Allikas - http://www.cyber.ee/et/firmainfo/teated/2007/00001/
Neljapäeval, 25. oktoobril 2007.a. algusega kell 9.30 toimub Küberneetika Maja (Akadeemia tee 21) konverentsisaalis IT standardimise teabepäev.
Osavõtuks palume end registreerida hiljemalt 24.oktoobri hommikuks. Seminarile registreerumine kodulehel.
Teabepäeval osalemine on kõigile soovijatele tasuta.
Päevakava
9.30 - 9.50 Registreerimine ja hommikukohvi
9.50 - 10.00 Avasõnad, Taavi Valdlo, EVS/TK4
10.00 - 10.40 Infotehnoloogia arengud Eestis nüüd ja lähitulevikus, Tanel Tammet, TTÜ
10.40 - 11.20 Eesti Vabaks: vaba tarkvara perspektiivid Eestis, Kaido Kikkas, TLÜ
11.20 - 12.00 E-õppe standardid, Mart Laanpere, TLÜ
12.00 - 12.30 Kohvipaus
12.30 - 13.10 IT koosvõime raamistik: Eesti tee, Uuno Vallner, RISO
13.10 - 13.50 Andmeteenuste semantikast semantilise integratsioonini: probleemid, standardid ja lahendused, Peep Küngas, SOA Trader
13.50 - 14.30 E-hanke trendid ja soovitused, Margus Vahemäe, MarkIT
14.30 - 14.50 Kohvipaus
14.50 - 15.30 Mobiil-ID teenused ja teenusestandardid, Jürgen Niinre, EMT
15.30 - 16.10 Traadita Interneti areng riigis: WiFi, WiMAX, UMTS/EDGE/GPRS, CDMA, Veljo Haamer, Wifi
16.10 - 16.30 Eesti standardimise visioone, Raul Juhanson, Eesti Standardikeskus
16.30 Tordilaud: EVS/TK4 kümme aastat
Teabepäeva juhib Taavi Valdlo
Fuajees on rahvusvahelisele standardipäevale pühendatud infotehnoloogiaalaste standardite näitus-müük.
Korraldajad:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigi Infosüsteemide Osakond Cybernetica AS
IT standardimise teabepäev 25.10.2007
Moderaator: Moderaatorid
Kahjuks ise tulla ei saa. Kuid, kes osa võtab, siis võiks ehk mõned pildid ja pärast kokkuvõtte kirjutada.
Tellige endale sünnipäevaks, sõbrapäevaks või muuks tähtpäevaks kingitus: Kingitused internetist - NetiKink.eu
Päev jah selles osas halb 
Tellige endale sünnipäevaks, sõbrapäevaks või muuks tähtpäevaks kingitus: Kingitused internetist - NetiKink.eu
Käisid kohal?
Äkki kirjutad väikse kokkuvõtte?
Äkki kirjutad väikse kokkuvõtte?
Tellige endale sünnipäevaks, sõbrapäevaks või muuks tähtpäevaks kingitus: Kingitused internetist - NetiKink.eu
Resümee
Kuna päev oli pikk ja oli palju esinejaid, siis toon lühidalt välja iga esineja parimad palad ja põhitõed.
Esimene esineja TTÜ õppejõudi Tanel Tammet, kes tegi teabepäevale hea sissejuhatus. Ta alustas näitega, kuidas on riistvara standardimine aidanud kaasa riistvara levikule, jõudluse kasvule ja hinnalangusele ja tuli oma jutuga sujuvalt tarkvara maailma üle. Lõpuks juhtis tähelepanu sellele, et standartimisega üle ei pingutaks ja säilitaks kriitikameelt, sest nii mõnigad standardid on niivõrd keerulised.
Järgmine esineja oli Kaido Kikkas, meile vägagi tuntud vabatarkvara sõber
, kes rääkis teemal Eesti Vabaks: vaba tarkvara perspektiivid Eestis. Esinemise ajaks muudeti koolon küsimärgiks, et olla natuke liberaalsema suhtumisega, kuna saalis viibis ka MS esindajaid.
Esineja rääkis inimeste vabatarkvara valearusaamadest ja kuidas vabatarkvara aitaks meie elu parandada, nt koolijütsid saaksid softi koju viia ja seda oma koduarvutile peale panna ja ei peaks varakult piraatlusega tegelema, toonitas et suurfirmad on varmad looma oma standardeid ja MS on selline tore partner, et ei avalikusta ka oma standardeid mis põhjutab vabatarkvara puudumise,nt kust saada siis docx formaadis arve avamiseks softi? Ja puudutas ka e-valimist, et see süsteem töötas hästi vaid MS tootel. (Kahjuks pean vastuväite esitama, ma andsin oma hääle edukalt Linuxi masinal, vaeva nägin, aga ära sai antud)
Enne kohvipausi rääkis Mart Laanpere, miks on e-õppes standardid vajalikud, tõstadas küsimus, miks Eesti suurimad ülikoolid pole suutnud oma OIS-e(ÕppeInfoSüsteeme) ühendada õppekeskondadega, eriti Eesti tugevamate IT-hariduse andjad TÜ ja TTÜ, viimase OIS on alla igast arvestust, seisnud muutumatuna Win NT4 ajast, ehk aastas 1998.
Peale kohvipausi tutvustati portaali Eesti x-tee ja www.riso.ee, veebi ja xml standardeid.
Siis järgnes loeng Andmeteenuste semantikast semantilise integratsioonini Lahe pealkiri.
