Mis toimub?

[georg]

Nii, jalutasin nüüd siinses ELUGi foorumis ringi ja aru sain niipalju, et härrased leidsid, et kunagine ELUG on välja surnud ja tuleb teha uus.

Keegi selle peale ei tulnud, et võiks nagu selle olnud ELUGi elustada? Et mis saab senistest liikmetest (mäletan, et oli mingi sadakond)? Samuti oli olemas põhikiri. Võin muidugi ka valesti mäletada.

Kuskil oli mainitud, et on räägitud ka eelmise ELUGi tegijatega, võiks ehk siis siia kirja panna, mis jutud on olnud.

Siis jäi veel mulje, et tegelikult ei oldagi üldse veel kindlad, mida teha tahetakse -- kas ELUG-i või hoopiski Eesti Vaba tarkvara Seltsi. Et esmalt võiks nagu selle enda jaoks ära otsustada.

Igatahes on tore, et noored tahtmist täis mehed peale on tulemas. Enne rabelema hakkamist võiks aga pisut vanematega nõu pidada ja nende kogemust kuulata, et samu vigu ei tehtaks.

[antik]

Kuskil oli mainitud, et on räägitud ka eelmise ELUGi tegijatega, võiks ehk siis siia kirja panna, mis jutud on olnud.

Siis jäi veel mulje, et tegelikult ei oldagi üldse veel kindlad, mida teha tahetakse -- kas ELUG-i või hoopiski Eesti Vaba tarkvara Seltsi. Et esmalt võiks nagu selle enda jaoks ära otsustada.

Igatahes on tore, et noored tahtmist täis mehed peale on tulemas. Enne rabelema hakkamist võiks aga pisut vanematega nõu pidada ja nende kogemust kuulata, et samu vigu ei tehtaks.

Mina olen üks ELUG-i asutajatest ning peale linux.ee kodulehekülje ja mirrori pole üldse mingisugusest tegevusest kuulda olnud. Esimene kokkutulek oli kah rohkem nagu lollimängimine- ei suudetud kokku leppida, kes tõlgib GPL litsentsi eesti keelde- kuidagi saadi ikkagi ka selle triviaalse asjaga hakkama. Esimene kokkutulek Tartus jättis igatahes masendava mulje- organiseerimise tase oli täielik null.

Võibolla ma oleks praegugi Gentoo kasutaja või oleks hakanud Debiani fänniks, kuid see asjade kulg jäi lihtsalt ära. Nüüd olen hoopis PC-BSD kvaliteedijuht.

Ma arvan, et spetsialiseerumine mingile ühele operatsioonisüsteemile ei tasu end ära- kui juba teha siis "vabavara selts" või midagi sarnast. Sekti loomine nagu tehti Ubuntuga on ausaltöeldes lühinägelik. Mingil hetkel avastatakse, et konkreetne süsteem ei sobi enam mingi ülesande täitmiseks ja siis minnakse uutele jahimaadele... Minu jaoks on Linux oma arengus jõudnud tupikusse- vaja on verevahetus või aadrilaskmist. Distrowatch andmetel on Linuxil üle 1000 erineva distributsiooni, suurem osa vähem, kui 10ne kasutajaga...

[georg]

Ainult Linuxi kasutajate grupi mõttel pole minumeelest midagi viga -- säärased grupid tegutsevad tõepoolest üle maailma. Mõned isegi korraldavad regulaarseid kooskäimisi ning aeg-ajalt ka tutvustavaid seminare laiemale üldsusele.

Mingit erilist organiseerituse taset pole aga ma kusagil näinud -- Edinburgh' Linux Users Group (samuti ELUG ) näiteks korraldab kord kuus kõrtsiõhtuid, kus siis huvilised enamasti niisama õlle kõrval lobisevad, vahel võtab keegi vaevaks ka mingi ettekande teha (on olnud ettekandeid ka BSD-st näiteks).

Aasta jooksul toimus ka üks vaba tarkvara tutvustav avalik loeng, kus esines keegi FSF Europe esindaja ning veel mingi sell, kes rääkis hoopiski DRM ohtudest. Isiklikult ei pidanud ma seda üritust aga eriti tulusaks, kuna ettekanded olid üsna segased ja laialivalguvad nii et inimestel oli üsna raske aru saada, milles point.

