Teie Linuxiga arvutite turvalisus?
Moderaator: Moderaatorid
Teie Linuxiga arvutite turvalisus?
Kusagilt statistikast jäi meelde, et tegelikult on Linuxi default installiga arvutid vate t ohtlikumad kui Windowsi omad. Kas see asi ka tõele vastab - ei tea...
Igatahes - äkki paneks siia kirja, mida keegi on teinud oma arvuti turvamiseks. Mis rakendusi selleks kasutusele võtnud ja mis meetmeid.
Ühtlasi - kas kedagi on ka hääkitud. Ja kui jah, kas on teada ka kuidas?
Igatahes - äkki paneks siia kirja, mida keegi on teinud oma arvuti turvamiseks. Mis rakendusi selleks kasutusele võtnud ja mis meetmeid.
Ühtlasi - kas kedagi on ka hääkitud. Ja kui jah, kas on teada ka kuidas?
Oma kodune arvuti istub päris suure linuxiga varustatud arvutite võrgu lõpus ja et vahepeal on isegi mitu (?) tulemüüri ning kahtlustav sys-admin siis pole mitte kunagi olnud mitte ühtegi probleemi turvalisusega. Oma arvuti eraldi turvamiseks pole mitte midagi ette võtnud.
Debian | Ubuntu | GNOME | Firefox
üldiselt kuna olen starmani võrgus, sis keerasin iptables-il enamus porte lihtsalt kinni.. kuimingil programmil on vaja kasutada, sis avan lihtsalt ja kõik, ülejäänud on kinni.. pealegi on veel ruuter vahel, mis koledasti valvet peab ja millel isegi ei ole suutnud kõiki porte veel lahti saada.. ilmselt mingi firmware kala, sest tulemüüri maha keerata ei saa =))
Re: Teie Linuxiga arvutite turvalisus?
See vast oleneb ka distributsioonist, kuid jah ...spott kirjutas:Kusagilt statistikast jäi meelde, et tegelikult on Linuxi default installiga arvutid vate t ohtlikumad kui Windowsi omad. Kas see asi ka tõele vastab - ei tea...
Leidsin artikli Security Report: Windows vs Linux, kui kedagi huvitab. Ei viitsinud ise läbi lugeda. Natuke üldist juttu. Siis veel http://www.linuxsecurity.com/.
Endal pole midagi siiani juhtunud, kuid põhiline on vist rooted'uks saamine, s.t. kui häkker on root passwordi kuidagi teada saanud.
Kasutan SELinuxit, firewall on peal, ei ole root kasutajana sees. Lisaks panin grub'i parooli alla, et mõni külaline mul root'i lihtsalt üle ei võtaks. Väidetavalt on muidu ka sellest võimalik Rescue CD'ga mööduda, aga pole täpsemalt uurinud. Põhimõtteliselt võiks selle asemel bios'ile parool peale panna, kuid siis tuleks iga kord arvuti käivitades parooli sisestada. Bios'i parool muidugi väldiks ka cd/dvd'lt bootimise. Et aga üldse ketastele ligi ei saaks, siis peaks soovitud partitsioonid enkrüptima. Fedora Core 5's peaks enkrüptimise võimalus tulema, kui õigesti mäletan. Enkrüptimise tööpõhimõtet ei tea.
Istun oma masinaga kahe tülemüüri taga. IP pole väliselt otse ligipääsetav (käib läbi kahe võrgu), välise IP otsas istub üks teine masin serveriga.
Ütleks et mu masinasse on üsna keeruline sisse saada
Kasutan ainult elementaarseid vahendeid:
ei logi sisse root kasutajana, ainult su'ga siis kui tarvis
kasutan programmide uuemaid versioone kus tõenäoliselt on vähem teada-tuntud auke.
Kui inimene füüsiliselt mu masina ligi pääseb siis hea tahtmise korral(boodib livecd'ga) saaks ta teha mis tahab, mingeid füüsilisi takistusi ega paroole ei ole masinale peale hakanud panema.
Ütleks et mu masinasse on üsna keeruline sisse saada
Kasutan ainult elementaarseid vahendeid:
ei logi sisse root kasutajana, ainult su'ga siis kui tarvis
kasutan programmide uuemaid versioone kus tõenäoliselt on vähem teada-tuntud auke.
Kui inimene füüsiliselt mu masina ligi pääseb siis hea tahtmise korral(boodib livecd'ga) saaks ta teha mis tahab, mingeid füüsilisi takistusi ega paroole ei ole masinale peale hakanud panema.
SELinux (a.k.a. Fedora) ning siiani... pole nagu midagi toimunud (ptüi ptüi ptüi)
And let's face it - mis ikka ühe vaese kodukasutaja arvutist saada on
Roodu paroolid on mudugi tugevad ja füüsiliselt ei pääse ka nagu keegi masinasse...
