Server ja sinna distro

[itvendpowered]

Tere olen kuri

Vaja siis distrot või abi kuidas confida unix nii et unix ise võtaks ülivähe mälu ehk siis ei imeks muu rami minema Kuna jooksutan HLDSi arvutis ja hldsi jaoks tahan et oleks palju vaba mälu. Hetkel peal PC-BSD v1.2
CPU STATS

AMD Athlon 64 3200+, 767Mb RAM, nVidia Chipiga emaplaat.

Tegelt tahaks nii et serverile saaks ligi pidevalt SSH kaudu ja kui vaja siis lähen serveri kallale alles et serveril põhimõtteliselt võiks töötata ainukllt hdd, cpu, ram, emaplaat, võrkar, ja siis jookses HLDS rahus.

Kui jäi muu mõte keeruliseks küsige.

[uniz]

Pead lülitama kde välja: /etc/tty

ttyv8 "/usr/local/bin/kdm" xterm off secure

ja algkäivitus..

ja kui tahad, kohe kurjalt mingisugust graafikat ka, siis startx ja (34M) on eraldatud, muidu vähem..

[antik2]

Tere olen kuri

Vaja siis distrot või abi kuidas confida unix nii et unix ise võtaks ülivähe mälu ehk siis ei imeks muu rami minema Kuna jooksutan HLDSi arvutis ja hldsi jaoks tahan et oleks palju vaba mälu. Hetkel peal PC-BSD v1.2

Ma soovitaks 1.2 asemel installeerida 1.3RC1 või uuema- seal on juba võimalus installeris valida serveri paigaldus. PC-BSD omapära on see, et FreeBSD baassüsteem sisaldab viimaseid uuendusi, mida FreeBSD ametlikult cd-l kaasa ei anna- need tuleb muidu käsitsi ümberkompileerimisega lisada.

Siin on hetkel viimane arendusversioon- paljud RC1 versioonis leitud vead on parandatud:
http://www.pcbsd.com/1.3/PCBSD-1.3-12162006.iso

EDIT: hoiatan, et tegu on "development releasiga"- võib esineda ootamatuid vigu.

[uniz]

Mul jookseks linux ja windows 7 korda kokku- kui ma peaks oma arvutit hoidma päevade viisi sees.. nüüd ka pcbsd-s uptime testitud..
4 päeva jooksul sai nii mitu programmi lisatud ja igasugust asja tehtud- filme jooksutatud ja samas mitu terminali töös ning kõike korraga + plaati kõrvetatud - ja
tõsi ta on, et swap läks 700 000 kB -ni.. kuid ütleksin, et mina pole oma aja jooksul sellist asja näinud, et masin kinni ei jookse..

ja muidugi tänu äikese-voolukõikumiste kindla UPS-ile..


muidugi pcbsd enda filmiplayeri kvaliteedi üle võiks ju nuriseda küll..

[HoHo]

Mälu vabastamine peaks ju suht lihtne olema, lihtsalt hakka järjest mittevajalikke teenuseid-protsesse sulgema. Aeg-ajalt viska top'ile pilk peale et näha kas on mõtet edasi leiutada et veel paari mega vabaks saada. Üldiselt peale X'i sulgemist on suht-koht keerukas eriliselt rohkem mälu vabastada.

Tööl jookseb Gentoo hetke arvestusel kuu aega jutti. Paaril korral on juhtunud et mälu ja swap sai otsa ning paar programmi suleti kuid restarti pole veel pidanud tegema. Selle aja jooksul sai ka enamus KDE'st uuendatud, paar korda proovida video draivereid vahetada, mõned süsteemsed teegid uuendatud jne. Pidevalt käib hoogne softiarendus kasutades hunnikut erinevaid programme, musa jookseb pidevalt taustal, terminale on lahti kümne jagu ning protsesse paarisaja ringis.

Ühesõnaga kui oskad pole probleemi pika uptime saavutamisega suvalise OS'i peal. Hetke rekord on vist selle masina peal ~3 kuud ning kõik senised restardid on tingitud kõigest muust kui softi või raua probleemidest, enamasti lihtsalt pole UPS vastu pidanud või siis on pidanud masinat liigutama.

