Kui tarkvara puhul on kaks peamisist definitsiooni (FSF ja OSI omad) määratlemaks, mis on vaba tarkvara ja mis mitte. Siis muu vaba sisu - kirjatükid, juhendid, kunstiteosed jne - jaoks on puudunud üldlevinud definitsioon aitamaks määratleda vabaduse piire. Mis on vaba sisu ja mis mitte.
Üks taoline sisu vabaduse standardi leidmise initsiatiiv algatati 2006 aastal mitme Wikimedia projekti käimalükkaja Erik Mölleri ja Debiani häkkeri Benjamin Mako Hilli poolt. Lisaks algatajatele modereerivad definitsiooni kirjutamist Mia Garlick Creative Commonsist ning Angela Beesley Wikimedia Foundationist. Äsja avaldati definitsiooni esmaversioon Free Cultural Works 1.0 .
Väljalasketeadaanne
Siin saad aidata definitsiooni eestindada
vaba sisu definitsioon 1.0
Moderaator: Moderaatorid
mis mõttes BSD litsents pole kolmas?taavi kirjutas:Hm. BSD litsents polegi kolmas ja suurem, et seda mainida? Minuarust on OSI definitsioon nigunii suht aegunud koos selle institutsiooniga, mis seda esindas.
Minu teada tekstidele ja muule sellisele BSD litsentsi küll eriti ei kasutata. GFDL ja CC on põhilised.
Tellige endale sünnipäevaks, sõbrapäevaks või muuks tähtpäevaks kingitus: Kingitused internetist - NetiKink.eu
vaba tarkvara definitsiooni rahuldab hulgaliselt litsentse, sh BSD litsents. OSI ja FSF peavad lihtsalt nimekirju litsentsidest, mis nende definitsiooni rahuldab, need nimekirjad on sisuliselt identsed.
Ja eesti keeles võime mu meelest julgelt kasutada ühtse teriminina "vaba tarkvara", sest me oleme vabad inglise keele free - tasuta, vaba - mitmetähenduslikkusest.
Ja eesti keeles võime mu meelest julgelt kasutada ühtse teriminina "vaba tarkvara", sest me oleme vabad inglise keele free - tasuta, vaba - mitmetähenduslikkusest.