Kde vs Gnome

[priit]

Kui xfce, fluxbox jne kasutajad on kuidagi kõrvale jäetud, siis see ei olnud plaanis.
Võtke julgelt sõna ja kes teab ...ehk kunagi midagi muutub sellest midagi.
Kasutab ju näiteks Fluxboxi systray kenasti Kde ja Gnome aplikatsioone.

Olen aastaid kasutanud FVWMi (486 peal) ja hiljem Xfced (PIII peal), sest muud asjad j2id aeglaseks. Xfce on minu arust v2gagi v6rreldav Gnome'iga, juba selle p2rast, et yleliigset pahna ei ole (mulle lihtslt ei meeldi liiga palju programme arvutis, mida ma ei kasuta). Peale viimast upgrade'i olen l2paka-kasutaja ja istun siin praegu FreeBSDs (ja k6ik asjad k.a nvidia, v.a hiire touchpad t88tavad) ja valisin j2lle Gnome'i. Sest KDE on minu jaoks liiga "suur". Ja seda just nende aplikatsioonide m6ttes, mis defaultina kaasa tulevad. Ja ma olen pea k6ik distrod nii installinud, et minimaalne install ja siis see, mida reaalselt vaja on. KDEga on see raskendatud olnud.

Samas yks v2ga pro asi, mis on KDEst tulnud (v6i noh, qt-d kasutades), on amarok. Ja no quanta ka, arvestades selle v6imalusi (kui on nt cvsi vaja jne).

Samas olen meeldivalt yllatunud, et siin foorumis KDE vs Gnome on j22nud viisakaks ja mitte l2inud seda tavalist flamewari teed

[sander85]

siin keegi mainis et xfce on gnomega võrreldes nagu natuke liiga nadi, just sama tunne on mul kde-ga versus gnome siis.. kuna ma vajan ikka üsna laia ringi programme ja kasutan arvutit väga palju, siis tahan ka seda, et see oleks minu jaoks just nii nagu vaja ja teeks seda mida vaja.. gnome on liiga lihtne ja tunnen seal paljudest asjadest kohe puudust kui selle avan kusagil..

konquerori kasutan pea kõigeks juba, ka ftp hakkab vaikselt end sinna peale üle kolima, sest probleemivabalt saan avada nii tavalist ftp-d kui ka sftp-d ja ühest serverist teise kopeerimine toimub nagu linnulennult, sellist asja ma ei tea, kuidas gnomes võiks õnnestuda sama lihtsalt üldse teostada.. samuti kui varem kasutasin enamasti vim-i asjade tegemiseks, siis nüüd hakkab ka see kate peale üle minema, sest seal on võimalus kõik seansid salvestada ja järgmine kord avades on naksti kõik vajalikud failid jälle lahti ja saab tööd jätkata sealt, kus arvuti sulgemisel pooleli jäi

ühesõnaga kde-st leian lahenduse pea igale oma probleemile.. gnome tühjus jätab jalgu kõlgutama ja tekib tunne, et now what

ja muidugi ei saa eelmises postituses mainitud amaroki lisamata jätta.. deep in love with that.. kui varem arvasin, et winampile ikka linuxi maailmas sellist tegijat vastast ei ole, siis praegu ma vaatan, et võrreldes amarokiga on see winamp ikka üks paras mänguasi..

[imre]

Sander, oled sa kindel et asi on just Gnomes ja mitte Sinu oskamatuses Gnome kasutada?
Lihtsalt huvi pärast küsin

[Ziim]

...gnome on liiga lihtne ja tunnen seal paljudest asjadest kohe puudust kui selle avan kusagil..

Asi on pigem selles, et GNOME ei tunne vajadust kõike kohe silme ette laduda, eriti kui tegemist on võimalustega, mida enamik ei kasuta. Analoogia oleks ehk, et GNOME on nagu kapp, kus on lahtine riiul elementaarsete asjade jaoks ja kapiuste taga on kõik ülejäänu. Heaks näiteks on kasvõi viimasel ajal enamikku rakendustesse ilmuv pluginate süsteem.

ühest serverist teise kopeerimine toimub nagu linnulennult, sellist asja ma ei tea, kuidas gnomes võiks õnnestuda sama lihtsalt üldse teostada..

avasin nautiluses oma kodulehe ftp-kataloogi ja teises toas asuva arvuti ssh kaudu. mõlemat pidi kopeerimine toimis veatult. ma ei näe probleemi?

