| Autor |
Sõnum |
znif
Pingviini kasutaja
Vanus: 54
Liitunud: 09.04.2006
Postitused: 64
Asukoht: Valgamaa
Distributsioon: FreeBSD
|
|
Ei jõua (loe. viitsi) kõikvõimalike distrode kirjeldusi läbi uurida... Paluks soovitusi sobiva valikuks kooliarvutitele.
Tegemist Celeron 400, 64M RAM, 4G HDD.
Tingimused - eestikeelne. KDE jaoks on masinad ilmselt lahjad... xfce?
Softist läheb ilmselt OOo, Firefox ja mingi suhtluse asi. Muid erinõudeid pole. Logimist hakkab korraldama ja kasutajate dokumente hoidma Samba. Samas soft pole ju distrospetsiifiline...
Haldamise koha pealt erinõudeid pole. Ei vaja GUId ega muid tilulilusid.
|
|
|
|
|
|
|
  |
priit
Vana Pingviin
Vanus: 40
Liitunud: 04.08.2005
Postitused: 521
Asukoht: Tartu
Distributsioon: CentOS / OS X
|
|
| Nüüd saad sadu vastuseid inimeste lemmikdistrodega. Isiklikult soovitaks Debiani, install lihtne, update lihtne.
|
|
|
|
|
|
|
|
antik
Pingviini aktivist
Liitunud: 25.08.2006
Postitused: 159
|
|
| znif kirjutas: | | Ei jõua (loe. viitsi) kõikvõimalike distrode kirjeldusi läbi uurida... Paluks soovitusi sobiva valikuks kooliarvutitele.
Tegemist Celeron 400, 64M RAM, 4G HDD.
Tingimused - eestikeelne. KDE jaoks on masinad ilmselt lahjad... xfce?
Softist läheb ilmselt OOo, Firefox ja mingi suhtluse asi. Muid erinõudeid pole. Logimist hakkab korraldama ja kasutajate dokumente hoidma Samba. Samas soft pole ju distrospetsiifiline...
Haldamise koha pealt erinõudeid pole. Ei vaja GUId ega muid tilulilusid. |
KDE nõuab miinimum 128MB ja seda kah mitte linuxil. Openoffice.org unusta kohe ära. FIrefox tapab selle masina swappimisega ära... See masin sobiks kõige paremini terminaliks- viska kõvaketas välja ja istuta sinna mingi flash kaardilt buutitav terminali distro või laadi cd-lt. Üks variant on veel laadida terminal PXE-ga. Mul on hetkel terminaldistro pooleli- see tähendab, et alfa versioon on juba olemas ja täiesti töötab, kuid asi venib natuke seoses PC-BSD 1.3 reliisi ettevalmistamisega.
|
|
|
|
|
|
|
|
znif
Pingviini kasutaja
Vanus: 54
Liitunud: 09.04.2006
Postitused: 64
Asukoht: Valgamaa
Distributsioon: FreeBSD
|
|
Oijah... Seda OO ressursinõudlust ma kiiruga ei arvestanudki 
Terminal on hea valik tegelikult. Ainult et - kui võimas masin peaks olema serveriks et vedada ca 20 terminali. Kuna asi töötab koolis siis pean leppima väga piiratud majanduslike ressurssidega ehk siis @£$€$£ saia tegema.
Ja kuna arvutites on kettad sees siis võib vist sealt ka buutida? Flashi tarbeks puuduvad USB pesad ja CD pole ka kõigil olemas.
|
|
|
|
|
|
|
|
znif
Pingviini kasutaja
Vanus: 54
Liitunud: 09.04.2006
Postitused: 64
Asukoht: Valgamaa
Distributsioon: FreeBSD
|
|
| priit kirjutas: | | Nüüd saad sadu vastuseid inimeste lemmikdistrodega. Isiklikult soovitaks Debiani, install lihtne, update lihtne. |
Ei saa. Kui arvutite riistvara kirjeldust ka loetakse.
|
|
|
|
|
|
|
|
antik
Pingviini aktivist
Liitunud: 25.08.2006
Postitused: 159
|
|
| znif kirjutas: | Oijah... Seda OO ressursinõudlust ma kiiruga ei arvestanudki
Terminal on hea valik tegelikult. Ainult et - kui võimas masin peaks olema serveriks et vedada ca 20 terminali. Kuna asi töötab koolis siis pean leppima väga piiratud majanduslike ressurssidega ehk siis @£$%u20AC$£ saia tegema.
