triinukann kirjutas:ma kasutan libret ja tööasjad ja enda failid salvestan odt-na aga kui mujale vaja saata siis salvestan doc-ina sest paljudel odt ei avane.
Arusaadav kuid tegelikult toidame sellise teguviisiga ükskõiksust
koosvõime raamistiku suhtes, täpsemalt on dokument nimega
Riigi IT arhitektuur: Versioon 1.01 (2007) ja sealt lk 38 kus kirjas:
Mitmepoolset redigeerimist vajavad dokumendid ODF-vormingutes.
Mitmepoolset redigeerimist mittevajavad dokumendid PDF-vormingus.
Koosvõime raamistik on Eesti valitsuse, täpsemalt siis
MKM-i allüksuse
RISO poolt ehk siis eesti maksumaksja raha eest koostatud dokumentide kogumik, mis on mõeldud kõigile täitmiseks kogu riigis. See on siiski seni soovitusliku iseloomuga kuigi
liikus ringi ka eelnõu, et teha see kohustuslikuks - kahjuks surusid poliitikud selle maha.
Huvitav on see, et näiteks liikluseeskirja täidetakse ning sellest üldiselt oma versioone ei tehta. Ent koosvõime raamistik paistab nii raske täita olema ning igaüks leiutab sellest oma versioone. Siis imestatakse, miks on probleeme koostööga...
Ehk siis sageli on vaja meil saata mingi dokument kuid saajal ei ole vaja seda muuta vaid lugeda ja heal juhul välja printida - siis tuleks
alati PDF-vormingut kasutada!
Kui aga on vaja mitmepoolset redigeerimist siis ei tohiks seda rajada failide ekspordile-impordile! Selle kohta on kuulsad 11 nõuannet, mis küll kirjutatud algselt OpenOffice.org-ile ent kehtivad loomulikult ka selle järeltulijale LibreOffice-ile:
allikas1,
allikas2.
Ehk siis ei oleks mõistlik järele anda koosvõime raamistikule vaid seda järjekindlalt täita.
Ehk siis tekib proosaline küsimus, et miks ODT ega teised OpenDocument-i vormingud ei avane MS Office-is? On ju selle avamine võimalik alates MS Office 2007 SP2-st alates ja naturaalselt on see võimekus kokku ehitatud alates MS Office 2010-st. Seega võib öelda, et alates MS Office 2010-st ei ole kellelgi probleeme OpenDocument-i avamisega. Tegelikult need probleemid on kuna MS Office teeb ehk siis salvestab OpenDocument-i faile vigaselt ja see on taotluslik, et panna inimesi arvama, et on ikka MS Office-i failivorminguid (iseäranis
Office Open XML-i failivorminguid) vaja kasutada kuigi tegelikult teenib see seda eesmärki, et kasvatada MS Office-i müügikäibeid ja selle pealt teenitavaid kasumeid. Tegelikkuses
on Microsoft ka ise selle konsortsiumi liige, mis OpenDocument-i failivorminguid välja töötab ja arendab - seega ei tohiks mingi probleem olla, et Microsofti poolt loodud MS Office korralikult ka OpenDocument-i toetaks.
Lisaks on ju OpenDocumenti avamiseks vajalik tarkvara igavesti tasuta saadaval:
*
http://www.libreoffice.org/download - saadaval Windowsile, Linuxile, Mac OS-ile
*
http://portableapps.com/apps/office/lib ... e_portable - portatiivne ehk siis kaasaskantav versioon, mida saab panna ka mälupulgale või mistahes muule välisele andmekandjale ja suvalises Windowsi arvutis kasutada
* tasuta pilverakendused:
Google Docs Viewer - see eeldab faili eelnevat üleslaadimist kuhugi internetti ja ei toeta paraku kõiki OpenDocument-i vorminguid,
Zoho Docs Viewer - see on tublisti universaalsem kuna saab ka arvutist üles laadida faili vaatamiseks ilma, et mingit kasutajat oleks vaja teha ning lisaks toetab nii MS Office-i, vanema OpenOffice.org-i, uuema OpenDocument-i kui ka mitmeid teisi vorminguid
Lisaks on ka olemas riigihankega loodud eestikeelne LibreOffice-i portaal
http://www.libreoffice.ee/ - seal info täieneb pidevalt ehk siis see on kui Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa - nii peabki olema üks pidevalt uuenev veebileht.