Ehk siis lühidalt igasugused "mul jookseb see või teine OS kokku" on praktiliselt alati tingitud tooli klaveri vahelisest nõrgast tihendist, erandjuhtudel ka vigasest rauast. Kõige suuremaks probleemiks on et ei teata mis soft on stabiilne ja milline mitte. Kui mõni ei suuda mõne OS'i peal korralikku uptime't saavutada siis on lihtsalt viga selles et ei tunta seda asja veel nii väga hästi.

Vähemalt selline on minu arvamus

[uniz]

Antud juhul oli tegu tahtmatu väljalülitamisega. Nimelt toimus kõik magamistoas ja kunagi ei tea, kes jalgupidi juhtmetesse kinni jäi..
Siit soovitus- uptime kestvus olgu ikka võrdeline ka õige asukoha valikuga..

[johnsmith]

Kui X on kinni pandud ja mõtetute teenuste startup lingid kustutatud siis tuleb ka kernel väiksemaks kompileerida.
Kuna kernel on kogu aeg mälus siis toetus riistvarale mida ei ole võib välja jätta.
FreeBSD kernelis on riistvaraga seotud koodi umbes 20 % siis toetus sellisele riistvarale mis on vaikimisi kernelis sees, ülejäänud laetakse mällu moodulitena kui vaja.
Üle tuleb vaadata ka inetd.conf ja parem üldise turvalisuse huvides inetd startup link üldse kustutada.

Misasi see HLDS üldse on ?
Sul ju nii palju mälu mul on serveris 128 mb ram -i ja ka igasugused teenused on kasutusel ja tundub, et ressursse jääb üle.
Muidugi kui on rohkem ühendusi serverisse siis kulub mälu ka nt tulemüüris dünaamiliste ühenduste säilitamiseks kernelis aga ikka 256 mb tundub olevat piisav kui just google serveriga tegu ei ole.

[HoHo]

Googeldamisel tundus et HLDS vastab Half-Life Dedicated Serverile. Kuna midagi graafilist seal ei jooksutata siis peaks sellest 768M'ist piisama terve hunniku serverite jooksutamiseks. Iseasi muidugi kui edukalt see üldse *BSD peal jookseb, justkui mäletan et ametlikult seda ei toetatud, googeldamisel tundus et vähemalt ühel tüübil oli BSD peal selle jooksutamisega probleeme.

[uniz]

Kui X on kinni pandud ja mõtetute teenuste startup lingid kustutatud siis tuleb ka kernel väiksemaks kompileerida.
Kuna kernel on kogu aeg mälus siis toetus riistvarale mida ei ole võib välja jätta.
FreeBSD kernelis on riistvaraga seotud koodi umbes 20 % siis toetus sellisele riistvarale mis on vaikimisi kernelis sees, ülejäänud laetakse mällu moodulitena kui vaja.
Üle tuleb vaadata ka inetd.conf ja parem üldise turvalisuse huvides inetd startup link üldse kustutada.

Misasi see HLDS üldse on ?
Sul ju nii palju mälu mul on serveris 128 mb ram -i ja ka igasugused teenused on kasutusel ja tundub, et ressursse jääb üle.
Muidugi kui on rohkem ühendusi serverisse siis kulub mälu ka nt tulemüüris dünaamiliste ühenduste säilitamiseks kernelis aga ikka 256 mb tundub olevat piisav kui just google serveriga tegu ei ole.

Põhiliselt hea ka mängu serverite jaoks:
http://wiki.bgmod.com/index.php/Freebsd_server

See kerneli kompileerimine ei ole küll mõtekas tegu- piisab kui oodata 1.3 täielikku valmimist ning valida server install.

[johnsmith]

See kerneli kompileerimine ei ole küll mõtekas tegu- piisab kui oodata 1.3 täielikku valmimist ning valida server install.

Põhjenda, FreeBSD kerneli kompileerimist oma riistvara järgi on soovitatud ka FreeBSD projekti core teami poolt. Vähemalt käsiraamatus on antud sellele roheline tuli ja isegi õhutatud ksutajaid seda tegema.
Pakun välja, et kui Linuxis kasutavad enamus distroga kaasapandud kernelit siis FreeBSD puhul on enamus kasutajaid kompileerinud kerneli uuesti.

[markus]

Pakun välja, et kui Linuxis kasutavad enamus distroga kaasapandud kernelit siis FreeBSD puhul on enamus kasutajaid kompileerinud kerneli uuesti.

