Küsitlus |
Kas olete peale Windows XP toe lõppemist täheldanud suuremat huvi Linuxi vastu? |
Jah olen küll |
[ 38 ] |
|
42% |
Huvi on ikka sama suur |
[ 16 ] |
|
17% |
Ei ole erilist muutust täheldanud |
[ 36 ] |
|
40% |
|
Hääli kokku : 90 |
[ Vaata tulemusi ] |
Pildid |
|
Pildi pealkiri: Võlukunsti värv
Postitaja: kessu postitatud: 30.09.2008, 05:25
Vaadatud: 939 Hinnang: pole hinnatud Kommentaare: 1
|
[ Album ] |
|
|
Küsimused ja vastused - hiljutine tegevus |
---|
| Firefoxi uuendus | Algaja küsib | 09.02.2023, 14:31 | | Firefoxi vanem versioon tagasi | Algaja küsib | 05.02.2023, 13:44 | | Home partatsiooni tõstmine teisele partatsioonile või teisele kettale | Algaja küsib | 27.12.2022, 09:41 | | Kas EMT poolt antud netipulka Huawei E173 saab kasutada Estobuntu 14.04 juures | Mobiilsed seadmed | 06.11.2022, 17:31 | | Mis kiirklahvidega saab Eesti jutumärke Ubuntus? | Algaja küsib | 01.11.2022, 15:50 | | Kas Linux markeerib automaatselt bad sektoreid? | Varia | 30.03.2022, 20:04 | | Win 10 ja Linux ühes arvutis | Varia | 27.12.2021, 15:30 | | Hästi toimiv ID kaardi lugeja | Riistvara | 27.10.2021, 17:41 | | Grub recovery error-unknown filesystem | Algaja küsib | 16.10.2021, 18:35 | | Kuidas CDd ripida? | Tarkvara | 16.10.2021, 08:04 | | ID - kaart vs. Linux | Algaja küsib | 25.09.2021, 14:06 | | Teatame kurbusega meie kauaaegse sõbra ja tarkvara tõlkija Marek Laane lahkumisest. | Varia | 30.08.2021, 23:40 | | Ei saa vastata postitustele ega teha uusi postitusi pingviin.org'is enam. | Varia | 28.07.2021, 12:29 | | Kas pingviin.org eksisteerib vaid Id-tarkvara KKK tarbeks? | Algaja küsib | 18.07.2021, 20:37 | | Ununenud parooliga irdketta failidele ligipääsemine | Tarkvara | 18.05.2021, 21:22 | Vajad abi? Esita küsimus siin. |
Viimased teemad foorumis |
| Ubuntu 24.04 LTS Noble Numbat |
overflow | 28.04.2024, 21:39 |
| ID tarkvara |
643 | 18.04.2024, 06:38 |
| Openssh tagauks, mis loodi uue xz 5.6.0/5.6.1 kaudu |
643 | 06.04.2024, 21:23 |
| Linux Mint 21.2 on väljas |
overflow | 06.04.2024, 21:17 |
| Vabavara talgud 2024 |
zeroconf | 13.03.2024, 17:47 |
| Plasma shortcutiga käivitades kaovad ssh-agent muutujad |
DaStoned | 15.02.2024, 12:41 |
| rhino linux (ubuntu, rolling) |
643 | 10.01.2024, 23:03 |
| wubuntu |
643 | 07.01.2024, 14:04 |
| tõlkenali |
643 | 03.12.2023, 14:13 |
| Milline on Sinu desktop? |
643 | 19.11.2023, 16:36 |
| Ubuntu 22.04 Beelink SER6 MAX kõlaritesse ei saa heli |
Meelis | 14.11.2023, 17:05 |
| Süsteemiinfo (python) veebiserveri pealt |
643 | 12.11.2023, 15:03 |
| 500 ja refresh php-s |
643 | 11.11.2023, 11:52 |
| Veebibrauseritesse lisatakse riiklik nuhkvara |
643 | 10.11.2023, 11:59 |
| Ikka veel DDoS? |
643 | 04.11.2023, 13:22 |
|
postitatud 09.06.2013, 14:10 - parimmax |
USA luurajatel on otseligipääs meie andmetele?
Maailma ajalehed Guardianiga eesotsas avaldavad ülisalajasi dokumente, mis näitavad, kuidas USA luurajatel on ligipääs internetikasutajate isiklikele andmetele, sealhulgas Facebooki ja Google'i kontodele.