Ja kuna arvutites on kettad sees siis võib vist sealt ka buutida? Flashi tarbeks puuduvad USB pesad ja CD pole ka kõigil olemas. |
Flashi all ma mõtlesin IDE2Flash adapterit.
20le masinale piisab serverist millel on 2GB ECC mälu (arvesta minimalselt 100MB per kärss) ja minimaalselt kaks kõvaketast raidis- kas mirrorina- mis on sobivam või stripes- kiirem. Muidugi parem on, kui on raid5- vähemalt kolm kõvaketast. kui raha vähe, siis saab ka softraidiga hakkama, kuid parem pane raudvaraline korralik kontroller: 3ware, Areca, LSI... Protsessor on teisejärguline- piisab ka 3GHz Pentium4-st. Muidugi mida rohkem, seda uhkem. Soovitaksin AMD Opteroni või ekvivalentset seoses kiirema mälusiiniga.
|
|
|
|
|
|
|
|
HoHo
Vana Pingviin
Vanus: 39
Liitunud: 08.07.2005
Postitused: 527
Asukoht: Tallinn/Paide
Distributsioon: Gentoo
|
|
Ma arvan et arvutiklassis pole sellist overkilli tarvis ketaste koha pealt.
Üsna piisav conf oleks odavaim dualcore prose+2G suvalist mälu ning paar ketast. Kui võimalik siis võiks mälu suts rohkem panna kui tahta palju programme korraga lahti hoida. KDE+OOo+veel natuke programme võtavad korraga suts alla 200M rami.
Raidi pole erilist mõtet kasutada. RAID0 ei anna seal erilist kiirust ning RAID1 piisavat andmete säilivust. Parem on lihtsalt mingite skriptidega andmed iga X aja tagant teisele kettale/masinasse kopeerida.
ma kujutan ette et selline kast maksaks ~8-9k. Võibolla võib katsetada ka nõrgema prosega kuid kui UI joonistamine jääb puhtalt prose teha siis võib ühetuumalisest väheks jääda.
|
|
|
|
|
|
|
 |
antik
Pingviini aktivist
Liitunud: 25.08.2006
Postitused: 159
|
|
| HoHo kirjutas: | | Ma arvan et arvutiklassis pole sellist overkilli tarvis ketaste koha pealt.
Üsna piisav conf oleks odavaim dualcore prose+2G suvalist mälu ning paar ketast. Kui võimalik siis võiks mälu suts rohkem panna kui tahta palju programme korraga lahti hoida. KDE+OOo+veel natuke programme võtavad korraga suts alla 200M rami.. |
Suvalisel hetkel süsteemi kokkujooksmine on ju iga sysadminni unistus...
| HoHo kirjutas: | | Raidi pole erilist mõtet kasutada. RAID0 ei anna seal erilist kiirust ning RAID1 piisavat andmete säilivust. Parem on lihtsalt mingite skriptidega andmed iga X aja tagant teisele kettale/masinasse kopeerida.
|
Parem on mingi X aja tagant surnud kõvaketta uute vastu vahetada ja süsteemi uuesti konfida- muidugi ei tee kunagi paha, kui kasutajad veel oma andmetest ilma jäävad.
|
|
|
|
|
|
|
|
vih
Moderaator
Liitunud: 10.08.2005
Postitused: 654
|
|
Znif,
Võta aknahalduriks Fluxbox, natuke jamamist ja saad endale menüü kujul:
aMSN
Abiword
Firefox
Gnumerics
File-roller
----
Exit
Ja ongi lollikindel kast olemas ju. Abiword tekstiredaktoriks ning Gnumerics tabelitega jändamiseks. File-roller, kui ma nime õigesti mäletan, suurepärane failihaldur.
Endal töötas selline setup Slackware 10.1 otsas, kuid masin oli 64 mb rab, 133Mhz...
|
|
|
|
|
|
|
|
antik
Pingviini aktivist
Liitunud: 25.08.2006
Postitused: 159
|
|
| vih kirjutas: | | Znif,
Võta aknahalduriks Fluxbox, natuke jamamist ja saad endale menüü kujul:
aMSN
Abiword
Firefox
Gnumerics
File-roller
----
Exit
Ja ongi lollikindel kast olemas ju. Abiword tekstiredaktoriks ning Gnumerics tabelitega jändamiseks. File-roller, kui ma nime õigesti mäletan, suurepärane failihaldur.
