üle 10 digiallkirja kuus tasuline....

[zeroconf]

Eraldi teema on see, et digiallkirjade andmine üle 10 tk. kuus on tasuline... Sel teemal suhtlesin eraldi veel Sertifitseerimiskeskusega ja nad lubasid lasta tehnikutel minuga ühendust võtta ning oma dokumentatsiooni veebis korrastada, et lihtinimene ka asjast aru saaks. Kas päring=digiallkiri...
Lugege aadressil http://www.sk.ee/kehtivuskinnitus olevat dokumenti "Kehtivuskinnituse teenuse kasutamise tavatingimused" - seal p2.1 ütleb, et " Teenus on kasutajale tasuta."
Samas: "1.5 Teenuse maht on maksimaalselt 10 (kümme) päringut kalendrikuu jooksul ja koormus on maksimaalselt 1 (üks) päring sekundis."
Saa nüüd siis aru...

Teine huvitav dokument sealsamas on personaalkliendile "Hinnakiri (pdf, kehtiv alates 01.12.2007)" - seal on stardipakett (6 kuud) ja 8000 päringut (kas siis ka digiallkirja?) tasuta. Tekib küsimus, et kas isikutuvastuse puhul ei tehta siis päringuid? Mille poolest siis digiallkirjastamise päringud nii erilised on, et neid maksustada tuleb?

Mulle tundub see digiallkirjastamise maksustamine naeruväärsena. Kas tõesti siis toob see riigile niipalju sisse, et see asi seda üldse väärt on? Näiteks kui olen IT-spetsialist ja paigaldan arvutitele ID-kaardi tarkvara ning vaja testida, kas digiallkirjastamine töötab siis Linuxi puhul ei ole seda võimalik mujal teha kui vaid digidoc.sk.ee-s. Siis kui suhtlesin Sertifitseerimiskeskusega siis öeldi, et kui annan digiallkirja digidoc.sk.ee-s või ka DigiDoc kliendiga Windowsis - siis loeb iga digiallkirjastamine ja 10-t ületades tuleb maksta. Mõni aeg hiljem uuesti Sertifitseerimiskeskusesse helistades (numbrile 1777, mis tegelikult ID-kaardi abiliin on) siis öeldi mulle, et loevad vaid internetipangas allkirjastatud digiallkirjad, et kui ma digidoc.sk.ee-s allkirjastan siis see ei lähe arvesse. Digidoc-i kliendi kohta ei osatud teisel korral enam midagi öelda - lubati asja selgitada.


Aadressilt http://www.sk.ee/toend saab infot kuidas lisaõigusi digiallkirjadele osta - sales@sk.ee või telefonil +372 6101 880

Aga ootan ära Sertifitseerimiskeskuse vastused - eks näis, mida nad siis kirjutavad

[spott]

Vägagi huvitav teema.
Kõik propageerivad ID kaardi kasutamist, kuid seda, et asi tegelikult ka tasuline on - sellest pole keegi midagi rääkinud.

[zeroconf]

Vägagi huvitav teema.
Kõik propageerivad ID kaardi kasutamist, kuid seda, et asi tegelikult ka tasuline on - sellest pole keegi midagi rääkinud.

Selle peale öeldi mulle Sertifitseerimiskeskusest numbrilt 1777 seda, et see olla alguse aegadest saadik olnud, et üle 10 digiallkirja kuus tasuline on. Mina vaidlesin vastu aga eks nende sõna jäi peale kuna mul ei ole kuskilt tõestada ka, et kuidas siis alguses oli...

[kiirtee]

Uurisin ka seda teemat vahepeal, sest propageerin tihedalt id-kaarti ja digiallkirja. Oli ka järgmine meilivahetus:

Tere,

küsisid pilet.ee veebis järgmise küsimuse:
-----
Kas digiallkiri maksab ja kui maksab, siis millisest hetkest ja kuidas ma saan seda endale võimaldada?
Olen lugenud, et kasutajale on 10 tasuta digiallkirja, aga seda leidsin ainult ühest allikast, mis on väheusutav, aga siiski: http://www.jt.ee/070907/esileht/tarbija/20006696.php
-----

Vastus:
-----
Kehtivuskinnitusteenuse tingimused, nii tava- kui ka personaalkliendile, on esitatud meie kodulehel - http://www.sk.ee/pages.php/0202040203,292.
Tavakliendi tingimused "tekitasidki" Teis küsimusi . Oleme need loonud eelkõige missioonitundest ja lihtsustamaks iga ID-kaardi omaniku võimalusi mistahes asjaajamise mugavustamisel. Kuna aga teenuse püstihoidmiseks vajame
siiski ka ressursse, siis sellest ka limiidid, mida märkasite.
Laias laastus katavad need limiidid siiski iga eraisiku (isegi) aastased vajadused - keskeltläbi allkirjastame me eraisikutena ca 5-12 dokumenti aastas.

