CLICK-i veebilehel on ilmunud huvtav artikkel Slackware ja Ubuntu võrdluse kohta. Tegelikult ollakse rohkem keskendunud näitamaks,kui palju Sackware erineb siiski Ubuntust ja Debianist. Nende pakettide arv pole võrreldav. Debianil/Ubuntul on umbes 18 000 paketti. Slackwarel kordi vähem (pakutakse umbes 1000 ringis - kuna pole Slackware pole kunagi kasutanud, siis ei saa seda kinnitada - spott). See tähendab, et Slackware kasutajad peavad oma käed tunduvalt mustemaks tegema, kui nad mingit uut tarkvara tahavad lisada. Samas soovitatakse aga siiski põhjalikumalt selle he vanima Linuxi distributsiooniga tutvust teha. Sest kõrvuti mitmetele muudele headele omadustele tasub eraldi ära märkimist ka Slackware kindel ja pikkaaegne tugi, mis võiks ta kõrvutada isegi mitmete väiksemate kommerts distributsioonidega.
Allikas
CLICK
Slackware - Un-Buntu
Moderaator: Moderaatorid
Slackware - Un-Buntu
Tellige endale sünnipäevaks, sõbrapäevaks või muuks tähtpäevaks kingitus: Kingitused internetist - NetiKink.eu
Släkk on ju klassikaline linnuline.
Teab küll sõltuvused ära, aga ei "rahulda neid". (äärmiselt nilbe väljend: sõltuvuste rahuldamine)
Natukene nokkimist on, aga kui tööle saab siis ta ka töötab korralikult.
Ise ei oska küll paha sõna kosta selle kohta. Töötas korralikult, aega oli et temaga jännata, peavalu ei tekitanud.
Enam pole aega lihtsalt.
Teab küll sõltuvused ära, aga ei "rahulda neid". (äärmiselt nilbe väljend: sõltuvuste rahuldamine)
Natukene nokkimist on, aga kui tööle saab siis ta ka töötab korralikult.
Ise ei oska küll paha sõna kosta selle kohta. Töötas korralikult, aega oli et temaga jännata, peavalu ei tekitanud.
Enam pole aega lihtsalt.
Mu poolt ka poolehoid Slackware-le, versioon 12 kõrvaldas kõik ülearuse süsteemi torkimise uue x-ga ja hal toega. samas slack 11-l samade asjade tööle sättimine haris piisavalt, et mittekäivituva x-i puhul enam puhast installi ei hakka tegema.
Hiljuti avastasin ka programmi nimega partimage millega olemasoleva süsteemi sain edukalt teisele partitsioonile tõsta - muutsin fstabis ja grubis partitsioonide nimed ja toimib (hal pakid ja installwatch proge installisin siiski üle, tekkis vajadus).
Un-buntu artiklis olevaile lisaks mainiks nr 1 repona ära slacky .eu
sõltuvuste rahuldamiseks slapt-get gslapt ja slacky leht (sõltuvustega programmide uninstallimine gslapt-is nii sujuvalt ei toimi kui installimine - püüab eemaldada pakke mis polegi installitud, olen kogenud, peab täpselt üle kontrollima mis programmid eemaldamiseks märgiti).
Kompileerimise abina varem checkinstall, hetkel src2pkg või bpkg.
Hiljuti avastasin ka programmi nimega partimage millega olemasoleva süsteemi sain edukalt teisele partitsioonile tõsta - muutsin fstabis ja grubis partitsioonide nimed ja toimib (hal pakid ja installwatch proge installisin siiski üle, tekkis vajadus).
Un-buntu artiklis olevaile lisaks mainiks nr 1 repona ära slacky .eu
sõltuvuste rahuldamiseks slapt-get gslapt ja slacky leht (sõltuvustega programmide uninstallimine gslapt-is nii sujuvalt ei toimi kui installimine - püüab eemaldada pakke mis polegi installitud, olen kogenud, peab täpselt üle kontrollima mis programmid eemaldamiseks märgiti).
Kompileerimise abina varem checkinstall, hetkel src2pkg või bpkg.
Slackware poolehoid kuulub ka minule.See sõltuvuste küsimus on pseudoprobleem.Ja valmis pakkettide vähesus ei häiri.See on isegi hea, sest ühesuguse funktsionaalsusega programme on Linuxis ülearu palju.Pakettide arvu vähendab Slakackwares ka asjaolu, et arendus- ja rakendus osa on ühes ja samas paketis.
Üks erinevus teiste distrodega on pam puudus.PAM pidi tekitama ülearuseid turvariske.Nii väidab Slackware projekti juht.