Guardian avaldas USA kõige salajasema luureagentuuri NSA (National Security Agency) sisekoolituse slaidi, mille järgi saavad luurajad programmiga PRISM otseligipääsu suurimate tehnoloogiafirmade serveritele. (Vaata slaide Washington Posti lehelt.)
PRISM abiga saab NSA näha kasutajate emaile, kiirsõnumeid, videoid, pilte, faile jms. Programmiga on liitunud slaidi andmetel üheksa ettevõtet (liitumiskuupäevadega):
Microsoft (11. septemer 2007)
Yahoo (12. märts 2008)
Google (14. jaanuar 2009)
Facebook (3. juuni 2009)
PalTalk (7. detsember 2009)
YouTube (24. september 2010)
Skype (6. veebruar 2011)
AOL (31. märts 2011)
Apple (oktoober 2012)
Andmeid nõutakse tehnoloogiahiidudelt ülisalajase FISA luurekohtu nõudmisega, millega kaasneb totaalne vaikimiskäsk. Seadus sunnib ettevõtteid andmeid luurajatele edastama üksiku isiku kohta, aga automaatse ja kõigi kasutajate andmetele ligipääsu andmine on vabatahtlik. Üheksa suurt on sellega aga kaasa läinud.
Tegu on esimese dokumentaalse tõestusega selle kohta, et USA luurel on ligipääs maailma populaarseimate veebisaitide kasutajaandmetele.
|
|
|
03.07.2013, 19:04 by oswald
Ainult totakas paneb vatsabuuksu konto üles õige nime all ja paneb sinna pilt pildi järel pidutsemistest, ettevõtmistest ja poliitilisest ning seksuaalsest eelistusest.
03.07.2013, 17:59 by insippo
Ehe näide info kättesaadavusest. Juutuubis on mul video kuidas tatikad käivad ringi mööda aiamaaad ja laamendavad ning krteabmisveel. http://www.youtube.com/watch?v=RlGzk9J-aWw tund peale seda retke oli mul 3 nime teada. Mina pääsesin kergelt seekord. Elektrit selles kohas ei ole olemas. 3G+Raspberry pi + motion. Peale tööd laen akut päikesepaneeliga.
03.07.2013, 10:40 by ops
kramm kirjutas: | Natuke ajaloost. Enne neti aega korjas julgeolekuteenistus infot kuidas sai: agendid, ajakirjandus. Siis saiinfot ainult ühiskonna eliidi kohta, ei jätkund raha ega paberit. Nüüd on võimalik praktiliselt iga inimeseni jõuda, kes netis on - kui pole sind fassebukkis siis pole sind olemas.
Nüüdseks on see maailm muutunud, saab minna üksikisikulise infoni, väike näide, tahad tõõle - saadad mailiga CV.Selle vastuvõtja näeb su klassikaastlaste või fassebukki sõprade seas oma vihavaendlast, siis võid imestada miks sulle isegi äraültevat vastust ei saadetud. Sotsiaalvõrgustikus toimivad inimesed, see on nagu mingi edevus tiivustaks, see on nagu keegi karjuks kõvasi Tallinnas raekojaplatsil ja mõni võtab oma tagumiku paljaks ka, aga seda terve maailma ees.
Arvamata seda, et see kõik jääb igaveseks netti üles, kui plangule paned, siis aasta pärast värvitakse üle ja kaob.
Olen natuke üle viiekümmne ja elanud soveti aeg kolhoosis, maal, kõik läksid koos magama ja traktor tõmbas teki peale. Seal oli tore, kõik teadsid kuidas töötasid, mida sõid, mida jõid, mitu maasikapeenart, mitu kana laudas, ainuke privaatsus oli millise jalaga voodist tõusid.
Sellest on kogemus mitte jagada infot kergekäeliselt. Põhimõtteliselt võib öelda, elu on muutunud ( tehniline progress ) aga inimteadvus ei muutu nii kiiresti. |
Mida vanemaks saad, seda vähem poliitika huvitama hakkab.
Uudiseid loed küll aeg-ajalt, kuid pinnapealselt.
Rohkem huvitab tervis, lihtne ja kasulikum toit.
03.07.2013, 00:55 by kramm
Natuke ajaloost. Enne neti aega korjas julgeolekuteenistus infot kuidas sai: agendid, ajakirjandus. Siis saiinfot ainult ühiskonna eliidi kohta, ei jätkund raha ega paberit. Nüüd on võimalik praktiliselt iga inimeseni jõuda, kes netis on - kui pole sind fassebukkis siis pole sind olemas.
