Kuidas on lood piraatlusega Unixi/Linuxi kasutajate hulgas?(Vaadates kasutajate distrosid, siis leiab sealt suht vähe selliseid asju nagu näit. Mandriva Powerpack.)
Kuidas on lood nende "restricted formatsitega" mida hiljem juurde installitakse, et kasvõi mp3-e arvuti mängiks?
Kui paljudel on siis ikkagi täiesti "puhas ja legaalne" OS kasutada?
Kuidas seadusandlus suhtub sellistesse OS-idesse kus kernel ja enamus programme legaalsed aga ka lisatud teatud hulk "keelatud" lisasid?
Kas sellist softi võib firma arvutis kasutada ?
Linux ja piraatlus.
Moderaator: Moderaatorid
mis on keelatud lisad?
mp3 toe paigaldamine pole EU-s keelatud, DVD mängimise võimaluse lisamine pole keelatud. Seega, mis piraatlust sa mõtled? Et keegi omab mp3 faile? Ka neid võib osta täiesti legaalselt või teha oma enda audio plaadist.
mp3 toe paigaldamine pole EU-s keelatud, DVD mängimise võimaluse lisamine pole keelatud. Seega, mis piraatlust sa mõtled? Et keegi omab mp3 faile? Ka neid võib osta täiesti legaalselt või teha oma enda audio plaadist.
Tellige endale sünnipäevaks, sõbrapäevaks või muuks tähtpäevaks kingitus: Kingitused internetist - NetiKink.eu
Täpselt seda need hoiatused tähendavadki: mõni asi võib olla mõnel maal keelatud (mis ei tähenda, et seda ei tohiks kasutada mõnel teisel maal) või mingi tarkvara võib olla ainult teatud otstarbeks (isiklikuks kasutamiseks, mitte edasilevitamiseks, või ka teaduslikuks kasutamiseks või mis iganes). Sellepärast ei pandagi sellist tarkvara kaasa "free edition'iga", sest seda ei tohi sel moel levitada. Aga kui levitamist ei ole otseselt keelatud, siis on see võimalik alla laadida tootja koduleheküljelt või kui distro looja on lahke, on ta pakendanud selle juba oma vajadustele sobivaks oma hoidlas. Näiteks Fraunhofer ei takista mp3 tarkvara levitamist põhimõtteliselt, aga seda ei saa levitada GPL-i litsentsi all, sest seda nad ei luba. Seepärast ei pane enamik distrosid seda "free edition'is" kaasa, vaid see tuleb eraldi alla laadida nende "restricted" hoidlast (üks erand on näiteks Mandriva, kes maksab Fraunhoferile õiguse eest mp3 tarkvara ka "free edition'is" kaasa panna). Sama kehtib näiteks DVD lahtikrüptimise tarkvara kohta, mis on osades maades keelatud (nt USA), aga osades keelamata, s.t lubatud 
, või varem Java kohta või veel terve hulga tarkvara kohta, mida ei saa ega tohi GPL-i litsentsiga levitada, aga tohib levitada muul moel.
, või varem Java kohta või veel terve hulga tarkvara kohta, mida ei saa ega tohi GPL-i litsentsiga levitada, aga tohib levitada muul moel.Tõlkija (Mandriva Linux, KDE, Scribus, CUPS)
Paljud tarkvarad on näiteks keelatud Põhja-Koreas, Iraanis ja ni mõneski teises riigis....
Tellige endale sünnipäevaks, sõbrapäevaks või muuks tähtpäevaks kingitus: Kingitused internetist - NetiKink.eu
Mina võin levitada oma distributsiooni ja kasutada ka ubuntu logot. Sest seda lubab GPL.
mp3 ja dvd formaat ei ole keelatud ega piraatlus. Piraatlus on mp3 või dvd sisu.
ubuntu pakub tarkvara, mis on vastavalt-- kuidas levitada ja kasutada võib.
Eesti seadus lubab kasutada ubuntut kui omanik on seda lubanud. Ja omanik on.
mp3 ja dvd formaat ei ole keelatud ega piraatlus. Piraatlus on mp3 või dvd sisu.
ubuntu pakub tarkvara, mis on vastavalt-- kuidas levitada ja kasutada võib.
Eesti seadus lubab kasutada ubuntut kui omanik on seda lubanud. Ja omanik on.
Koodekitega pole probleeme - nende levitamist takistavad tarkvarapatendid ELis ega EVs ei kehti.
Natuke raskem on DVD mängimisega. Ma pole jurist aga minu arvates peaks selle kohta käima Karistusseadustiku § 225. Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumist takistava tehnilise kaitsemeetme kõrvaldamine:
" (1) Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumist takistava tehnilise kaitsemeetme ebaseadusliku kõrvaldamise või sellise kaitsemeetme kõrvaldamiseks mõeldud vahendi või seadme valmistamise, edasiandmise või ärilisel eesmärgil omamise või reklaamimise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega."
