Pingviini veeb

Varasemalt olen teinud mirror raid selles järjekorras:
1) fdiskiga partitsioonid ketastele
2) mdadm raidi moodustamine
3) mkfs sellele raidile n: mkfs.ext3 /dev/md0

nüüd leidsin internetist juhendi, et teha tuleks:
1) mdadm --create /dev/md0 .......... /dev/ sdb /dev/sdc
2) Fdisk /dev /md0
3) mkfs.ext3 /dev/md0

Proovisin, minu arust nagu töötas ka, kuidas õigem oleks ja millised võivad olla tagajärgede vahed?

lisaks on ilmselt võimalik teha ka
1) fdisk mõlemale kettale
2) siis mkfs mõlemale kummagi ketta partitsioonidele
3) siis mdadm raid kokku panna

See Internetist leitud variant võtab kasutusele kogu ketta mahu väikseima RAIDis osaleva ketta järgi (va. RAID-0). Loodud RAID seadmele luuakse omakorda partitsioonid, millele luuakse failisüsteemid. Partitsioonide seadmed on /dev/md0p1 või midagi sarnast.

Ühest küljest on tulemus hea - kettaruumi ei lähe raisku; teisalt mitte - kui tegemist on RAID-1'ga, siis ei pruugi arvuti sellelt käivituda (muud RAID-id ei ole buuditavad nagunii). Kui RAID-1 luuamisel kästi kasutada metadata versiooni 1.1, siis pannakse RAID'i konf otse ketaste algusesse. Arvata võib, et RAIDi konf ei ole buut loader ja BIOS ei oska sellega mitte midagi peale hakata. UEFI võib-olla oskab, kui selle partisioon on alles ja seal tark boot loader peal.

Isiklikult eelistan süsteemi paigaldada sinu meetodil loodud RAIDile. Aegajalt olen kasutanud suuremate andmehulkade talletamiseks teist varianti, kuid täiendava partitsioneerimiseta. Soov on ikkagi ketta pind maksimaalselt ära kasutada.