...võimalus kõik seansid salvestada ja järgmine kord avades on naksti kõik vajalikud failid jälle lahti ja saab tööd jätkata sealt, kus arvuti sulgemisel pooleli jäi

Geditiga täiesti võimalik. Session Saver on üks 24'st by default kaasa tulevast pluginast.

ühesõnaga kde-st leian lahenduse pea igale oma probleemile.. gnome tühjus jätab jalgu kõlgutama ja tekib tunne, et now what

GNOME'st sa ei leia neid sest sa oled harjunud sellega, et KDE neid sulle igal liigutusel ette laob. Kõik need võimalused on olemas, need lihtsalt ei ole alati eksponeeritud, et mitte inimest segadusse ajada.

Perfektsus pole mitte siis, kui pole midagi lisada, vaid siis kui pole midagi ära võtta. - Antoine de Saint-Exupery

Minu jaoks on see väga hea mõte mida järgida.

[antik2]

Perfektsus pole mitte siis, kui pole midagi lisada, vaid siis kui pole midagi ära võtta. - Antoine de Saint-Exupery

Ma ei panegi enam Gnomet peale, sellepärast, et seal pole midagi (ära võtta).

just kiddin'

[sander85]

no üldjuhul on mul pidevalt kiire, mul ei ole aega avada kapi uksi ja tuhnida erinevatelt riiulitelt, et kus see vajalik jubin nüüd on

see peab minu jaoks olema lauanurgal ja lennult kaasa haarata, siis on tal mingi väärtus, muul juhul võin ma üldse unustada, et ta eksisteerib ja muretseda kõrvale (loe: pakihalduriga paigaldada) midagi sellist, mis on rohkem "laua nurgal"..

ja noh.. ma eelistan ka emakeelset tarkvara (siinkohal sügav kummardus Marek Laanele).. viimane kord kui gnome eestikeelseks üritasin muuta, siis võttis see asi muige suunurka..

[Ziim]

Kui sul on pidevalt kiire, siis kuidas ometi on aega otsida mingi meeletu hunniku seest õiget asja?

täna just koristasin oma lauda mitme nädala vanusest läbust ja usun, et nüüd on kõvasti parem. eriti arvestades, et eile jäin ma oma laua pealt võtmeid otsides bussist maha.

Mõte ongi selles, et elementaarsed asjad on riiulis ja muu kapis. Sa ei hoia ju õunamahlapressi, mida sa kord aastas kasutad oma köögilaua peal?

Tõlge on paraku tõesti koht, kus GNOME'i mehed on maha jäänud, ehkki ka see on pidevas silmnähtavas arengus. Isiklikult küll ei häiri eriti, et menüüs mõni asi inglise keeles on, aga ma olen üldse selle koha pealt imelik.

ed: lugesin nüüd teist korda su posti üle ja jäin mõtlema, et ega me natuke erinevas suunas ei lähe? jääb mulje, et sina mõtled rakendusi? Mina mõtlen endiselt seda, et KDE üldiselt ja enamik rakendusi enda sees on selle laome-kohe-kõik-letti imagoga. Gediti näide on tore selle koha pealt.

[sander85]

mõtlen nii rakendusi kui ka kogu muud funktsionaalsus, ma ei ole väga palju gnome spetsiifilisi asju proovinud, aga ntx pean ma vajalikuks, et svn oleks integreeritud failihalduri konteksti menüüsse, et faili avamise või salvestamise aknas oleks erinevaid võimalusi igaks vajalikuks juhuks ja seda ka kõikjal mujal, ntx tuua kas või kbabel tõlkimise osas, mis koos oma failihalduriga annab suurepärase koosluse.. gnome on pigem sellisele tavakasutajale suunitletud, mul on tunduvalt rohkem vaja mida funktsionaalsem ja valikuterohkem, seda kasulikum.. esimest korda jah tuleb tunnistada, et teinekord selle mitme funktsiooni nupukese keskelt ei leia kohe seda õiget, aga hei, milleks meil siis emakeelne abi kasutada on (taaskord kummardus Marek Laanele ) järgmine kord juba tead, kust vajaliku asja kätte saad..

it's all about choices!

[spott]

Üsna huvitava artikli leidsin.
Suuremalt jaolt kattub minu leidude ja avastustega.
http://www.psychocats.net/essays/kdevsgnome

[HoHo]

see, et installi ajal lastakse ükshaaval pakke valida eeldab, et kasutaja on poweruser, et ta tunneb juba kogu seda tarkvara.