Linuxi puhul s6ltub see kerneli isekompileerijate ja eelkompileeritud kerneli kasutajate suhe pigem otseselt distributsioonist: Ubuntu, Fedora, Mandriva jms. "lihtsate" distributsioonide kasutajad ei vaevu t6en2oliselt ise omale kernelit kohandama. Samas, Gentoo, Slackware ja Debiani kasutajad teevad seda kindlasti suurema t6en2osusega.

Yldises plaanis aga (kui k6ik linuxi distrod arvesse v6tta) on see suhe ilmselt selline, et mingi v2iksem osa populatsioonist kompileerib kerneli ise, ylej22nud aga kasutavad distro poolt pakendatud kernelit. Ja selles osas ma arvan, on Linux ja BSD ysna sarnased.

[uniz]

john
Sinu kui põhjaliku FreeBSD kasutaja ees ma küll põhjendama ei hakka..

Siiski, hea oleks kui sa prooviksid kunagi pcbsd 1.3 ära - nii serveri ja töölaua varjandi-

Mulle meeldib ta selgus ja lihtsus ning arusaadav eestikeelne paigaldus; milleks ma pean aega raiskama sysinstallis -

[johnsmith]

Linuxi puhul s6ltub see kerneli isekompileerijate ja eelkompileeritud kerneli kasutajate suhe pigem otseselt distributsioonist: Ubuntu, Fedora, Mandriva jms. "lihtsate" distributsioonide kasutajad ei vaevu t6en2oliselt ise omale kernelit kohandama. Samas, Gentoo, Slackware ja Debiani kasutajad teevad seda kindlasti suurema t6en2osusega.

Yldises plaanis aga (kui k6ik linuxi distrod arvesse v6tta) on see suhe ilmselt selline, et mingi v2iksem osa populatsioonist kompileerib kerneli ise, ylej22nud aga kasutavad distro poolt pakendatud kernelit. Ja selles osas ma arvan, on Linux ja BSD ysna sarnased.

Seda ma tegelikult silmas pidasingi, et see sõltub distrost põhiliselt.
Kuigi ma tahaks sinu väite ümber lükata sest enamus niiöelda BSD kasutajaid kasutab siiski FreeBSD -d ja FreeBSD kerneli uuesti kompileerimine on väga levinud tegevus siis ma arvan BSD kerneli kompileerimine on pigem reegel kui erand.

Kuigi jah pcBSD on ilmselt toonud siia muutuste tuuli. Kui süsteem installitakse niiöelda "out of box" siis ilmselt tänapäeva mälude ja kahetuumaliste prosedega keegi ei hakkagi sellega oma päeva sisustama.

[uniz]

Arvatavasti jääb FreeBSD täiesti pcbsd kõrvale alles- keegi kedagi ei lämmata.
Ning BSD mõnede distrode kõrvale tekkib linuxi distrosi nagu seeni juurde..

[antik2]

Arvatavasti jääb FreeBSD täiesti pcbsd kõrvale alles- keegi kedagi ei lämmata.
Ning BSD mõnede distrode kõrvale tekkib linuxi distrosi nagu seeni juurde..

Tegelikult jääb PC-BSD alati FreeBSD kõrvale, kuna ei ole mingeid plaane hakata oma baassüsteemi aretama- käib koostöö mõlema meeskonna vahel. Kui leiame vea, siis aitame seda parandada FreeBSD või KDE või kelle programm iganes.

Milleks leiutada jalgratast ja teha topelt tööd? Linuxite viga ongi see, et igaüks pusib midagi oma nurgas ja siis on kõik kohad täis ühesuguseid operatsioonisüsteeme, mida kasutab tosin "hardcore 3l33t powerusereid".

[HoHo]

Tänu nondele tosinkonna kasutajaga distrodele parandatakse samuti terve hunnik buge. Ega siis ju iga distro ei hakka üksteisest sõltumatult softi auke lappima, ikka piinatakse softi autoreid või saadetakse neile patchid. Ringiga jõuavad need tagasi kõigile distrodele, kaasaarvatud *BSD'sse.

Topelttööks võib nimetada vast seda kuidas tehakse palju erinevaid pakihaldureid ja nende frontende.

