See on puhas lollus. Kui tahad maksimaalset optimiseeritust - võta Gentoo.
Ubuntuliste ja teiste paki distributsioonide kohapealt on kõige lihtsamaks lahenduseks õige kerneli kasutaine. Kas siis i386, i686 või amd64. Ja süsteemi töös ei muutu mitte kui midagi. Kiiruse vahe tavakasutajale - praktiliselt olematu üldiselt.
Millised õpetused võiks lisada?
Moderaator: Moderaatorid
Tellige endale sünnipäevaks, sõbrapäevaks või muuks tähtpäevaks kingitus: Kingitused internetist - NetiKink.eu
võiks rääkida nende rakendamisest:
# http://gentoo-wiki.com/TIP_Speed_up_your_boot_time
# http://en.wikipedia.org/wiki/Initng
# http://www.initng.org/
# http://upstart.ubuntu.com/
# http://en.wikipedia.org/wiki/Upstart
# http://www-128.ibm.com/developerworks/l ... index.html
Ehk siis kuidas saavutada seda, et protsessid paralleelselt käivituksid, kuidas aru saada, milliseid protsesse üldse vaja on ning milliseid mitte.
Miski ülevaade ehk distrotest, mis juba kasutavad protsesside paralleelkäivitamist. Samuti kuidas ära kasutada mitme protsessorituuma olemasolu - iga tuum laadib oma protsesse ehk siis jagatakse tuumade vahel ära, mida keegi laadib ja nii saab süsteemi oluliselt kiiremini üles. Kui ma oskaks ise sellest kirjutada siis kirjutaks. Ent paraku olen ise pigem rakendaja rollis. Ehk Ubuntu toetab või hakkab millalgi kasutama. Kuuldavasti Mandriva 2007.x kasutab - vähemalt endale tundus nii kuna see läks päris kiiresti käima - masinaks oli Ordi Enduro 5531B (1GB RAM) ning aega kulus 30 sekundit KDE täieliku laadimiseni.
Ise arvan, et kui masin juba 30 sekundiga käivituks siis see oleks päris hea. Ma mõtlen toitenupu sisselülitamisest kuni näiteks KDE töölaua täieliku laadimiseni, et saaks kohe tööd hakata tegema. Parimad tulemused võivad ka 10 sekundi peale jõuda. Seda ehk siis kui initng vms. + erinevate tuumade ühiskasutus on stabiilsesse faasi jõudnud.
Gentoo jah, on kiirem kui riistvarale optimeeritud on ent sellise käsitööga ei suuda ilmselt tavakasutaja tegeleda, kes tahab ka Linuxit kasutada.
# http://gentoo-wiki.com/TIP_Speed_up_your_boot_time
# http://en.wikipedia.org/wiki/Initng
# http://www.initng.org/
# http://upstart.ubuntu.com/
# http://en.wikipedia.org/wiki/Upstart
# http://www-128.ibm.com/developerworks/l ... index.html
Ehk siis kuidas saavutada seda, et protsessid paralleelselt käivituksid, kuidas aru saada, milliseid protsesse üldse vaja on ning milliseid mitte.
Miski ülevaade ehk distrotest, mis juba kasutavad protsesside paralleelkäivitamist. Samuti kuidas ära kasutada mitme protsessorituuma olemasolu - iga tuum laadib oma protsesse ehk siis jagatakse tuumade vahel ära, mida keegi laadib ja nii saab süsteemi oluliselt kiiremini üles. Kui ma oskaks ise sellest kirjutada siis kirjutaks. Ent paraku olen ise pigem rakendaja rollis. Ehk Ubuntu toetab või hakkab millalgi kasutama. Kuuldavasti Mandriva 2007.x kasutab - vähemalt endale tundus nii kuna see läks päris kiiresti käima - masinaks oli Ordi Enduro 5531B (1GB RAM) ning aega kulus 30 sekundit KDE täieliku laadimiseni.
Ise arvan, et kui masin juba 30 sekundiga käivituks siis see oleks päris hea. Ma mõtlen toitenupu sisselülitamisest kuni näiteks KDE töölaua täieliku laadimiseni, et saaks kohe tööd hakata tegema. Parimad tulemused võivad ka 10 sekundi peale jõuda. Seda ehk siis kui initng vms. + erinevate tuumade ühiskasutus on stabiilsesse faasi jõudnud.