Nüüdseks on see maailm muutunud, saab minna üksikisikulise infoni, väike näide, tahad tõõle - saadad mailiga CV.Selle vastuvõtja näeb su klassikaastlaste või fassebukki sõprade seas oma vihavaendlast, siis võid imestada miks sulle isegi äraültevat vastust ei saadetud. Sotsiaalvõrgustikus toimivad inimesed, see on nagu mingi edevus tiivustaks, see on nagu keegi karjuks kõvasi Tallinnas raekojaplatsil ja mõni võtab oma tagumiku paljaks ka, aga seda terve maailma ees.
Arvamata seda, et see kõik jääb igaveseks netti üles, kui plangule paned, siis aasta pärast värvitakse üle ja kaob.
Olen natuke üle viiekümmne ja elanud soveti aeg kolhoosis, maal, kõik läksid koos magama ja traktor tõmbas teki peale. Seal oli tore, kõik teadsid kuidas töötasid, mida sõid, mida jõid, mitu maasikapeenart, mitu kana laudas, ainuke privaatsus oli millise jalaga voodist tõusid.
Sellest on kogemus mitte jagada infot kergekäeliselt. Põhimõtteliselt võib öelda, elu on muutunud ( tehniline progress ) aga inimteadvus ei muutu nii kiiresti.
02.07.2013, 08:30 by ops
ID krüpteerimine peaks olema lühiajaline, sest kaardi uuendamisel või sertifikaatide uuendamisel vanad krüpteeritud failid kaotavad kehtivuse.
Ise kasutan p7zip-full linuxi pakki. Saan pakkida, krüpteerida ja tükeldada faili.
Parool on päris pikk ja failid sisaldavad infot, mis võib-olla ei olegi suurt elektriarvet väärt.
01.07.2013, 11:10 by KristjanS
ID kaardiga on Linuxis kogu aeg üks jama. Windowsis töötab ilusti, aga mis mõte on ID kaardiga krüpteerimisel kui op-süsteemis on miljon tagaust, nüüdseks võib öelda et ametlikult. See peab olema nii, et installin Debianis id-kaardi tarkvara + brauseri plugini ja töötab, ning Gnome'i plugini ja siis on töölauda kohe integreeritud. Paremklõps failil ja fail on ID kaardiga krüpteeritud. Thunderbirdiga peaks ka integratsioon olema.
30.06.2013, 14:37 by ops
150 000 000 parooli sekundis 1 GPU ja 4 gpu'ga oleks juba 4x.
zip,7z,rar,aes,wifi,web,ftp,data,xor,ripe..mysql,sha-512 .jt Mis see 100 sekunduga on: 60000000000 parooli..
ja seda aastal 2013 juba!
Paistab, et ID-kaardi tarkvara on vajalik.
29.06.2013, 21:08 by imre
Kahtlen siiralt, et isegi 'muricas asjad nii on, et suvaline töll LKA'st vmt helistamise peale andmed saab.
Eks küsimiseks peab ju ka põhjust olema. Minu puhul vaevalt, et mingi luureagentuur, politseid või isegi mupo huvi tunneb või minu netisuhtlust jälgib - ausalt, ei huvita ka.
Ega nad targemaks ei saa sellest.
Liigne paanika ma arvan.
Aga, never say never
29.06.2013, 15:38 by KristjanS
http://arvamus.postimees.ee/1280550/kristjan-siimson-tehnoloogia-ohud-ja-avatus-edward-snowdeni-naitel
Avatuse puudumine on Snowdeni loos põhiprobleem. Snowden käitus õigesti, et ta avalikkust ohustavad tegurid välja tõi, ning USA seadussüsteemi arvestades tal muud võimalust ei olnud, kui ära põgeneda. Praegu on ilusti näha, kuidas kõik teda vangi tahavad ajada.
Teine probleem on, et mingi luureagentuuri karjääritohman võib Skype'i kõllata ja andmeid kätte saada, ilma mingisugust tehnilist taipu omamata. See on tunduvalt hullem kui olukord kus programmeerijad andmetele ligi saavad. Varem oli selline tehniline barjäär vähemalt. Mingil määral võib teemat ka avatud tarkvaraga kokku viia.
|