[itvendpowered]

Nonii oli palju toredat teksti ja palju vaidlusi KDE lülitasin välja hea et teda saab kohe siis tagasi ka lülitada. Nii siis tean olen kuulnud et kernelit saab nii confida et ta annaks võrgukaardile max performance e. imed oma netist max välja aga ma ei tea kas see nüüd õige jutt oli. Nüüd ABI siis vorkarid max performance saavutamiseks

NB! : HLDS ON JAH HALF-LIFE DEDICATED SERVER

[johnsmith]

Üldiselt kerneli tcp stack peaks olema võrdlemisi hästi optimeeritud ka vaikimisi asetustega. Sysctl on selle utiili nimi millega saab tuunida tcp stacki.

Nende väärtuste muutmine nõuab detailseid teadmisi tcp/ip võrguprotokollist.
Kui nii lambist minna muutma neid asetusi siis see võib osutuda kahe teraga mõõgaks. Vähendades näiteks aega kaua kernel hoiab mälus informatsiooni syn_received ehk tcp käepigistuse ack paketti ootamise kohta saame juurde mälu aga võib kahjustada kliente kes ei saa ühendust mingil põhjusel nt pakettil tuleb läbida liiga palju ruutereid ja ei jõua aegsasti serverini. Samas seda aega suurendades teeme ennast haavatavaks DOS rünnakutele kus siis serveri mälu täitub informatsiooniga poolavatud ühenduste kohta. See oli muidugi näitlik kuna muuta saab ka lubatud poolavatud ühenduste hulka üldiselt.

Sama kehtib ka tcp ühenduse lõpetamise fin_ack paketi ootamise kohta enne kui kernel vägisi lõpetab ühenduse.
Näiteks suurendades buhverit fragmenteeritud pakettidele mis ootavad defragmenteerimist võib keegi lihtsalt meid üle ujutada fragmenteeritud pakettidega kui aga muuta seda liiga väikseks tuleb kliendil saata sama paketti kogu aeg uuesti kuni me oleme lõpuks mälus olevad fragmendid kokku pannud ja võime vastu võtta uusi fragmente.

Mõnikord tuleb siiski teha muutusi aga see on tihedalt seotud kindlate teenustega mida pakub teatud server ja kus see teatud asjaoludel parandab suure koormuse all töötava serveri jõudlust.

Kui see ülaltoodud jutt on sinu jaoks elementaarne siis loe "man sysctl" ja anna minna.

[itvendpowered]

See teema minujaoks niivõras kui võras annab olla Ei oska mina midagi peale hakkata suht käed rüpes sysctl juures :S Aga kuidas seda asja teha siis ??

[johnsmith]

Asja tegemine on lihtne (kui mõtled sysctl kasutamist)

Kood: Vali kõik

 sysctl -a  | more 

näitab mis asetused sul praegu on

Kood: Vali kõik

 sysctl -w net.ipv4.tcp_synack_retries = 2 

see muudab väärtust kui mitu korda server saadab syn-ack paketti vastuseks serverile saadetud syn pakettile. Kui server ei saa vastuseks viimast ack paketti siis ta proovib seda saata 2 korda. Vaikimisi väärtus Linuxi kernelis on 5

Kood: Vali kõik

 sysctl -w net.ipv4.tcp_retries2 = 10 

muudab seda kui mitu korda proovida saata paketti ühenduses mis on läbinud käepigistuse ja kui 10 korda on proovitud saata siis ühendus lõpetatakse.
Vaikimisi Linuxis on see 15 aga seda võib vähendada küll.

Need muutused võib lisada /etc/sysctl.conf -i ja siis laetakse need bootimise ajal. Need on nüüd ainult näited kuidas seda teha, mida muuta oleneb sellest mida tahad saavutada. Siin ei ole mingit ühest saladust kuidas parandada võrguliiklust. Sinu serveri mälumahuga ma ei näe vaikimisi asetustes erilist probleemi kuigi need vaikimisi asetused võivad olla erinevate distrote kernelitel erinevad. PC-BSD -s siis on freebsd asetused.

Ma siiski ei hakkaks neid hirmsa hooga muutma, see on väheke "advanced" teema. Lihtsalt tulemus võib olla hoopis vastupidine. Muidugi teemat tuleb uurida ja mingit väärtust võib proovida muuta kui arvad sellest sulle kasu olevat.