Endal töötas selline setup Slackware 10.1 otsas, kuid masin oli 64 mb rab, 133Mhz... |
Ilus konf küll aga OpenOffice.org ei jookse ikkagi. Aga tegelt saab võimsama masina pealt OpenOffice terminal reziimis üle ssh kah käima lükata.
| Kood: | | % ssh -Y -l USERNAME SSH_SERVER
% openoffice.org |
Openoffice aken tuleb terminali aga programm ise jookseb serveris- aknahaldur tegeleb kohapeal menüüde ja akende joonistamisega.
|
|
|
|
|
|
|
|
HoHo
Vana Pingviin
Vanus: 39
Liitunud: 08.07.2005
Postitused: 527
Asukoht: Tallinn/Paide
Distributsioon: Gentoo
|
|
| antik kirjutas: | | Suvalisel hetkel süsteemi kokkujooksmine on ju iga sysadminni unistus... |
Siis tuleb lihtsalt osata juppe valida. Minu käes pole siiani olnud ühtki masinat mis ei taluks kuude kaupa jutti 24/7 täiskoormuse all töötamist, seda isegi tugevalt ülekiirendatud olekus. Raske uskuda et terminaliserver saab oluliselt rohkem piinamist kui minu masinad. | antik kirjutas: | | Parem on mingi X aja tagant surnud kõvaketta uute vastu vahetada ja süsteemi uuesti konfida- muidugi ei tee kunagi paha, kui kasutajad veel oma andmetest ilma jäävad. |
Mis on tõenäolisem, failisüsteemi või kõvaketta riknemine? Esimese vastu ei aita ükski raid, ka mitte need mis maksavad rohkem kui korralik server.
Pealegi korralik backup skript mis näiteks iga päev/nädal teeb täieliku backupi ning iga vahetund/päev incremental backupi teisele kettale/teise masinasse on oluliselt turvalisem kui RAID1 või 5.
Teine küsimus, mis mõte on kiirendavatel raididel? Need annavad tunda praktiliselt ainult järjestiklugemisel. Terminali server pole minu arvates küll koht kus selliseid olukordi eriti tihti ette tuleks. Random R/W on minu teada RAID'i pealt aeglasem kui üksiku ketta pealt.
Üks asi mille sa unustasid arvestamata on hinnaefektiivsus. Ma ei näe vähimatki mõtet 5k+ maksval RAID kontrolleril mis hakkaks peaasjalikult tegelema õpilaste profiilide ja tunnitööde hoidmisega, sama lugu ECC mäludega.
|
|
|
|
|
|
|
|
antik
Pingviini aktivist
Liitunud: 25.08.2006
Postitused: 159
|
|
| HoHo kirjutas: | | antik kirjutas: | | Suvalisel hetkel süsteemi kokkujooksmine on ju iga sysadminni unistus... |
Siis tuleb lihtsalt osata juppe valida. Minu käes pole siiani olnud ühtki masinat mis ei taluks kuude kaupa jutti 24/7 täiskoormuse all töötamist, seda isegi tugevalt ülekiirendatud olekus. Raske uskuda et terminaliserver saab oluliselt rohkem piinamist kui minu masinad. | antik kirjutas: | | Parem on mingi X aja tagant surnud kõvaketta uute vastu vahetada ja süsteemi uuesti konfida- muidugi ei tee kunagi paha, kui kasutajad veel oma andmetest ilma jäävad. |
Mis on tõenäolisem, failisüsteemi või kõvaketta riknemine? Esimese vastu ei aita ükski raid, ka mitte need mis maksavad rohkem kui korralik server.
Pealegi korralik backup skript mis näiteks iga päev/nädal teeb täieliku backupi ning iga vahetund/päev incremental backupi teisele kettale/teise masinasse on oluliselt turvalisem kui RAID1 või 5.
Teine küsimus, mis mõte on kiirendavatel raididel? Need annavad tunda praktiliselt ainult järjestiklugemisel. Terminali server pole minu arvates küll koht kus selliseid olukordi eriti tihti ette tuleks. Random R/W on minu teada RAID'i pealt aeglasem kui üksiku ketta pealt.