Ei, ma ju ütlesin et vaja oleks "advanced" nuppu mis lubaks valida. Default võib ikka olla seesama mis ühe linnukese panekuga installib terve DVD täie dubleeritud programme.

Nagu juba eespool mainitud on väga suur osa GNOME'i kasutajaid KDE pealt üle tulnud.

Samuti on suht palju KDE kasutajaid varem kasutanud Gnome'i

Minu isiklikus tuvusringkonnas on kõik linuxit kasutavad IT-profid GNOME'i keskkonna peal.

Huvitav küll siis miks kasutab Linus KDE'd ...

Olen aastaid kasutanud FVWMi (486 peal) ja hiljem Xfced (PIII peal), sest muud asjad j2id aeglaseks

Huvitav, mul jookseb KDE P3 500 peal enam-vähem sama hästi kui mu enda kordades kiirema PC peal. Samas võibolla on asi ka OpenGL'i raudvara toes.

Kui sul on pidevalt kiire, siis kuidas ometi on aega otsida mingi meeletu hunniku seest õiget asja

Võibolla on ta nagu mina, et lihtsalt teab kus midagi asub? Kõik need menüüd ja värgid on ju tegelikult üsnagi loogiliselt üles ehitatud.

I won't say it happens frequently in KDE, but I've had at least twenty freeze-ups in KDE in the past five months, and they're not recoverable.

KDE hangumise jutt on küll kuidagi kahtlane. Kasutan alati absoluutselt viimast versiooni mis Portagest saada on ning lasen selle kokku suhteliselt karmide cflags'idega kuid ikkagi on süsteem üsnagi stabiilne ning süsteemi hangumist pole kordagi näinud. Vahel harva küll on Konqueror pangestunud kuid sedagi juhtub kõige rohkem kord kuus ning peale mitme nädalast uptime't kui aknast on läbi käinud sadu tabe.

In Gnome, when you choose to rename a file, only the actual name of the file gets highlighted for editing. In KDE, the entire name, including the extension gets highlighted for editing.

Ma ei mäleta millal see viimati sedasi olla võis. Tema räägib 2005 aasta kogemustest, võibolla siis millagil sel ajal see muutus.

Also, when you modify an image, the thumbnail gets refreshed the moment you save the file. This doesn't happen in KDE, which will often use the obsolete thumbnail even after the image gets modified and saved.

Just tegin katse. Avatud oli kolourpaint ja Konquerori aken. Salvestasin pildi samasse kataloogi kus oli Konqueror avatud. Värvisin pildi teist värvi ja vajutasin ctrl+s. Ilma fookust Konquerori akna peale viimata vahetus thumbnail 2s jooksul. Kui KDE poleks jooksnud virtuaalmasinas oleks asi tõenäoliselt kiiremini käinud.

Ehk siis nagu ka artikli alguses öeldud siis vahepeal on asjad kõvasti muutunud

[imre]

Tore on muidugi "dambjuuserite" kambale seletada cflagsidest ja optimeerimistest. HoHo, katsu nüüd olla natukene
Kes see ikka viitsib oma ajusid komposteerida. Tööd on vaja teha

[spott]

Just tegin katse. Avatud oli kolourpaint ja Konquerori aken. Salvestasin pildi samasse kataloogi kus oli Konqueror avatud. Värvisin pildi teist värvi ja vajutasin ctrl+s. Ilma fookust Konquerori akna peale viimata vahetus thumbnail 2s jooksul. Kui KDE poleks jooksnud virtuaalmasinas oleks asi tõenäoliselt kiiremini käinud.

Ehk siis nagu ka artikli alguses öeldud siis vahepeal on asjad kõvasti muutunud

KDE pidi jooksma virtuaalmasinas, kuna muidu kasutad Gnome töölauda?

Minu viimased kogemused KDE-ga polnud just meeldivad. Mandriva ja openSusega sai proovitud. Ja kumbki ei istunud. Selleks, et KDE koduseks teha, pean väga palju ikka vaeva nägema. Kuigi jah - KDE kasutajaid on tunduvalt rohkem ja tänu sellele ka tarkvara osa temas parem (suurem hulk).

