Euroopa Liidu komisjooni uurimus FOSS-i kohta
Moderaator: Moderaatorid
Euroopa Liidu komisjooni uurimus FOSS-i kohta
Euroopa Liidu komisjoon tegi uurimuse, millist mõju omab ettevõtte arengule vaba tarkvara kasutusele võtt. Microsoft on oma "Get the Facts" kampaaniaga teinud küllalt lobitööd, et inimesed säästavad igati raha, kui jäävad Microsofti toodete juurde. EL-i komisjoon leidis aga, et see on täielik jama. Uurimus näitas, et praktiliselt kõigil juhtudel tähendab ettevõttes vaba tarkvara kasutusele võtt rahalist kokkuhoidu. Ka jutt kallist ümber õpetamisest ei vasta tõele. Ümberõpe võib küll kallis olla, kuid tegu on ajutise ja ühekordse väljaminekuga, millele kulud on üldjuhul aastaga kaetud. EL-i komisjooni vastav uurimus on saadav PDF kujul siit. Lisaks võite lähemalt lugeda ka Groklawi lehelt.
Tellige endale sünnipäevaks, sõbrapäevaks või muuks tähtpäevaks kingitus: Kingitused internetist - NetiKink.eu
See pole tegelikult otseselt Euroopa Komisjoni tehtud uurimus, vaid EC tellitud ja finantseeritud uuring.
EC on neid muuseas varemgi tellinud, ja tulemused on alati samasugused olnud. Mis ei ole eriti üllatav - maailma majandusteadlaste hulgas on kujunemas üsna konsensuslik lähenemine selles suhtes, sealjuures on oma sõna viimaste aastate jooksul hakanud sekka ütlema ka nö majandusteooria raskekahurvägi.
Igas innovatsiooniteemalises ülevaates, mida ma viimasel ajal lugenud olen, on pühendatud ruumi ka vabatarkvarale ja sellele mudelile üldiselt. Eranditult on seda nähtud ja näidatud positiivses valguses. Innovatsioonimudelina on vabatarkvara arendus üsna ideaalilähedane, eriti kontekstis, kus meil on tegu kumulatiivse innovatsiooniga ja proprietary arendus kipub tekitama innovatsioonilõkse nagu vendor lock-in jne.
EC on neid muuseas varemgi tellinud, ja tulemused on alati samasugused olnud. Mis ei ole eriti üllatav - maailma majandusteadlaste hulgas on kujunemas üsna konsensuslik lähenemine selles suhtes, sealjuures on oma sõna viimaste aastate jooksul hakanud sekka ütlema ka nö majandusteooria raskekahurvägi.
Igas innovatsiooniteemalises ülevaates, mida ma viimasel ajal lugenud olen, on pühendatud ruumi ka vabatarkvarale ja sellele mudelile üldiselt. Eranditult on seda nähtud ja näidatud positiivses valguses. Innovatsioonimudelina on vabatarkvara arendus üsna ideaalilähedane, eriti kontekstis, kus meil on tegu kumulatiivse innovatsiooniga ja proprietary arendus kipub tekitama innovatsioonilõkse nagu vendor lock-in jne.