Üks asi mille sa unustasid arvestamata on hinnaefektiivsus. Ma ei näe vähimatki mõtet 5k+ maksval RAID kontrolleril mis hakkaks peaasjalikult tegelema õpilaste profiilide ja tunnitööde hoidmisega, sama lugu ECC mäludega. |
ECC mälu maksab praegu täpselt samapalju, kui tavaline mälugi. Raidi ketta lugemise ja kirjutamise kiirus on kaks või isegi kolm korda parem, kui ühel kõvakettal. Ja ma pole siin ühegi sõnagagi maininud, et RAID5 oleks backupi aseaine. Failisüsteem läheb nässu ainult viletsa raua (mälu) korral ja kui kõvakettad hakkavad ära surema (bääd sektorid). Te ikka kujutate ette, mida teeb kõvaketas, kui 20 masinat korraga üles buudivad. Nagu ma juba mainisin on ainsad korralikud raidi kontrollerid 3Ware, Areca ja LSI, kõik ülejäänud "FakeRAID/SoftRAID" kontrolleri tootjad ja Adaptec-i firma kaasa arvatud on saast.
|
|
|
|
|
|
|
|
HoHo
Vana Pingviin
Vanus: 39
Liitunud: 08.07.2005
Postitused: 527
Asukoht: Tallinn/Paide
Distributsioon: Gentoo
|
|
| antik kirjutas: | | ECC mälu maksab praegu täpselt samapalju, kui tavaline mälugi |
Millises poes? Ordis näiteks maksab kõige odavam 1G ECC DDR2 pulk 2145 eeku, tavaline 1865 krooni ning kiirusevahe on 400 vs 533 tavalise kasuks, 1975 eest saaks juba 667MHz tavalise pulga. Keskmised hinnad kiiremate ECC mälude puhul on 2.5-3k per GB.
Aga mida see ECC mälu üldse annaks? Veakindlust? Võimalik, kuid kas tõesti on mõtet nii palju investeerida suhteliselt vähetähtsasse rauda.
| antik kirjutas: | | Raidi ketta lugemise ja kirjutamise kiirus on kaks või isegi kolm korda parem, kui ühel kõvakettal. |
Kohe näha et sa pole kordagi mõõtnud raidi kiirusomadusi erinevates olukordades 
Kui küsida võib siis millises olukorras seda 2-3x kiirusekasvu on näha? Olen raudkindel et random RW puhul ei näe elu sees suuremat kui 10% kiirusekasvu kahe ketta puhul. Palju efektiivsem oleks jagada profiilid poole klassi kaupa kahe eraldi ketta peale.
| antik kirjutas: | | Te ikka kujutate ette, mida teeb kõvaketas, kui 20 masinat korraga üles buudivad. |
Ma oletan et asi võiks välja näha nii et kui üks klientidest on failidest korra üle jooksnud siis ülejäänud saavad samad failid juba cachest kätte. Loomulikult see eeldab suhteliselt suurt mäluhulka. Minu arvamus on et pigem investeerida ~2-4k lisa mällu kui raid kontrollerisse. Tulemus oleks oluliselt parem.
Kui väga tahta võiks ka näiteks tekitada 1G ramdraivi enamkasutatus softi jaoks. Sel juhul käiks ka klientide bootimine loetud sekunditega.
|
|
|
|
|
|
|
|
antik
Pingviini aktivist
Liitunud: 25.08.2006
Postitused: 159
|
|
| HoHo kirjutas: | Kohe näha et sa pole kordagi mõõtnud raidi kiirusomadusi erinevates olukordades
Kui küsida võib siis millises olukorras seda 2-3x kiirusekasvu on näha? Olen raudkindel et random RW puhul ei näe elu sees suuremat kui 10% kiirusekasvu kahe ketta puhul. Palju efektiivsem oleks jagada profiilid poole klassi kaupa kahe eraldi ketta peale. |
No kuule, ma olen ikkagi endine tootejuht firmast kes tegeleb ainult serveritega- just RAID, NAS, TerminalServerid jne. Olen nii mõndagi testinud. Ma räägin ainult omadest kogemustes- need andmed ei ole lambist võetud. Korraliku kontraga RAID5 annab random RW kiiruseks ikka üle 100MB/s.