[laurivosandi]

Kaeva seda alamfoorumit, siin juttu nii et tapab

[spott]

Natukene kiirelt infot ka minu poolt:
1) Me ei hakka hetkel mingit oma MTÜ-d tegema vaid loodame äkki juba järgmise kokkutuleku korraldada MTÜ Linux Eesti tiiva all
2) Samas ainult Linuxile keskendumine oleks mõttetu - pigem püüame teha kokkutulekud võimalikult sisutihedaks ja erinevaid Open Source projekte käsitlevaks. KDE ei tööta ju ka ainult Linuxil, BSD-st on palju üle tulnud jne. Kuna aga Linuxi kasutajate hulk võib ehk olla kõige suurem, siis hetkel ka veel nimi ELUG - kas see muudetakse kunagi - eks seda näitab aeg.
3) Iganädalased mitteorganiseeritud õlleõhtud on muidugi toredad, kuid ka nende korraldamiseks on vaja inimesi, kes üksteist tunnevad. Parimaks võimaluseks selliste omakandi inimeste kokku viimiseks ongi suuremad organiseeritud üritused. Ja mis võib olla parim teema õlleõhtul, kui eelmise kokkutuleku kellegi ettekande arvustamine

[Mefistofeles]

Põhimõtteliselt on kõige targem meil koos korraldada Eesti Vabavara Kasutajate kokkutulekuid. Millest võtaks osa nii Pingviin.org Linux.ee, BSD.ee ja Offline'i kasutajad.

[laurivosandi]

Põhimõtteliselt on kõige targem meil koos korraldada Eesti Vabavara Kasutajate kokkutulekuid. Millest võtaks osa nii Pingviin.org Linux.ee, BSD.ee ja Offline'i kasutajad.

Ikka pean tähti närima! Vabavara != Vaba Tarkvara

http://viki.pingviin.org/index.php/Vaba_tarkvara
http://viki.pingviin.org/index.php/Vabavara

[metsjeesus]

Proovime siis uuesti kuidagi selgemaks saada.

Kaks küsimust.

1. Mis on meie kui organisatsiooni eesmärk?
2. Kes on meie sihtgrupp kellega me tegeleme?

Iga entusiast vastaku nii nagu tema ja ainult tema arvab. Valesi variante ei ole.

Ja siis muud küsimused.
Kuidas nimetada linuxi ja unixilaadseid süsteeme tabava sõna või sõnadega?
Kuidas nimetada kõiki vähem või rohkem vaba tarkvara litsentsidega kaetud "vaba tarkvara" tabava sõna või sõnadega.

[juhan]

Organisatsiooni eesmärk on:
1 Tõsta inimeste teadlikkust vaba tarkvara kasutamise eelistest ja propageerida vaba tarkvara kasutamist.
2 Aidata/õpetada inimestele vaba tarkvara kasutamist, installeerimist, seadistamist.
3 Laiemas plaanis peaks viisakalt suhtuma ka piiratud tarkvara kasutajasse - kui neil jääb meie inimestest hea mulje, on nad ka vastuvõtlikumad meie sõnumile.

Sihtgrupp on kõik inimesed, kellele on võimalik rakendada organisatsiooni eesmärki. Sihtgrupist peab konkreetseteid seltskondi välja valima organisatsiooni või tema egiidi all korraldatav üritus, tegevus, vms. Foorum, kokkutulek, õlleõhtu või repairfest - iga ettevõtmine tõmbab sisust olenevalt erineva publiku, ja neile peab rakendama eesmärki parajasti sobivaimal kujul.

Linuxi ja Unixilaadne süsteem ongi lihtsalt unixilaadne süsteem. Vajadusel ka näiteks posix-kompatiibel süsteem vms.
Rohkem vaba tarkvara litsentsiga kaetud tarkvara on vaba tarkvara (free software).
Vähem vaba litsentsiga tarkvara on avatud tarkvara (open source).

[antik]

Linuxi ja Unixilaadne süsteem ongi lihtsalt unixilaadne süsteem. Vajadusel ka näiteks posix-kompatiibel süsteem vms.

POSIX kompatiibel saab olla ainult tarkvara mis on sertifitseerimise läbinud.
Suurem osa *nix süsteeme on "peaaegu" kompatiiblid.

Rohkem vaba tarkvara litsentsiga kaetud tarkvara on vaba tarkvara (free software).

Free Software on tarkvara mida saab tasuta- kood võib olla suletud. Näiteks: Skype.

Vähem vaba litsentsiga tarkvara on avatud tarkvara (open source).

