Palju on tegelikult Linuxi distributsioone?

[spott]

Raiden's Realm lehel on kirjutatud arvamus Linuxi distributsioonide hetkeolukorra kohta. Nimelt teeb autorit murelikuks suur distributsioonide hulk, vähemalt erinevate nimekirjade põhjal. Hinnanguliselt on olemas ligi 500 erinevat distributsiooni, nendest ligi 350 loetakse aktiivseks. Samas on paljude distributsioonide nö alused väga kõikuvad. Kuigi DistroWatch loeb paljusid distributsioone endiselt aktiivseks, siis loo autor loeks nö surnud distributsioonideks juba need, mis pole vähemalt kuue kuu jooksul välja lasknud ühtegi turvauuendust või siis pole ühtegi arendusväljalaset. Uusim stabiilne versioon on ka välja lastud enam kui kaks aastat tagasi.
Ja selliseid distributsioone on nimekirjades palju. Neid loetakse veel küll aktiivseks, samas tuleks nad aga enamuses kustutada. Nii jääks alles ehk kuni 150 aktiivset distributsiooni, mida tasuks üldse ära mainida. Lisaks sellele loomulikult erinevad uute distributsioonide katsetused, mis alles püüavad jalgu alla saada.

Allikas Raiden's Realm

[KristjanS]

Kokkuvõttes tavalisele Linuxi kasutajale erilist vahet pole, kas neid distributsioone on 300, 150, või 15. Arvestatava kasutajaskonnaga on ainult üksikud.

[spott]

Seda küll - sisuliselt ehk kuni 20, millel tegelikult baseeruvad juba paljud väiksemad distributsioonid

[gorm]

Tegelikult on distro valik ju lihtne. Firmas on valik RH ja Suse vahel ning töötajad kasutavad seda, mis on ette nähtud. Kodukasutajad kasutavad seda, mida tuttav linuxinohik soovitab (või utoopilisel juhul - seda, mis arvutiga kaasa tuleb).
Ise OSi peale panek on asi, millest tavakasutaja tuleb väga eemal hoida.

[ehhr]

gorm,aga mina end küll eriliseks Linuxinohikuks ei pidanud kui esimese Linuxi distro oma arvutisse paigaldasin ja ega ei pea end selleks praegugi.Mina arva,et tavakasutaja saab vabalt ühe keskmise Linuxi paigaldamisega hakkama kui,vaid natuke viitsimist asjasse süveneda

[sips]

Jep murelikuks teeb see asi.
Liiga palju raisatakse energiat nö "distriputsioonide" "loomisele", selle asemel, et kaasa lüüa/edasi arendada mõnes olemasolevas projektis, tehakse "UUS DISTRO" (nimetatakse softi ümber, muudetakse kataloogipuud ja kujundust).
Sama on ka tegelikult rakendustega, vaatame näiteks kui palju on Amaroki laatseid muusikamängijaid kirjutatud GTK'le... Igaüks ajab oma rida.. Üks ütleb, et minu mängija näitab albumite kaanepilte, teine jäälegi , et mul näitab laulusõnu jne.. aga kasutaja tahaks, et tema nängija teeks mõlemat.
Miks ei võiks olla nt mandriva ja suse rpm'id ühilduvad fedora omadega?
Muidugi mei on valikuvabadus, aga valik on ju mitme kehva varjandi vahel!?
Ise otsisin hiljaaegu video DVD'de kovertimiseks softi.. Üks teeb DVD avi'ks, teine teeb DVD9'st DVD5'e, üks oskab iso faile lugeda, teine video_ts kausta, üks rippib subtiitrid, teine laseb träkid eraldi avi'deks kirjutada, ühes saab tulevase avi faili suuruse ette anda, teises saad valida kodeeringu. Aga kõik nad kasutavad ühtesid ja samu lib'e. Ja kokkuvõtteks ma ei leidnud GUI appi, mis mu 7'e gigasest VIDEO_TS kaustast teeks nt 2'e gigase xvid avi.
Qt ja GTK ühendamisest ei maksa unistadagi, mõlema kasutajad on omas nii kinni, et ...
Miks ei võiks GUI app olla nt mingil QGTK põhjal, et kui vaja kompileeritakse qt liides, kui vaja siis gtk liides nii, et mõlemal varjandil oleks sama funktsionaalsus?