|
|
|
|
|
|
|
|
laur
Vana Pingviin
Vanus: 39
Liitunud: 22.01.2006
Postitused: 1195
Asukoht: Tallinn
Distributsioon: Estobuntu, Kubuntu, Mandriva, OpenSUSE
|
|
| Jep, ramdraivi võikski panna siis ja sinna 1 giga sisse läheb ju kõik eelpoolnimetatud masinatele vajalik soft.
|
|
|
|
_________________
|
|
|
 |
HoHo
Vana Pingviin
Vanus: 39
Liitunud: 08.07.2005
Postitused: 527
Asukoht: Tallinn/Paide
Distributsioon: Gentoo
|
|
| antik kirjutas: | | Korraliku kontraga RAID5 annab random RW kiiruseks ikka üle 100MB/s. |
Ehk oskad ka umbes öelda kui suuri faile seal loeti ning kui palju ja milliseid kettaid kasutati.
Kuna sa tundud olevat asjatundja siis ehk siis oskad ka öelda mis on sellise süsteemi maksumus.
Ühtlasi võid ka pakkuda kui tihti tuleb kooli terminaliserveris ette olukordi kus sellist kiirust on vaja ning kliendid ei kannata võimalikku mõne sekundi pikkust viidet.
Kõige harilikuma SATA ketta korral on random RW kiirus ~15-20MB/s eeldusel et kasutatakse korralikku failisüsteemi ja seda pole lastud fragmenteeruda. Kas teoreetiliselt kuni 5x kiirusekasv väärib kordades kõrgemat hinda ja vea tekkimise tõenäosust?
Minu arvamus on et taolisele masinale oleks paras panna sisse kaks harilikku mitte-raiditud ketast ning koormus nende vahel enam-vähem võrdselt ära jagada. Mitu korda odavama hinnaga saab piisavalt võimeka süsteemi. Kui tõesti on tunne et jääb jõudu väheks siis võib poole kontrolleri raha eest mälu juurde osta ja teha ramdraiv mis teeb tuule alla suvalisele raidile.
|
|
|
|
|
|
|
|
antik
Pingviini aktivist
Liitunud: 25.08.2006
Postitused: 159
|
|
| HoHo kirjutas: | | antik kirjutas: | | Korraliku kontraga RAID5 annab random RW kiiruseks ikka üle 100MB/s. |
Ehk oskad ka umbes öelda kui suuri faile seal loeti ning kui palju ja milliseid kettaid kasutati.
Kuna sa tundud olevat asjatundja siis ehk siis oskad ka öelda mis on sellise süsteemi maksumus.
Ühtlasi võid ka pakkuda kui tihti tuleb kooli terminaliserveris ette olukordi kus sellist kiirust on vaja ning kliendid ei kannata võimalikku mõne sekundi pikkust viidet.
Kõige harilikuma SATA ketta korral on random RW kiirus ~15-20MB/s eeldusel et kasutatakse korralikku failisüsteemi ja seda pole lastud fragmenteeruda. Kas teoreetiliselt kuni 5x kiirusekasv väärib kordades kõrgemat hinda ja vea tekkimise tõenäosust?
Minu arvamus on et taolisele masinale oleks paras panna sisse kaks harilikku mitte-raiditud ketast ning koormus nende vahel enam-vähem võrdselt ära jagada. Mitu korda odavama hinnaga saab piisavalt võimeka süsteemi. Kui tõesti on tunne et jääb jõudu väheks siis võib poole kontrolleri raha eest mälu juurde osta ja teha ramdraiv mis teeb tuule alla suvalisele raidile. |
Failisuurusi nüüd küll täpselt ei mäleta, ma vaatasin FreeBSD all "systat -vm" käsuga. Serverites kasutatakse kõvakettaid, mis toetavad NCQ-d. Korralikul raidi kontral on mälupuhvri suuruseks 64-256MB ja võimalus lisada lisa-aku võimaliku toitekatkestuse puhuks- säilib failisüsteemi konsistentsus ja neil on kogu andmetöötluse jaoks oma protsessor- tavaliselt mingi Inteli spetsiaalprotsessor või midagi sarnast. Raidi omapära on see, et saad vigase ketta tööajal välja vahetada, ilma süsteemi välja lülitamata- tavalise kontrollerige ei ole see võimalik. Kahe pordine 3Ware sata kontra maksab ca 2500eek-i.
|
|
|
|
|
|
|
|
HoHo
Vana Pingviin
Vanus: 39
Liitunud: 08.07.2005
Postitused: 527
Asukoht: Tallinn/Paide
Distributsioon: Gentoo
|
|
Jätsid kõige olulisematele küsimustele ikkagi vastamata:
- palju ja milliseid kettaid kasutati et saavutada 100MB/s random RW
- mis on sellise süsteemi maksumus mis annab 100MB/s
- kui tihti tuleb kooli terminaliserveris ette olukordi kus sellist kiirust on vaja
- Kas teoreetiliselt kuni 5x kiirusekasv väärib kordades kõrgemat hinda ja vea tekkimise tõenäosust?