Gentoo jah, on kiirem kui riistvarale optimeeritud on ent sellise käsitööga ei suuda ilmselt tavakasutaja tegeleda, kes tahab ka Linuxit kasutada.
Miks ja mis distributsioonile?
Vanilla kerneli kompileerimine üldjuhul alati igal distributsioonil isemoodi. Lisaks annab tegelikult sellisete põhitõdede kohta kõige paremat infot Gentoo. Ehk vanakooli meetodil Gentoo paigaldada, ise kernel kompileerida jne.
Samas laiatarbe distributsioonide puhul - soovitan soojalt jääda paketihalduri poolt pakutud kerneli juurde.
Vanilla kerneli kompileerimine üldjuhul alati igal distributsioonil isemoodi. Lisaks annab tegelikult sellisete põhitõdede kohta kõige paremat infot Gentoo. Ehk vanakooli meetodil Gentoo paigaldada, ise kernel kompileerida jne.
Samas laiatarbe distributsioonide puhul - soovitan soojalt jääda paketihalduri poolt pakutud kerneli juurde.
Tellige endale sünnipäevaks, sõbrapäevaks või muuks tähtpäevaks kingitus: Kingitused internetist - NetiKink.eu
No tihti olen su kerneli uudiseid lugenud kus sa kirjutad:
"Nimetatud versioon sisaldab erinevaid vigade parandusi ja nii soovitatakse kõigil 2.6.xx seeria kerneli kasutajatel uuendada oma kernel viimasele versioonile."
Sealt tekkiski huvi, et kuidas see käib, et see igal distrol erinevalt käib ei teadnud..
"Nimetatud versioon sisaldab erinevaid vigade parandusi ja nii soovitatakse kõigil 2.6.xx seeria kerneli kasutajatel uuendada oma kernel viimasele versioonile."
Sealt tekkiski huvi, et kuidas see käib, et see igal distrol erinevalt käib ei teadnud..
Protsesside tapmise kohta võiks veidi rohkem kirjas olla. Kuna siiani on õpetuses, et trüki ps ja vali sobiv protsess jne. Kuid suht raske on valida selliste protsesside seast:
PID TTY TIME CMD
6036 pts/0 00:00:00 bash
6053 pts/0 00:00:00 ps
Ehk oleks kasu natuke pikemalt sellest käsust rääkida või siis ära tuua teine variant, kuidas tappa käsuga top.
PID TTY TIME CMD
6036 pts/0 00:00:00 bash
6053 pts/0 00:00:00 ps
Ehk oleks kasu natuke pikemalt sellest käsust rääkida või siis ära tuua teine variant, kuidas tappa käsuga top.
See rohkem informatsiooni mõttes ja iga distributsioon kasutab oma pakendamis meetodit. Näiteks Ubuntu puhul jääb kasutatav kernel sellele, mis väljatuleku hetkel oli ja sellele lastakse lihtsalt juurde vastavaid parandusi. Ehk Ubuntu 7.10 jääbki kasutama 2.6.22 kernelit, sellele lastakse juurde erinevaid uuendusi ja parandusi.Tux kirjutas:No tihti olen su kerneli uudiseid lugenud kus sa kirjutad:
"Nimetatud versioon sisaldab erinevaid vigade parandusi ja nii soovitatakse kõigil 2.6.xx seeria kerneli kasutajatel uuendada oma kernel viimasele versioonile."
Sealt tekkiski huvi, et kuidas see käib, et see igal distrol erinevalt käib ei teadnud..
Tellige endale sünnipäevaks, sõbrapäevaks või muuks tähtpäevaks kingitus: Kingitused internetist - NetiKink.eu
http://www.ubuntux.org/pixma-ip1000-driver
selle jutu võiks keegi kuskile wikisse lisada/linkida. aitas mul nimetatud printeri Mandriva all tööle saada
selle jutu võiks keegi kuskile wikisse lisada/linkida. aitas mul nimetatud printeri Mandriva all tööle saada
olen Troll ja ootan pingviin.org konto sulgemist.