Üks erinevus teiste distrodega on pam puudus.PAM pidi tekitama ülearuseid turvariske.Nii väidab Slackware projekti juht.
Slackware on ajast nii maha jäänud, et ei tasu oma aega sellega isegi raisata-
..mingi küünlavalgus oli slax'il kuid kui võrrelda slaxi (rääkimata slackwarest) ubuntuga, siis on ubuntu areng kiirem ja ehk liigagi kiirelt lastakse välja uusi numbreid..
Ühtlasi debian ja debianist eemalduv ubuntu on linuxitest absoluutselt parim (vaadake ubuntu arengut ka edaspidi).
Opensuse meenutab rohkem allakäinud novelli ameeriklasest, kes kaotas microsoftile turupositsiooni ning nüüd teeb alandlikke tehinguid koos microsoftiga.. [vabandust, ain] ja suse -sakslane, kes müüb oma ainukese linuxi sellele ameeriklasele, kes on pool-micosoft.
Oi-oi- kui ubuntu hakkab ka mingeid koostööd microsoftiga tegema, siis lasen jubedalt jalga-
Tere-tere. FreeBSD on ehk parim, sest microsoft ei saa seda üldse süüdistada, sest siis saab ta ise sellist tuld (ta ei julgegi)- microsoft ja ka mac os x on aeg-ajalt laenanud mõningaid bsd litsentsi all olevaid lähtekoode..
Kui juba unixi peafirma sai BSDi'lt vastu näppe, siis mis probleem lapsekingades oleval microsoftil see ära ei ole..
Kui vaadata kohtulahendi tulemust:
"..alates 4.4BSD'st ei ole õigust esitada edasisi hagisid BSD kasutajate, levitajate ja arendajate vastu."
Ehk siis FreeBSD kuulub BSD levitajate ning arendajate hulka. Seega ei julge Microsoftki mitte kunagi BSD unixit puutuda. Näägutab ainult linuxite ja kindlasti ka ubuntuga..
Sest linux nõrkeb kui stallmann ja linus ei saa oma vahel läbi..
..mingi küünlavalgus oli slax'il kuid kui võrrelda slaxi (rääkimata slackwarest) ubuntuga, siis on ubuntu areng kiirem ja ehk liigagi kiirelt lastakse välja uusi numbreid..
Ühtlasi debian ja debianist eemalduv ubuntu on linuxitest absoluutselt parim (vaadake ubuntu arengut ka edaspidi).
Opensuse meenutab rohkem allakäinud novelli ameeriklasest, kes kaotas microsoftile turupositsiooni ning nüüd teeb alandlikke tehinguid koos microsoftiga.. [vabandust, ain] ja suse -sakslane, kes müüb oma ainukese linuxi sellele ameeriklasele, kes on pool-micosoft.
Oi-oi- kui ubuntu hakkab ka mingeid koostööd microsoftiga tegema, siis lasen jubedalt jalga-
Tere-tere. FreeBSD on ehk parim, sest microsoft ei saa seda üldse süüdistada, sest siis saab ta ise sellist tuld (ta ei julgegi)- microsoft ja ka mac os x on aeg-ajalt laenanud mõningaid bsd litsentsi all olevaid lähtekoode..
Kui juba unixi peafirma sai BSDi'lt vastu näppe, siis mis probleem lapsekingades oleval microsoftil see ära ei ole..
Kui vaadata kohtulahendi tulemust:
"..alates 4.4BSD'st ei ole õigust esitada edasisi hagisid BSD kasutajate, levitajate ja arendajate vastu."
Ehk siis FreeBSD kuulub BSD levitajate ning arendajate hulka. Seega ei julge Microsoftki mitte kunagi BSD unixit puutuda. Näägutab ainult linuxite ja kindlasti ka ubuntuga..
Sest linux nõrkeb kui stallmann ja linus ei saa oma vahel läbi..
Mind ei huvita gnome ja KDE graafika- siiski on need ainult iseseisvad töölauad-rakendused, mis töötavad unixis ja linuxis..
FreeBSD ei eelista KDE või GNOMET- vaid pakub lisaks neile ka teisi väiksemaid töölaudi ning sellist võimalust, et saad ise lähtekoodist komplekteerida..
ubuntu on selgelt linux ja opensuse samuti.. slackware on lihtsalt linux klassik..
FreeBSD ei eelista KDE või GNOMET- vaid pakub lisaks neile ka teisi väiksemaid töölaudi ning sellist võimalust, et saad ise lähtekoodist komplekteerida..
ubuntu on selgelt linux ja opensuse samuti.. slackware on lihtsalt linux klassik..