Tõid küll välja toredad üsna ulmelised numbrid kuid olen üsna kindel et selle 2.5k maksva kontraga ei saavuta ka poolt nendest numbritest.
Ühtlasi küsiks juurde kui palju too 2.5k kontra koos kahe kettaga on kiirem kahest paralleelsest non-raid kettast ning kuidas on kiirus võrreldes too raid koos kahe kettaga vs kaks eraldi ketast ja lisa 1G ramdrive.
Mul on tunne et sa pole eriti viitsinud mõelda mis on hetkel mõtekas ja mis annab summaarselt parema tulemuse.
|
|
|
|
|
|
|
|
antik
Pingviini aktivist
Liitunud: 25.08.2006
Postitused: 159
|
|
| HoHo kirjutas: | Jätsid kõige olulisematele küsimustele ikkagi vastamata:
- palju ja milliseid kettaid kasutati et saavutada 100MB/s random RW
- mis on sellise süsteemi maksumus mis annab 100MB/s
- kui tihti tuleb kooli terminaliserveris ette olukordi kus sellist kiirust on vaja
- Kas teoreetiliselt kuni 5x kiirusekasv väärib kordades kõrgemat hinda ja vea tekkimise tõenäosust?
Tõid küll välja toredad üsna ulmelised numbrid kuid olen üsna kindel et selle 2.5k maksva kontraga ei saavuta ka poolt nendest numbritest.
Ühtlasi küsiks juurde kui palju too 2.5k kontra koos kahe kettaga on kiirem kahest paralleelsest non-raid kettast ning kuidas on kiirus võrreldes too raid koos kahe kettaga vs kaks eraldi ketast ja lisa 1G ramdrive.
Mul on tunne et sa pole eriti viitsinud mõelda mis on hetkel mõtekas ja mis annab summaarselt parema tulemuse. |
Noh, sada mega sekundis annab ikka neli ketast raid5-es. Kui tahad kiiret masinat, siis vali raid5, kui tahad odavalt vali mirror või stripe kahe kettaga. Minuarust tavalise arvuti serveriks panemine on enesetapp- see masin kaua ei kesta.
Raidi kontraga mirror on tunduvalt kiirem tavalisest kontrollerist, sest vabastatakse täielikult põhiprotsessori kettaoperatsioonide osast. Ja ma räägin serveri emaplaadist mitte nendest vuhvlitest mida kartulisalongis müüakse- ei ole nad kallid midagi- Supermicro korralik workstationi ema ServerWorks chipsetiga maksab alla kolme tuhande. UPS on kindlasti kohustuslik sellisele masinale. Videokaart on tavaliselt sisseehitatud ATI 2-8MB- piisab täielikult isegi Xorg-i jooksutamiseks.
|
|
|
|
|
|
|
|
strobi
Pingviini kasutaja
Vanus: 40
Liitunud: 13.07.2005
Postitused: 69
Asukoht: Voka/Ida-Viru
Distributsioon: LinuxMint
|
|
Ma siis soovitaks termserv välist varjanti, nagu algul ka küsiti, nimelt PuppyOS. Kasutan ise raamatukogudes ja AIP-ides P233-300 64RAM peal.
Browser Seamonky (Mozilla), saab ka FF ja Operat kasutada
Office Gnumeric ja AbiWord
Suhtlus Gaim
Töötab plaadilt, usbilt, HDD-lt ja ka mujalt (N:PXE üle võrgu laeb üless)
Term serveri kohta niipalju, et kui hästi mäletan siis olid kontoritöö miinimum nõuded Linux terminal serverile 1,3GHz + 0,020GHz/user ja 512MB + 56MB/user,
ühltasi 1,4GHZ 1632MB 20 kasutaja kohtal kuid parem mälu suurus kasutaja kohta on 64MB.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
