ning sisuhaldustarkvara üles seadistada, näiteks Joomla(tasuta). sisuhaldustarkvaradele saab lihtsalt installida kujundusi ja igast vajaminevaid pluginaid ning loomulikult saab lihtsalt ja mugavalt teksti ja pilte lisada.
http://joomla.org - joomla ametlik leht, extensionite alt saab valida vajaminevaid pluginaid.
http://joomlaest.com - joomla eesti kommuun.
http://www.google.ee/search?q=joomla+templates - kujundused joomlale
Peamiselt kasutan Quanta Plusi, kuna pole leidnud midagi paremat. Lyhidalt 8eldes sellega teeb t88 2ra, aga v6iks ju alati parem olla?!
M6ned vead quantal:
1.) Kohutavalt aeglane - n2iteks programmi k2ivutmisel( arvutiks Athlon 2500+ )
2.) Ei saa konfigureerida erinevate failityypidele intendingut (et kas kasutada space v tab'e)
V2ga meeldiks mulle kasutada SCITET, kuna seda saab konfigureerida nii kuidas tuju tuleb. Kahjuks pole ma avastanud veel backupide tegemise kui tegeleda failidega yle ftp. Kuna mu arvutil on videokaardiks nv mx200 siis millegip2rast hakkab scrollimine venima suurema faili puhul (teised edt. seda anomaaliat pole t2heldanud.)
Olen katsetanud erinevaid: kate, screem, emacs, eclipse, bluefish jne - mitte ykski pole piisavalt hea. K6igil on mingi viga kyljes... V6i siis on viga minus.
M6ned vead quantal:
1.) Kohutavalt aeglane - n2iteks programmi k2ivutmisel( arvutiks Athlon 2500+ )
2.) Ei saa konfigureerida erinevate failityypidele intendingut (et kas kasutada space v tab'e)
V2ga meeldiks mulle kasutada SCITET, kuna seda saab konfigureerida nii kuidas tuju tuleb. Kahjuks pole ma avastanud veel backupide tegemise kui tegeleda failidega yle ftp. Kuna mu arvutil on videokaardiks nv mx200 siis millegip2rast hakkab scrollimine venima suurema faili puhul (teised edt. seda anomaaliat pole t2heldanud.)
Olen katsetanud erinevaid: kate, screem, emacs, eclipse, bluefish jne - mitte ykski pole piisavalt hea. K6igil on mingi viga kyljes... V6i siis on viga minus.