Samas jällegi Win sai mul häkki nii kui üts kole kui mul Norton Internet Security kasutusel oli, päevas oma üks-kaks korda tuli küll ära "intrusion detected" teade... teab kas ta nüüd midagi olulist oli... aga enamjaolt olid kõik need intrusionid kudagi kahtlaselt türgist.
And let's face it - mis ikka ühe vaese kodukasutaja arvutist saada on
Roodu paroolid on mudugi tugevad ja füüsiliselt ei pääse ka nagu keegi masinasse...
Samas jällegi Win sai mul häkki nii kui üts kole kui mul Norton Internet Security kasutusel oli, päevas oma üks-kaks korda tuli küll ära "intrusion detected" teade... teab kas ta nüüd midagi olulist oli... aga enamjaolt olid kõik need intrusionid kudagi kahtlaselt türgist.
Madedog - alati avatud 
endal on ruuteriks freebsd. ei tea, kas domeeni olemasolu ka oluliselt rünnakuid juurde toob, aga vähemalt kord nädalas on mõni suurem rünnak logis
tänane auth.log on näiteks pea 100k ja üleni täis teateid a la
aga näiteks üks vanem on kokku zipitud ja ikka 2.6M
minupoolest las kiddied scriptivad, iseenesest oleks päris huvitav kui keegi rootkiti sisse sokutaks
minu winnimasinad owniks kuripaha siis küll kohe ära aga põhiarvuti gentooga oleks veel jupi tegemist. 
Kood: Vali kõik
Oct 8 09:14:10 ruuter sshd[13407]: Illegal user yura from 80.86.167.136minupoolest las kiddied scriptivad, iseenesest oleks päris huvitav kui keegi rootkiti sisse sokutaks
Re: Teie Linuxiga arvutite turvalisus?
Endal on tulemüüris kõik mittevajalik liiklus keelatud ning sisevõrgu masinad välise maailma eest peidetud.

BIOS-i paroolist saab kergelt mööda näiteks patarei eemaldamisega.PeTzZz kirjutas:Bios'i parool muidugi väldiks ka cd/dvd'lt bootimise.
viimases arvutimaailmas ka juttu erinevatest BIOS-i paroolidest. Ja kuidas nendest ülilihtsalt mööda saada. Nimelt on pea kõigil tootjatel oma nn superparool, millega ikka sisse saab
Tellige endale sünnipäevaks, sõbrapäevaks või muuks tähtpäevaks kingitus: Kingitused internetist - NetiKink.eu
Ma arvan, et tavalisel lauaarvutil piisab kui keelata igasugused porte kuulavad
teenused. Näiteks kasutada mingit turvascannerit nagu "sara" siis on kohe näha mis haavatavused on.
Ma lasen aeg ajalt chkrootkit nimelist tarkvara aga siiamaani pole leidnud midagi.
Mu linuxi kast on FreeBSD nat tulemüüri ja serveri taga.
Poisid on muidugi mul serveri port 22 kallal ma kirjutasin scripti mis saadab
mulle meili nii igaks juhuks teise serverisse:
#!/bin/sh
PAKITUD=`cat /var/log/auth.log | wc -l`
grep Invalid /var/log/auth.log >logi2
ERINEVUS=`diff /root/scriptid/logi1 logi2`
KAJA=`echo $?`
RIVI=2
if [ $KAJA = 1 ]
then
if [ $PAKITUD -le $RIVI ]
then
mv logi2 /root/scriptid/logi1
else
diff /root/scriptid/logi1 logi2 >logi3
cat logi3 | mail -s "sshd probleemid" minu@mailiaadress.com
mv logi2 /root/scriptid/logi1
rm -f logi3
fi
else
rm -f logi2
fi
Esimene asi kui ma serverisse login on tavaliselt "last | more"
Samuti on ainult teatud kasutajal lubatud logida sisse kasutades ssh -d.
Su -d juureks võib ka kasutada ainult üks kasutaja.
Ipfw tulemüüris on avatud ainult teatud pordid mida ma aeg ajalt testin
"shields up" lehelt.
Kuigi jah Lani poolt olen lubanud igasuguse liikluse ega nüüd liiga paranoiline ka ei saa olla.
Minu meelest mõiste linuxi turvalisus on väga vastuoluline kui ikka ei tea mis teed ei aita linux ka. Samas võib ka windows olla küllalt turvaline kui ei ole sisse logitud adminina ja kasutad mõistust ning tulemüüri.
Mulle tundub, et paljud inimesed hakkavad kasutama linuxit nagu oleks linux
turvaline windows ega viitsi süveneda asjasse rohkem.
Kui kasutajaid tuleb juurde hakavad distrod ilmselt lõdvendama asetusi.