Open Source ei saa ole "Vähem vaba"- kood on ju saadaval!

[vih]

1. Mis on meie kui organisatsiooni eesmärk?
2. Kes on meie sihtgrupp kellega me tegeleme?

Oleks vaja teada kui aktviised offline.ee, bsd.ee jms on, sest siis võiks ELUG tõesti linuxile spetsialiseeruda, kuna vaba tarkvara (offline.ee, osa linux.ee-st), BSD (bsd.ee) ja teised "harud" on tegelikult juba kellegi käe all. AGA, kõiki neid MTÜsi tuleks kindlasti ühendada ning teha tihedat koostööd! Paraku on nii, et kui meie ära ei tee, siis kes teeb? linux.ee, offline.ee jne me olemegi vabatarkvaralased Eestis.

Niisiis me ei jookse kõigi jäneste järgi korraga. Iga kamp ajab oma kindlat asja edasi (nagu praegu), aga jällegi, selline koostöö peab olema, nagu me oleksime üks grupp, et kui mingit abi vaja või konsultatsiooni, siis võiks vabalt õigete inimeste juurde edasi saata ja info leviks kiiresti ja mugavalt jne

[commodore]

kustutatud

[antik]

http://en.wikipedia.org/wiki/Free_software

Free Software'i kood peab ikka avatud olema.

See, et keegi otsustab teiste eest misasi on "Free" ja misasi ei ole on ikka nõme.

Mul on ausaltöeldes suva, kas kood on vaba või ei ole- peaasi, et töötab.

[uniz]

linux.ee on häbiplekk eesti linuxite kasutajatele, pidurid.

[juhan]

Vaba tarkvara või free software on tarkvara, millele sul on õigus lähtekoodile, omatahtsi kasutamiseks, muutmiseks, jagamiseks jne - need on sinu kõikvõimalikud vabadused teha programmiga mida iganes. GPL, BSD jms litsentsid.
Tarkvara nagu Skype, mida saab tasuta, kuid ei saa koodi jms. on vabavara või freeware. See ei ole vaba tarkvara, kuna annab sulle ainult paar tavaliselt piiratud vabadust nagu kasutamine ja jagamine.
Avatud tarkvara on peaaegu sama asi mis vaba tarkvara. See mõiste tekkis kuna kommunismiparanoias meerikamaal ettevõtjad kartsid, et sõna free, mis tähendab ka tasuta, hirmutab ära kliendid, investorid ja kes kõik veel. Sisuliselt võimaldab termin open source arendajal veidi vabamalt ringi käia FS poolt deklareeritud kasutajate õigustega programmile. Vahe FS ja OS puhul tuleneb vaatenurgast - FS rõhutab kasutaja teadlikkust oma õigustest och vabadustest, OS rõhutab ligipääsu koodile.
FS ja OS kattuvad umbes 90% juhtudel.

[georg]

linux.ee on häbiplekk eesti linuxite kasutajatele, pidurid.

Ära lahmi. Need pidurid hoiavad oma vabast ajast ja rahast üleval ftp.linux.ee-d (kus istuvad Cygwin, Debian, Fedora, Linux, MySQL, OpenOffice, RedHat, SuSE), üles on seatud Wiki, mida võib igaüks täiendada.

Paljud pidurid on oma ettevõtetes kõvasti lobitööd teinud, et toetataks vaba tarkvara kasutuselevõttu ning sellega ka vaba tarkvara arengut ning tegelevad ka ise vaba tarkvara arendamisega.

Keegi ei keela sul kaasa lüüa -- kirjuta uudiseid, täienda kodulehte, korralda kokkusaamisi. Tee täpselt niipalju, kui sa oma vabast ajast jõuad ja palju oma raha oled nõus kulutama.

Pidur!

[HoHo]

"pidurite" probleemiks on et nad ei tee eriti kõva kisa ning ei tutvusta vaba tarkvara maailma üldistele massidele

[AlienDontBoogie]

hoidku nad kasvõi vanajumalat ennast üleval, kui mul susele ikka midagi vaja siis pole sealt küll kunagi midagi otsinud

[PeTzZz]

hoidku nad kasvõi vanajumalat ennast üleval, kui mul susele ikka midagi vaja siis pole sealt küll kunagi midagi otsinud

See võimalus on aga olemas, mida ka paljud kasutavad.

http://pingviin.org/viewtopic.php?t=849

: )

[commodore]

kustutatud