Muideks, kes arvab, et ma põline Gnome fänn, annan siinkohal lingi oma blogile:
http://spottraining.org/index.php?s=MEPIS&x=0&y=0
Tegelikult nüüd ise taas seda Mepise ülevaadet lugedes tulin mõttele, et peaks uusti paari distributsiooni proovima.
Ja miks mitte ka teisele arvutile Kubuntu peale lükata ja proovida teha KDE enda jaoks parimaks süsteemiks.

[HoHo]

Tore on muidugi "dambjuuserite" kambale seletada cflagsidest ja optimeerimistest. HoHo, katsu nüüd olla natukene

Selle jutu point oli et lasin KDE kokku tõenäoliselt veidi ekstreemsemate kompilaatorivõtmetega kui enamus binaardistrosid seda teeb kuid ikkagi ei ole ma ebastabiilsust näinud.

KDE pidi jooksma virtuaalmasinas, kuna muidu kasutad Gnome töölauda?

Tööl olen sunnitud kasutama XP'd, mis parata. Igatahes kohati on vägagi raske hakkama saada ning ikka ja jälle leian et mõne KDE's oleva featuri puudumine pidurdab oluliselt töö tegemist.
Korra proovisin ka esimesi KDE Windowsi prealpha versioone käima saada kuid siiani edutult.

[spott]

Sai siis Kubuntu ühele arvutile nüüd peale pandud.

Ja ....

See on õudne
Sigrimigri, Adept ei kõlbe kuskile, vaikimisi brauser Konqueror - ei kõlbe minu arvates kuskile.
Menüüd igasuguseid segaseid K tähega asju täis

Alustasin süsteemi rookimisega ja puhastamisega - et kõik mulle mitte meeldiv välja visata
Kuid sellega läheb veel aega.

[HoHo]

Mis parata, mõni distro lihtsalt ei suuda korralikku default installi pakkuda

[Qilaq]

Minu viimased kogemused KDE-ga polnud just meeldivad. Mandriva ja openSusega sai proovitud. Ja kumbki ei istunud. Selleks, et KDE koduseks teha, pean väga palju ikka vaeva nägema.

Ilmselt on maitsed tõesti väga erinevad: ma pole Mandriva KDE-d pidanud kuidagi kodustama, enam-vähem kõik on algusest peale nii, nagu vaja... Nojah, taustapildi olen välja vahetanud, aga pmst poleks ju sedagi vaja, sest arvuti on ikka töötegemiseks, mis tähendab, et töölaua taustapilti näen ma vbla paar korda kuus...
(aga see arvamus kuulub vist ka /dev/null alla...)

[zxyxz]

No mai saa kohe mainimata jätta et minule väga meeldib Kubuntu 7.04 vaikimisi install.

Kuna tegemist ikkagi kdega, siis on kõik vajalik alati menüüs lihtsalt nähtaval, just seal, kust ma olen harjunud seda leidma.
Tegelikult võibolla ka harjumuse asi.
Kindel pluss minujaoks.
Vaikimisi installis ei meeldi mulle vaid lai paneel, ma kohe pean seda kitsamaks tegema, kuna kole kohe vaadata seda.

Paneel kitsamaks muudetud, 36px nüüd, on kõik minujaoks valmis.
Lihtne & loogiline.

[antik2]

Sigrimigri, Adept ei kõlbe kuskile, vaikimisi brauser Konqueror - ei kõlbe minu arvates kuskile.

Pole kunagi Kubuntut näinudki aga Konqueror on parim brauser mis üldse olemas- mõningad probleemid on küll javascriptidega, kuid eks see kah ära parandatakse. Näiteks FireFoxi ma enam üldse ühelgi unixi masinal ei kasuta- täiesti mõttetu saast- ta on kõlbulik ainult windowsis käimiseks ja seda kah ainult tavakasutaja all ilma administraatoriõigusteta- niivõrd palju turvaauke on juba avastatud. Kui kasutan windowsit siis võtan lahti ennem Safari (KHTML mootoril töötav- sama, mis Konquerorgi) kui mõne teise- vaatmata esimestele sünnivaludele hakkab asi juba ilmet võtma.

[imre]

antik2, "parim browser" väitele too lisaks mõni näide tema paremusest
Samuti "täielik saast" pool ootaks kommenteerimist natukene.
Mitte et ma vaidleks vastu või kaitseks teist osapoolt, aga lahmida pole vast mõtet siiski.
Püüaks argumenteeritult läbi ajada.

[jrepan]

Konqueroril on otsingumootorite haldamine mugavam kui Firefoxil. Saab klaviatuuriga lihtsamalt tegutseda.