Inimesed on ignorantsed ega viitsi OpenDocument-i funktsionaalsust Windowsile lisada. Sellega eiratakse koosvõime raamistikku ega olda tegelikkuses valmis koostööks elektrooniliste dokumentide vahetamisel Eesti riigis ja mitte ainult. Ka
mujal maailmas hinnatakse OpenDocument-i kõrgelt. Igaühe võimuses on aga seda ignorantsust vähendada ja ehk ka lõpuks ära kaotada kui räägime teistelegi inimestele siin artiklis selgitatud asjaolusid ja põhimõtteid ning propageerime koosvõime raamistikku ning vabatarkvara ja avatud failivorminguid nii nagu seda tegelikult koosvõime raamistik ette näeb! Oluline ongi siinjuures veenda inimesi, et see ei ole kellegi isiklik eelistus vaid meie Eesti valitsuse poolt väljatöötatud koosvõime raamistik, mis omakorda järgib ka Euroopa koosvõime raamistikku! Kuidas me saame siis Eestis ja Euroopas koostööd teha kui igaüks ise oma failivorminguid kasutab?
Seega tuleks neile e-kirjadele, millega vaja saata OpenDocument-i vormingutes faile, lisada selline allkiri:
Fail on lisatud käesolevale e-kirjale failina.
Faili vaatamiseks on vajalik programm, mis oskab avada OpenDocument-i vormingutes faile:
* MS Office 2010 või uuem - tasuline tarkvara, saadaval arvutipoodides
* LibreOffice - vabatarkvarana saadaval http://www.libreoffice.org/download ja kaasaskantav versioon http://portableapps.com/apps/office/lib ... e_portable
* Võib kasutada ka tasuta pilverakendusi, näiteks Zoho Docs Viewer - https://viewer.zoho.com/
E-kirjad, millega saadetakse PDF-faile, näiteks e-arveid - nendega on ju alati kaasas teade, et PDF-i avamiseks saadaolev tarkvara on saadaval sealt ja sealt. Kellelgi ei ole PDF-failid veel avamata jäänud kuigi MS Windows-iga vaikimisi ei ole kaasas tarkvara, mis PDF-faili suudaks näidata. Samas Linuxiga on - veel üks argument, miks soovitada inimestel Linuxit kasutada - saate kohe oma e-arved lahti. Lisaks on enamus Linuxitega kaasas ka LibreOffice ehk siis saab ka OpenDocument-i vormingutes failid lahti ja ka salvestatud - teine põhjus, miks kasutada Linuxit - koosvõime raamistikule vastavate failivormingute tegemise tarkvara on kohe kaasas ehk siis olemas värskeltpaigaldatud süsteemis.
Kui Windowsis ei ole administraatori õiguseid ja tegemist on värske Windowsi paigaldusega siis sealt puudub ka PDF-i avamiseks vajalik tarkvara. Näiteks TTÜ-s oli 5 aastat tagasi (aastal 2007) värskelt Microlingi arvutisalongist toodud arvuti kus puudus PDF-i avamiseks vajalik tarkvara ent käimas oli diplomitööde kaitsmine. Kui ei oleks USB-pulga peal olnud kaasas PDF-failide avamiseks
portatiivset Foxit Reader-it siis ei olekski saanud midagi näidata. Lisaks on veel saadaval Linuxi maailmast tuntud kuid nüüd ka Windowsi maailmale kättesaadavaks tehtud
portatiivne Evince, mis kõvasti universaalsem kui Foxit Reader kuna avab ka muid faile peale PDF-i. Lisaks veel kergekaaluline
portatiivne Sumatra PDF.