Windowsi edu saladus ongi see, et kõigil on kõik õigused ja ükskõik mis sa
teed kõik laabub ainult klikkides failile.
teenused. Näiteks kasutada mingit turvascannerit nagu "sara" siis on kohe näha mis haavatavused on.
Ma lasen aeg ajalt chkrootkit nimelist tarkvara aga siiamaani pole leidnud midagi.
Mu linuxi kast on FreeBSD nat tulemüüri ja serveri taga.
Poisid on muidugi mul serveri port 22 kallal ma kirjutasin scripti mis saadab
mulle meili nii igaks juhuks teise serverisse:
#!/bin/sh
PAKITUD=`cat /var/log/auth.log | wc -l`
grep Invalid /var/log/auth.log >logi2
ERINEVUS=`diff /root/scriptid/logi1 logi2`
KAJA=`echo $?`
RIVI=2
if [ $KAJA = 1 ]
then
if [ $PAKITUD -le $RIVI ]
then
mv logi2 /root/scriptid/logi1
else
diff /root/scriptid/logi1 logi2 >logi3
cat logi3 | mail -s "sshd probleemid" minu@mailiaadress.com
mv logi2 /root/scriptid/logi1
rm -f logi3
fi
else
rm -f logi2
fi
Esimene asi kui ma serverisse login on tavaliselt "last | more"
Samuti on ainult teatud kasutajal lubatud logida sisse kasutades ssh -d.
Su -d juureks võib ka kasutada ainult üks kasutaja.
Ipfw tulemüüris on avatud ainult teatud pordid mida ma aeg ajalt testin
"shields up" lehelt.
Kuigi jah Lani poolt olen lubanud igasuguse liikluse ega nüüd liiga paranoiline ka ei saa olla.
Minu meelest mõiste linuxi turvalisus on väga vastuoluline kui ikka ei tea mis teed ei aita linux ka. Samas võib ka windows olla küllalt turvaline kui ei ole sisse logitud adminina ja kasutad mõistust ning tulemüüri.
Mulle tundub, et paljud inimesed hakkavad kasutama linuxit nagu oleks linux
turvaline windows ega viitsi süveneda asjasse rohkem.
Kui kasutajaid tuleb juurde hakavad distrod ilmselt lõdvendama asetusi.
Windowsi edu saladus ongi see, et kõigil on kõik õigused ja ükskõik mis sa
teed kõik laabub ainult klikkides failile.
Ma kah suht "lõdva kummiga"
ssh teisele pordile - kadusid ründed. Root sshd kaudu sisse ei saa. ftp lukustasin IP peale. Mugavuse pärst ei ole sshd IP peale lukustanud, kuna aegajalt vaja suvaliste IP -de pealt sisse saada. HTTP on for all, aga seal on ainult default leht
Tegelikult peaks mudugist hosts.deny jms. möllama. Aga hetkel vaimse laiskuse periood...
Mingid põttetud servised ( minu jaoks ) on panematta jäetud - Gentoo
ssh teisele pordile - kadusid ründed. Root sshd kaudu sisse ei saa. ftp lukustasin IP peale. Mugavuse pärst ei ole sshd IP peale lukustanud, kuna aegajalt vaja suvaliste IP -de pealt sisse saada. HTTP on for all, aga seal on ainult default leht
Tegelikult peaks mudugist hosts.deny jms. möllama. Aga hetkel vaimse laiskuse periood...
Mingid põttetud servised ( minu jaoks ) on panematta jäetud - Gentoo
Kui muidugi piiraks ip-range kellel on lubatud sisse logida.
Ei ole ju reaalne, et ma login sisse Austraaliast.
Enamus rünnakuid ip järgi on pärit Koreast või Hiinast vähemalt minu logis.
Muidugi aadresse saab spoofida krt seda teab.
Ssh teisele pordile on hea mõte kuigi ma usun, et need rünnakud ainult kasvatavad logfaile, muidugi mitte siis kui su kasutajanimi on "test"
ja salasõna abc123
Mul oli ükskord mingi asjalikum kiddie checkis välja, et mul on soome ip
ja kasutas soome nimesid Jorma , Pekka jne
Ei ole ju reaalne, et ma login sisse Austraaliast.
Enamus rünnakuid ip järgi on pärit Koreast või Hiinast vähemalt minu logis.
Muidugi aadresse saab spoofida krt seda teab.
Ssh teisele pordile on hea mõte kuigi ma usun, et need rünnakud ainult kasvatavad logfaile, muidugi mitte siis kui su kasutajanimi on "test"
ja salasõna abc123
Mul oli ükskord mingi asjalikum kiddie checkis välja, et mul on soome ip
ja kasutas soome nimesid Jorma , Pekka jne