[wk]

Sips, olen Su seisukohtadega nõus, aga selle kõige juures on positiivseid tendentse. Umbes 5 aastat tagasi olin ma väga kuri desktopi ülekolimise osas:
http://www.minut.ee/article.pl?mode=nes ... 03/1232200

Täna julgen ma Linuxit soovitada küll. Kõigi nende distributsioonidega on kaasnenud hulk aktiivsust ja on tekkinud palju pisikesi vajalikke programmikesi. Ka on GUId paremini läbi töötatud. Lisaks, praegu on olemas paremad võimalused oma vanaraud Linuxiga tööle ajada, kui oli 5 aastat tagasi (Puppy). Enamus minu kriitikast kehtib ka täna, aga on palju positiivset on toimunud. Eestiski on kasutajaskond laienenud, pingviin.org on väga hää märk.

[Qilaq]

Jep murelikuks teeb see asi.
Liiga palju raisatakse energiat nö "distriputsioonide" "loomisele", selle asemel, et kaasa lüüa/edasi arendada mõnes olemasolevas projektis, tehakse "UUS DISTRO" (nimetatakse softi ümber, muudetakse kataloogipuud ja kujundust).
Sama on ka tegelikult rakendustega, vaatame näiteks kui palju on Amaroki laatseid muusikamängijaid kirjutatud GTK'le... Igaüks ajab oma rida.. Üks ütleb, et minu mängija näitab albumite kaanepilte, teine jäälegi , et mul näitab laulusõnu jne.. aga kasutaja tahaks, et tema nängija teeks mõlemat.
Miks ei võiks olla nt mandriva ja suse rpm'id ühilduvad fedora omadega?
Muidugi mei on valikuvabadus, aga valik on ju mitme kehva varjandi vahel!?
Ise otsisin hiljaaegu video DVD'de kovertimiseks softi.. Üks teeb DVD avi'ks, teine teeb DVD9'st DVD5'e, üks oskab iso faile lugeda, teine video_ts kausta, üks rippib subtiitrid, teine laseb träkid eraldi avi'deks kirjutada, ühes saab tulevase avi faili suuruse ette anda, teises saad valida kodeeringu. Aga kõik nad kasutavad ühtesid ja samu lib'e. Ja kokkuvõtteks ma ei leidnud GUI appi, mis mu 7'e gigasest VIDEO_TS kaustast teeks nt 2'e gigase xvid avi.
Qt ja GTK ühendamisest ei maksa unistadagi, mõlema kasutajad on omas nii kinni, et ...
Miks ei võiks GUI app olla nt mingil QGTK põhjal, et kui vaja kompileeritakse qt liides, kui vaja siis gtk liides nii, et mõlemal varjandil oleks sama funktsionaalsus?

Hmm, ma pigem ütleks, et kui sulle ei meeldi, et ei ole vajalikku video DVD-de konvertimise softi, siis tee see ise valmis või õhuta keegi tegema või vähemalt lisama senisele softile uusi ja sulle vajalikke võimalusi. Samad sõnad ka Qt ja GTK ühendamise kohta. Kui ei meeldi ja tahad, et need oleks ühendatud, tee see ära või otsi keegi, kes teeks.
Avatud lähtekoodi puhul ongi see eelis, et seda on võimalik kõigil, kellel on huvi ja tahtmine, muuta selliseks, mis rahuldab nende vajadusi. Suletud lähtekood on nagu särk suurusega M - üldjuhul sobibki kõigile, aga on terved rühmad, kellel see kisub või ei mahu üldse selga. Paraku venitada ei saa, sest särk on tehtud ühest tükist... või vähemalt on see keerukas... Saab ainult rinna peale erinevaid pildikesi joonistada.
Avatud lähtekoodi puhul võib ka alguses olla vaikimisi suurus M, aga see on kokku õmmeldud erinevatest siiludest ja õmbluskohad on kenasti näha, nii et igaüks võib vastavalt vajadusele tüki vahele panna või ära võtta või kui ise ei oska, siis otsida kellegi, kes on seda teinud või valmis tegema.

[KristjanS]

Jep murelikuks teeb see asi.
Liiga palju raisatakse energiat nö "distriputsioonide" "loomisele", selle asemel, et kaasa lüüa/edasi arendada mõnes olemasolevas projektis, tehakse "UUS DISTRO" (nimetatakse softi ümber, muudetakse kataloogipuud ja kujundust).

