[eeldus: me räägime Kõust USB-pulga kujul, eks ole?]
Kuna ma kasutan Kubuntut, ei tea ma, mis on kppp analoog gnome'is, aga Kubuntus saab asja täiesti talutavalt tööle. Selleks on vaja
1) õpetada kernel vajalikku draiverit õigete parameetritega laadima, selleks tuleb administraatori õigustes lisada faili /etc/modules säärane rida:
Kood: Vali kõik
usbserial vendor=0x05c6 product=0x6000
2) lisada kasutaja väljahelistamise gruppi dialout, häguselt on meeles, et mingi grupp oli veel vajalik, aga seda saan kodus kontrollida
3) häälestada kppp: lisada uus modem (häälestamisel vaja määrata õige seade, ei muud), panna helisatama õigele numbrile (#777), õige kasutajanime ja parooliga
Kerneli mooduli laadimiseks ja grupiõiguste aktiveerimiseks on kõige lihtsam pärast kaht esimest sammu arvutile reboot teha.
kppp häälestamiseks vajaliku seadme nime saab kõige lihtsamini käsurealt vaadata, kui torkad modemi arvutile sappa ja annad käsu
siis sääl on näha seadmed kujul /dev/ttyUSB0
Ja siis kppp-ga helistad välja, nagu õndsal modemite ajal.
Eelnev töötas minul, aga kui on erinevaid USB-seadmeid Kõue jaoks, siis tuleb asja täpsemalt uurida.
[linuxipoliitika]
Mis puutub HOWTO tegemisse, siis tunnen sügavalt kaasa igasugu tehnilise abi osutajatele, kes peavad tegelema Linuxi (laialt, mitte ühe distro piires) probleemide lahendamisega. Juba kahe nii lähedase distro nagu Ubuntu ja Kubuntu puhul on ilmselt rida erinevusi, mis algajale võivad komistuskiviks osutuda.
Kui võtame valiku kõige levinumatest distrodest (Debian, Fedora, Mandriva, PCLinuxOS, Suse, *buntu), siis ühe väikese probleemi lahendamiseks on vaja nii palju lähteandmeid koguda, et ei kujuta küll ette, kuidas seda ühes helpdeskis teha. Kuni Linuxeid on nagu kirjusid koeri ja nende häälestamisalused võivad nii palju erineda, ei suuda ma ette kujutada mingit laiapõhjalist linuxituge. Lihtne on lahendada probleeme tuttava distroga, aga kui palju on vaja koguda oskusteavet, et vallata kogu seda loomaaeda?
Millalgi oli siin teemaks distro-soovitaja. Vot umbes sarnase interaktiivse programmi peab püsti panema üksnes selleks, et saada kätte piisav kogus infot, et hädas olijale [samm-sammulist] abi andma hakata. Kas algajad kasutajad on valmis abi saamiseks sellist kadalippu läbima? Kas (ja miks) peaksid olema valmis teenusepakkujad looma nii keerulist infosüsteemi klientide jaoks, kes moodustavad kasutajatest umbes protsendi või kaks?
Paljusus on hää ja ilus, aga standardsuseta jäävad linuxikasutajad omapäi.
[/linuxipoliitika]