Kui on aga vajadusi allkirjastatud dokumentide "tootmiseks" märksa suuremates kogustes, siis on see ilmsesti seotud kas äriprotsessidega või avalike teenustega ja nagu neis protsessides tavaks, on vajadused seotud kas kulude optimeerimise, mugavuse, asjaajamise läbipaistvuse, kiiruse, ...vms-ga.
Lõppkokkuvõttes on need kriteeriumid väljendatud siiski mõõdetavates ühikutes - rahas. Seetõttu mõõdame ka meie Personaalkliendi pakette rahas, mille täpsem väljendus on toodud hinnakirjas - http://www.sk.ee/file.php?id=372
Kui olete huvitatud lepingu sõlmimisest võtke ühendust meie müügijuhiga nr 6101892.
-----

Edu,
pilet.ee

[indrek56]

10 allkirja piirang on tõesti pikalt, kui mitte tõesti algusest peale kehtinud. Päring ei puuduta isikutuvastusi, vaid just digiallkirja andmist kehtivuskinnituse lisamiseks. ei countita ilmselt tõesti portaalis antud allkirju.

see asutuse tasuta stardikas on jah tasuta, kuid tähtajaline, selle ärakasutamisel enam stardikat ei saa.

[kiirtee]

Ja muuseas webi kaudu võid anda niiplaju allkirju kui tahad

[midnight]

See vast selle programmi kasutamine kuni 10 allkirjani.

Krüpteerimise jaoks ja võtme kasutamine on http://www.truecrypt.org täiesti tasuta!

[zeroconf]

Ja muuseas webi kaudu võid anda niiplaju allkirju kui tahad

Kus see kirjas on, et mis kaudu neid 10-t digiallkirja loetakse? Kui loen seda juttu: "Kui on aga vajadusi allkirjastatud dokumentide "tootmiseks" märksa suuremates kogustes, siis on see ilmsesti seotud kas äriprotsessidega või avalike teenustega ja nagu neis protsessides tavaks, on vajadused seotud kas kulude optimeerimise, mugavuse, asjaajamise läbipaistvuse, kiiruse, ...vms-ga." - siis ei kooru kuskilt välja, mis kaudu digiallkiri antud on - seal räägitakse ju üldse digiallkirja andmisest. Hetkel seda võimalik anda kahel viisil - veebipõhiselt ja Windowsi all ka DigiDoc kliendi abil. Lisaks tegelikult veel ka Mobiil-ID kaudu antud digiallkirjad - kuidas neid veel loetakse? See ju ka põhimõtteliselt digiallkiri... Eriti kurioosne oli see, et Sertifitseerimiskeskuse abitelefon 1777 andis kahe erineva inimese suust üksteisele vastukäivaid selgitusi kui helistasin sinna kahel erineval ajal ja erinevad inimesed vastasid.

Samas on aga väga lühinägelik see jutt, et "Kui on aga vajadusi allkirjastatud dokumentide "tootmiseks" märksa suuremates kogustes, siis on see ilmsesti seotud kas äriprotsessidega või avalike teenustega" - selle peale ei mõtle keegi, et itimehed/naised vajavad ju peale ID-kaardi tarkvara paigaldamist ka võimalust kontrollimiseks, et kas digiallkirja andmine ikka töötab. Kui IT-spetsialist usinalt töötab siis võib ta ka päevas 10 digiallkirja anda, kontrollimaks süsteemide tööd. Tavaliselt on Linuxi puhul kontrollimiseks digidoc.sk.ee kaudu üleslaaditav suvaline fail, mida siis kontrolliks digiallkirjastatatakse.

Aga kui näiteks vaja anda 11 digiallkirja kuus - mida siis teha? No kui ei tulnud välja sellest 10-st ja vaja mõni digiallkiri lisaks anda - kas siis tuleb osta miski pakett? Vaatasin, et odavaim pakett miski 300 EEK/kuus ja miski 400 päringut ja ei ole teada kas päring=digiallkiri... Aga kui ma ei tarbi ära seda 400 päringut - mis siis? Kas saan valida aega või pean kuu ajaga ära tarbima need 400 päringut (digiallkirja?).

Siis kui oleks miski allkiri/EEK suhe olemas - siis hea kliendile öelda, et kui tahad, et seadistan Sul arvutis digiallkirja siis iga kontroll maksab näe nii ja nii palju. Sest miks peaksin ma raiskama siis oma 10 allkirja ära mingitele testimistele kus mul neid digiallkirju reaalselt vaja ei olegi.