Mille järgi sa otsustad, et liiga palju energiat uute distributsoonide valmistamisele "raisatakse"? Linuxi maailmas on igaühel oma valik, mida ta teeb ja kasutab.

Sama on ka tegelikult rakendustega, vaatame näiteks kui palju on Amaroki laatseid muusikamängijaid kirjutatud GTK'le... Igaüks ajab oma rida.. Üks ütleb, et minu mängija näitab albumite kaanepilte, teine jäälegi , et mul näitab laulusõnu jne.. aga kasutaja tahaks, et tema nängija teeks mõlemat.
Miks ei võiks olla nt mandriva ja suse rpm'id ühilduvad fedora omadega?
Muidugi mei on valikuvabadus, aga valik on ju mitme kehva varjandi vahel!?

Erinevad varamud on vajalikud sellepärast, et erinevad distributsioonid kasutavad erineva stabiilsusastmega pakke. Ja kui pakihaldur ei sobi, siis kasuta distributsiooni, mille pakihaldus sulle istub.

Ise otsisin hiljaaegu video DVD'de kovertimiseks softi.. Üks teeb DVD avi'ks, teine teeb DVD9'st DVD5'e, üks oskab iso faile lugeda, teine video_ts kausta, üks rippib subtiitrid, teine laseb träkid eraldi avi'deks kirjutada, ühes saab tulevase avi faili suuruse ette anda, teises saad valida kodeeringu.

See on üks Linuxi põhimõtteid. Las programm teeb ühte asja, aga hästi. Tihti kasutavad neid väikeseid programme suuremad programmid, aga sina seda lihtsalt ei märka.

Aga kõik nad kasutavad ühtesid ja samu lib'e.

Ma ei saa aru, mis see sind puudutab? Ma saaks aru, et probleem tekiks, kui nad erinevaid teeke kasutaksid ja seetõttu Windowsi moodi mõttetult ressursse raiskaksid.

Ja kokkuvõtteks ma ei leidnud GUI appi, mis mu 7'e gigasest VIDEO_TS kaustast teeks nt 2'e gigase xvid avi.

khmm....

KDE:
[aegunud viide]
http://www.kraus.tk/projects/konverter/
http://kmenc15.sourceforge.net/

Gnome:
[aegunud viide]
http://ogmrip.sourceforge.net/en/index.html

Java:
http://jmencode.sourceforge.net/

Muu (X):
http://encode2mpeg.sourceforge.net/encode2mpeg.html

Qt ja GTK ühendamisest ei maksa unistadagi, mõlema kasutajad on omas nii kinni, et ...

KDE4 on selles suhtes palju edasi liikunud. Ja ühilduvusega tegeleb Portland Project:
http://en.wikipedia.org/wiki/Portland_Project

Üldse, keegi ei käsi sul kumbagi kasutada. Enlightenment E17 on näiteks tore.

Miks ei võiks GUI app olla nt mingil QGTK põhjal, et kui vaja kompileeritakse qt liides, kui vaja siis gtk liides nii, et mõlemal varjandil oleks sama funktsionaalsus?

Need pakuvad erinevaid võimalusi, sellepärast ongi kaks erinevat keskkonda.

[illukas]

see vaidlus meenutab juba võrdlust stiilis, praegust aega vs. vene aega.

Distrode valik on minu arvates ka hea, oma negatiivsete külgedega. Negatiivse külje pealt distro stabiilsus, oli natuke aega tagasi selline tore distro ainult serveritele nagu trustix, mega hea oli, kuid tänaseks on ta pillid kotti pannud, kuid serverid ikka selle peal- ehk valida tuleb levinud distro

PS kui sa wini all hakkad divx-iks tegema ja kui sa ei kasuta ainult autogknoti siis on sul ka vaja päris mitme tööriistaga hullata, ei näe nagu erinevust selles suhtes...

Distrot ei tule valida mitte ainult paketihalduri põhjal vaid põhiliselt distro enda suunitluse järgi nt trustix>serverid mandriva>desktop

[KristjanS]

Distrot ei tule valida mitte ainult paketihalduri põhjal vaid põhiliselt distro enda suunitluse järgi nt trustix>serverid mandriva>desktop

Oleneb vajadustest. Kasutaja Sips peab paketihaldurit tähtsaks süsteemi osaks, ning seetõttu peaks see ka tugevalt valikut määrama. Selles suhtes ei erine mina ka - ikka eelistan paremate varamute ja pakihalduriga distributsiooni.