Kuid rääkis väga lihtsast asjast, meil kipuvad XML laiendid korduma ja kattuma, nt ühe projektis ulatuses võib olla tagi parameeter "kood", "id-kood", "eesti_id_kood" võinational_id_kood_estonia" ning kuidas süsteemianalüütikud võiksid selle probleemi lahendada, ja muuta süsteemi läbipaistvamaks.
Tutvustati ka projekti Mobiili-ID ja selle kasutusvõimalusi -- lahe asi -- kuid töötab vaid hetkel EMT klientidel, tuleb oma ID-kaardiga minna EMT esindusse, kus vahetatkse sim-kaart uuema vastu, millele on antud teenuse toetus. Nii et panka logimiseks, ei pea enam omama parooli- ega id-kaarte . Eestis on antud teenus tasuta, kuid välismaal pead tasuma SMS hinna.
Ajakava järgi pidi viimane ettekanne olema traadita internetist, mis ära jäi ja selle asemel räägiti Küberkaitse strateegiast : eriti sügavale selle teemag ei laskutud, vaid tutvustati, mis vahe on küberjulgeolekul ja küberkaitsel vastavalt minu konspektile:
Küberjulgeolek= küberkaitse+vastumeetmed+avalikkuse teavitamine+välispoliitika+ turbeharidus
Kokkuvõtteks:
Standridimine on hea, sest see aitab muuta info mõistetvaks ka masinale, mis aitab meil ära teha suuremahulisi korduvaid töid.
kuid sellega ei tohi ülepingutada, peab säilima süsteemi mitmekesisus, et säiliks süsteemi tugevus ja paindlikus.
ps: lisainfot on veel ajakirjas A&A 4/07, TTÜ kirjastus
http://deepthought.ttu.ee/aa/
Esimene esineja TTÜ õppejõudi Tanel Tammet, kes tegi teabepäevale hea sissejuhatus. Ta alustas näitega, kuidas on riistvara standardimine aidanud kaasa riistvara levikule, jõudluse kasvule ja hinnalangusele ja tuli oma jutuga sujuvalt tarkvara maailma üle. Lõpuks juhtis tähelepanu sellele, et standartimisega üle ei pingutaks ja säilitaks kriitikameelt, sest nii mõnigad standardid on niivõrd keerulised.
Järgmine esineja oli Kaido Kikkas, meile vägagi tuntud vabatarkvara sõber
, kes rääkis teemal Eesti Vabaks: vaba tarkvara perspektiivid Eestis. Esinemise ajaks muudeti koolon küsimärgiks, et olla natuke liberaalsema suhtumisega, kuna saalis viibis ka MS esindajaid.Esineja rääkis inimeste vabatarkvara valearusaamadest ja kuidas vabatarkvara aitaks meie elu parandada, nt koolijütsid saaksid softi koju viia ja seda oma koduarvutile peale panna ja ei peaks varakult piraatlusega tegelema, toonitas et suurfirmad on varmad looma oma standardeid ja MS on selline tore partner, et ei avalikusta ka oma standardeid mis põhjutab vabatarkvara puudumise,nt kust saada siis docx formaadis arve avamiseks softi? Ja puudutas ka e-valimist, et see süsteem töötas hästi vaid MS tootel. (Kahjuks pean vastuväite esitama, ma andsin oma hääle edukalt Linuxi masinal, vaeva nägin, aga ära sai antud)
Enne kohvipausi rääkis Mart Laanpere, miks on e-õppes standardid vajalikud, tõstadas küsimus, miks Eesti suurimad ülikoolid pole suutnud oma OIS-e(ÕppeInfoSüsteeme) ühendada õppekeskondadega, eriti Eesti tugevamate IT-hariduse andjad TÜ ja TTÜ, viimase OIS on alla igast arvestust, seisnud muutumatuna Win NT4 ajast, ehk aastas 1998.
Peale kohvipausi tutvustati portaali Eesti x-tee ja www.riso.ee, veebi ja xml standardeid.
Siis järgnes loeng Andmeteenuste semantikast semantilise integratsioonini
Lahe pealkiri.Kuid rääkis väga lihtsast asjast, meil kipuvad XML laiendid korduma ja kattuma, nt ühe projektis ulatuses võib olla tagi parameeter "kood", "id-kood", "eesti_id_kood" võinational_id_kood_estonia" ning kuidas süsteemianalüütikud võiksid selle probleemi lahendada, ja muuta süsteemi läbipaistvamaks.
Tutvustati ka projekti Mobiili-ID ja selle kasutusvõimalusi -- lahe asi -- kuid töötab vaid hetkel EMT klientidel, tuleb oma ID-kaardiga minna EMT esindusse, kus vahetatkse sim-kaart uuema vastu, millele on antud teenuse toetus. Nii et panka logimiseks, ei pea enam omama parooli- ega id-kaarte . Eestis on antud teenus tasuta, kuid välismaal pead tasuma SMS hinna.
Ajakava järgi pidi viimane ettekanne olema traadita internetist, mis ära jäi ja selle asemel räägiti Küberkaitse strateegiast : eriti sügavale selle teemag ei laskutud, vaid tutvustati, mis vahe on küberjulgeolekul ja küberkaitsel vastavalt minu konspektile:
Küberjulgeolek= küberkaitse+vastumeetmed+avalikkuse teavitamine+välispoliitika+ turbeharidus
Kokkuvõtteks:
Standridimine on hea, sest see aitab muuta info mõistetvaks ka masinale, mis aitab meil ära teha suuremahulisi korduvaid töid.
kuid sellega ei tohi ülepingutada, peab säilima süsteemi mitmekesisus, et säiliks süsteemi tugevus ja paindlikus.
ps: lisainfot on veel ajakirjas A&A 4/07, TTÜ kirjastus
http://deepthought.ttu.ee/aa/