Selge siis, vähemailt sain natuke jälle targemaks.spott kirjutas:See rohkem informatsiooni mõttes ja iga distributsioon kasutab oma pakendamis meetodit. Näiteks Ubuntu puhul jääb kasutatav kernel sellele, mis väljatuleku hetkel oli ja sellele lastakse lihtsalt juurde vastavaid parandusi. Ehk Ubuntu 7.10 jääbki kasutama 2.6.22 kernelit, sellele lastakse juurde erinevaid uuendusi ja parandusi.Tux kirjutas:No tihti olen su kerneli uudiseid lugenud kus sa kirjutad:
"Nimetatud versioon sisaldab erinevaid vigade parandusi ja nii soovitatakse kõigil 2.6.xx seeria kerneli kasutajatel uuendada oma kernel viimasele versioonile."
Sealt tekkiski huvi, et kuidas see käib, et see igal distrol erinevalt käib ei teadnud..
http://viki.pingviin.org/index.php/Top# ... si_tapmineerykroom kirjutas:Protsesside tapmise kohta võiks veidi rohkem kirjas olla. Kuna siiani on õpetuses, et trüki ps ja vali sobiv protsess jne. Kuid suht raske on valida selliste protsesside seast:
PID TTY TIME CMD
6036 pts/0 00:00:00 bash
6053 pts/0 00:00:00 ps
Ehk oleks kasu natuke pikemalt sellest käsust rääkida või siis ära tuua teine variant, kuidas tappa käsuga top.
htop veelgi mugavam vahend
Tellige endale sünnipäevaks, sõbrapäevaks või muuks tähtpäevaks kingitus: Kingitused internetist - NetiKink.eu
http://viki.pingviin.org/index.php/Kuid ... tama_Vikit
Esilehel kohe link vastavale õpetusele, mis isegi piltidega varustatud.
Esilehel kohe link vastavale õpetusele, mis isegi piltidega varustatud.
Tellige endale sünnipäevaks, sõbrapäevaks või muuks tähtpäevaks kingitus: Kingitused internetist - NetiKink.eu
Ei tea on see imelik palve vms... Võiks mingi õpetus olla kuidas paigaldada tarkvara noist tar.gz failidest. Ise olen mingil ime moel saanud hakkama siiani, et pole pidanud neid paigaldama... kuid vist pole kaugel see aeg kui enam ilma ei saa...
Kunagi sai ühte proovitud (miski õpetuse leidsin ka netist a nagu see keeleke on nii ja naa siis jäi pool arusaamatuks) käsurealt ma ta lahti pakkisin ja sinna kausta ma ka sisse kolisin aga edasine jäi selgusetuks ... mingid Makeinstall, /.Config jne. Mingi selline jura tuli vastu ja seda ma enam läbi ei hammustanud.
Ühesõnaga kui keegi midagi kunagi viitsib võiks kirja panna, usun, et aint mina üksi vist ei oleks aint tänulik selle kirjatüki autorile
Kunagi sai ühte proovitud (miski õpetuse leidsin ka netist a nagu see keeleke on nii ja naa siis jäi pool arusaamatuks) käsurealt ma ta lahti pakkisin ja sinna kausta ma ka sisse kolisin aga edasine jäi selgusetuks ... mingid Makeinstall, /.Config jne. Mingi selline jura tuli vastu ja seda ma enam läbi ei hammustanud.
Ühesõnaga kui keegi midagi kunagi viitsib võiks kirja panna, usun, et aint mina üksi vist ei oleks aint tänulik selle kirjatüki autorile
Nende tar.gz ja muude taoliste failide sees võib misiganes asju kokku pakitud olla ja nende paigaldusviisid erinevad seinast seina. Kõige levinum on, et tirid mingi programmi lähtekoodi ja siis pead selle ise kokku laskma. Sel juhul on tavaliselt ./configure make ja make install need kuldsed käsud. Muidugi täpsemat infot saab alati README või INSTALL failidest.
nu jah see ./configure ja make install säält ma läbi ei hamustanudgi enam (ega tegelt suurt ei süvenenud ka). Aga ok eks kui kunagi mõni fail ette satub mida vaja paigaldada eks ma siis tulen ja küsin siinselt rahvalt abi jälle . See esimene kord ongi kõige raskem, korra juba läbi ära teeb siis juba miski ettekujutus asjast olemas kuidas mis käib. Hetkel küll vahi kui ima asja 
. See esimene kord ongi kõige raskem, korra juba läbi ära teeb siis juba miski ettekujutus asjast olemas kuidas mis käib. Hetkel küll vahi kui ima asja 