Portatiivsete rakenduste puhul tuleb silmas pidada ühtainukest asja - esmalt tuleb avada programm ning seejärel läbi selle programmi fail (File->Open või ka CTRL+O). Portatiivsete rakenduste puhul ei seota failitüüpe ära selliselt kui seda tehakse siis kui programm paigaldatakse administraatori õigustes Windowsis.
Lisaks tasuks kindlasti lugeda veel
RMS-i artiklit teemal: "
Me saame panna lõpu Word-i failide saatmisele" - seal on kenasti ära seletatud nii põhimõttelised kui filosoofilised põhjused, miks ei ole hea MS Word-i faile (doc, docx, docm, rtf vms) kui ka tegelikult mistahes muid MS Office-i failivorminguid (iseäranis
Office Open XML-i vorminguid) saata. Täpsemalt Office Open XML-i failivormingutest räägib veel
see artikkel.
triinukann kirjutas:aga kui ma sinna pilvesse selle faili üles laen ja mentorile selle lingi annan kas ta siis ei saa sealt selle faili kaudu viirust?
Ei - siis ei saa keegi mingit viirust. Oluline on siin jälgida, et üleslaadimisel konverteeritaks see ODT dokument redigeeritavale kujule Google Docs keskkonnas. Tegelikult võib ka nii teha, et lihtsalt märgib ODT failis kogu sisu ning kopeerib ja asetab selle värskelt loodud Google Docs-i dokumenti. Kui laaditakse üles ODT-fail (või isegi DOC-fail) selliselt, et ta ei ole redigeeritaval kujul - siis säilub faili originaalstruktuur ja sellega võib küll viirus kaasa minna. Samas on Google Docs-i dokument sisuliselt HTML-dokument ehk siis sama, mida ka kodulehtede tegemiseks kasutatakse. Lisa võib
lugeda siit.
Lisaks saab mentorile anda kas siis faili kommenteerimise või ka redigeerimise õiguse (Google Docs/Drive). See omakorda annab võimaluse, et fail on kogu aeg ühes keskkonnas ning ei liigutata pidevalt e-postiga edasi-tagasi ehk siis ei teki samast failist mitmeid versioone. Google Docs pakub isegi võimalust mitmel inimesel samaaegselt sama dokumenti muuta ja selle muutmise ajal kas siis tippimise teel või läbi
Google Talk-i, mis integreeritud keskkonda, ka helis ja pildis suhelda. Sellele olemas ka Linuxi tugi.
Viimaks kui on vaja seda faili arvutisse salvestada siis pakub Google Docs võimalust seda teha järgnevates vormingutes:
* MS Word 97-2003 (.doc)
* OpenDocument Format (.odt)
* Rich Text Format (.rft)
* PDF Document (.pdf)
* Plain Text (.txt)
* Web Page (.html, zipped)
... ehk siis kõik "usulahud" on kaetud
triinukann kirjutas:Milline on Linuxile, mageia süsteemile siis parim viirusetõrje kas see clamav, f-secure või avira?
ClamAV vast kõige lihtsam ja Linuxi keskkonnale naturaalselt sobivam (kuna on varamutes olemas ja programmide sõltuvused lahendatakse automaatselt) ent see ei puhasta faile viirustest vaid ainult tuvastab neid ja lisaks töötab ta vaid siis kui teda käivitatakse, mitte reaalajas ega automaatselt.
Mis aga parim tasuta viirusetõrje Linuxile? Seda küsimust
võib esitada Googlele ja tulemused:
*
http://www.codefear.com/linux/5-best-fr ... for-linux/
*
http://virusexperts.ning.com/profiles/b ... ivirus-for
.. seega võib öelda, et AVG-d ja Avast-i viirusetõrjet hinnatakse kõige enam.
EDIT: artiklit on täiendatud...