Muidugi kui seda hakataks reaalselt libdvdcss puhul rakendama siis tuleks sellest suur kisa ja asi lõpetataks avaliku huvi puudumise tõttu.
Natuke raskem on DVD mängimisega. Ma pole jurist aga minu arvates peaks selle kohta käima Karistusseadustiku § 225. Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumist takistava tehnilise kaitsemeetme kõrvaldamine:
" (1) Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumist takistava tehnilise kaitsemeetme ebaseadusliku kõrvaldamise või sellise kaitsemeetme kõrvaldamiseks mõeldud vahendi või seadme valmistamise, edasiandmise või ärilisel eesmärgil omamise või reklaamimise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega."
Muidugi kui seda hakataks reaalselt libdvdcss puhul rakendama siis tuleks sellest suur kisa ja asi lõpetataks avaliku huvi puudumise tõttu.
See on vaikimisi nii, et seadus töötab autori teose kaitsmisel.
Sul võib olla legaalne (GPL,BSD, avatud lähtekood) kräkker, kuid teiste autorite teoseid levitada, reklaamida ja müüa ei tohi. Ma mõtlen just filmide ja muusika puhul, mis on mitte lubatud paljundada.
*nixid pakuvad programme, mitte seda, mida sellega teed.
Sul võib olla legaalne (GPL,BSD, avatud lähtekood) kräkker, kuid teiste autorite teoseid levitada, reklaamida ja müüa ei tohi. Ma mõtlen just filmide ja muusika puhul, mis on mitte lubatud paljundada.
*nixid pakuvad programme, mitte seda, mida sellega teed.
Gorm, libdvdcss ei ole olnudki eriliseks probleemiks mitte kuskil, ehkki ka selle kaasapanekut on "free edition'ides" peljatud - peamiselt on DVD-de probleemid seotud DeCSS-iga. Pmst teevad nad ju üht ja sama asja, aga veidi erinevalt - ja DeCSS, vähemalt USA seadusandluse mõttes, illegaalselt...
Tõlkija (Mandriva Linux, KDE, Scribus, CUPS)
Kodanik Catfish ajab segamini asja. Pigem on ikke lugu vastupidi. Mitte NVidia ja ATI ei kaeba - vaid kaebab GPL team. Äkki veel keegi mäletab Kororaa lugu kerneliga. Väike kokkuvõte madinast on http://kororaa.org/static.php?page=gpl
Ma arvan, et sa ei uurinud piraatluse kohta - vaid litsensi tingimuste rikkumise kohta
Ps. Ja oli veel Microsoft, kes süüdistusi pildus. Et tema suured/vägevad õigused maha tallatud
Ma arvan, et sa ei uurinud piraatluse kohta - vaid litsensi tingimuste rikkumise kohta
Ps. Ja oli veel Microsoft, kes süüdistusi pildus. Et tema suured/vägevad õigused maha tallatud
Sellest mõttetust litsentsi ja autoriõiguste sõjast lõikavad minu arvates kasu ainult suurkorporatsioonid (nimesid ei nimeta )
Mis te arvate, kui palju oleks praeguseks juba Linuxi kasutajaid, kui ei oleks jamamist riistvara draiverite ja koodekitega ?
Üks küsimus veel: kas, ja kui, siis kui palju rahast mis käiakse välja kommertslinuxite eest jõuab GPL litsentsi järgiva tarkvara arendajateni ?
ps.: tänud pingviinidele Quilaq, gorm, Shadow, midnight.... asjaliku arutelu eest !
) Mis te arvate, kui palju oleks praeguseks juba Linuxi kasutajaid, kui ei oleks jamamist riistvara draiverite ja koodekitega ?
Üks küsimus veel: kas, ja kui, siis kui palju rahast mis käiakse välja kommertslinuxite eest jõuab GPL litsentsi järgiva tarkvara arendajateni ?
ps.: tänud pingviinidele Quilaq, gorm, Shadow, midnight.... asjaliku arutelu eest !
need nn kommertslinuxid baseeruvad enamjaolt kõik ju GPL tarkvaral ja muudel taolistel litsentsidel, arendatakse ikkagi neid tarkvarasi ja need arendused üldiselt jõuavad ka upstreami ning sealt teistesse distrotesse..
ei usu, et keegi selle pealt suurt kasumit teenib ja tasku topib, enamus läheb ikka arendajate palkadeks ja arenduse edendamiseks muude vahenditega..
Novell ja Red Hat muidugi teenivad ka kõva kopika kõrvalt (mitte et ma seda pahaks paneks, sest tänu sellele on ju ntx igati pädev CentOS meile serveritesse tasuta saadaval 
)
ei usu, et keegi selle pealt suurt kasumit teenib ja tasku topib, enamus läheb ikka arendajate palkadeks ja arenduse edendamiseks muude vahenditega..
Novell ja Red Hat muidugi teenivad ka kõva kopika kõrvalt
(mitte et ma seda pahaks paneks, sest tänu sellele on ju ntx igati pädev CentOS meile serveritesse tasuta saadaval )