Aga masendav on see ikkagi - riik võiks seda digiallkirja andmist küll toetada, et kodanikele see tasuta oleks. See on ju ka teatud määral kodanike ja nende elektroonilise tegevuse küberkaitse - võiks seda riigikaitse rahadest finantseerida siis kui muidu ei saa... See mõnituhat või äärmisel juhul mõnikümmend tuhat krooni, mida teenitakse sellest - kas see on seda väärt?! Sertifitseerimiskeskuse sõnul ei osteta just eriti neid digiallkirja andmise võimalusi juurde - seega ei saa ka teenistus sellest teab, mis märkimisväärne olla. E-riigina võiks suuta seda ikka kanda.

Huvitav, kuidas mujal riikides sellega on? Kas kellelegi on kogemust, kuidas teistes riikides ID-kaart toimib?

[estysoft]

Kes interneti panka kasutab (vähemalt hansa.ee) peab iga ülekande alkirjastama. 5-12 dokumenti aastas on seda arvestades natuke vähe arvestatud.

[zorroh]

ma pigem arvan, et see tasulisus on mõeldud ettevõtjale. tavakasutaja ei maksa midagi aga pank maksab sk-le, et panga kliendil on mugav. nagu pangakaardi kasutamine poes põhimõtteliselt.

[zeroconf]

Andres Kuut Sertifitseerimiskeskusest kirjutab vastuseks: "Nn. 10 digiallkirja limiit kehtib vaid arvutist leitava DigiDoc klientprogrammi kasutusel. Mistahes veebiteenused, mis pakuvad nii ID-kaardi kui ka mobiil-ID-ga nii autentimis- (teenusesse sisselogimise) kui ka allkirjastamisvõimalusi, nimetatud limiit ei laiene. Kui tuua siin paralleel pabermaailmast - soovides kodus dokumenti vormistada, peame iseseisvalt kandma kulusid paberile, kirjutusvahendile, postitusele. Kui aga pöördume teenusepakkuja poole, ulatatakse meile juba valmis dokumendiblankett täitmiseks. Miks selline kummaline limiit?
Sertifitseerimiskeskus (SK) hoiab kehtivuskinnitusteenust kasutuseks üleval oma vahenditega ja ainuke võimalus teenusega seotud kulude katteks on sellesama teenuse müük suurtarbijaile (loe veebiteenuse pakkujaile - pangad, teised erasektori teenusepakkujad, riik, kes võimaldavad digitaalset asjaajamist). Eraisikuile ei ole SK-l kunagi olnud soovi teenust hinnastada. Nii arvutuslik tulemus kui ka tavainimese igapäevast dokumendifabritseerimisstatistikat jälgides kujuneski limiidiks 10 digiallkirja kalendrikuus. Ühest küljest on meie allkirja nõudev suhtlus erinevate teenusepakkujatega ca 5-12 allkirja aastas, teisest küljest on iga eraisiku (100 000 ID-kaardi elektroonset kasutajat). Seega DigiDoc klientprogrammi abil antavate digiallkirjade tasuta limiit on 10 allkirja kalendrikuus rahuldab kindlasti iga digiallkirjastaja vajadused tasuta teenuse kasutusel, erinevates veebiteenustes antavad digiallkirjad limiidi sisse ei kuulu. Mis puutub itipoiste/naiste võimalikku vajadusse kontrollida/seadistada digiallkirjastamine ka töökohtadel, siis on see ilmselt seotud kulude optimeerimisega töökohas. Miks sel juhul peaks SK kui eraõiguslik ettevõte finantseerima selle asutuse kulude optimeerimist. Igasugune teenus on seotud kuludega ja on loogiline, et teenuse kulud kaetakse selle teenuse müügist. Seega asutused, kes soovivad elektroonset asjaajamist juurutada/käivitada/kasutada, saavad teenust vastavalt tarbimiskoormusele hinnakirja alusel, mis on esitatud siin - www.sk.ee/kehtivuskinnitus
Täpselt samuti nagu paberasjaajamisel tuleb sel asutusel siiski paber ise osta ja mitte loota, et töötajad igal hommikul vajalikud kogused paberit ise
ostaksid (tasuta hangiksid, naaberkontorist "laenaksid") teel tööle. Mis on päring? Päringuks loeme DigiDoc klientprogrammi kasutuse mõistes digiallkirjastamisel esitatavat automaatset küsimust - kas see konkreetne sertifikaat selle konkreetse dokumendi allkirjastamisel sel konkreetsel ajahetkel on kehtiv ja sellele päringule antavat SK poolt allkirjastatud vastust. Ehk siis jah - DigiDoc klientprogrammi kasutusel päring =
digiallkiri."

[643]

Alles oli üks artikkel, kus kirjutati, et allkirjastatud dokument kopeeritakse allkirjastamise ajal (sertide kontrollil) riikliku serverisse. Hetkel olen lingi ära kaotanud.
Selleks siis internetti on vaja ja sa loll pead peale maksma.

Uurige uutest thunderbird eelistustest, kuidas saab e-posti jaoks allkirjastada ja krüpteerida OpenPGP-ga ja see on tasuta. Nagu linuxis üldse..