Pingviini veeb

Tervist,

Palun aidake lahti seletada hoiatusteade, mille opensuse 11.4 installimisel bootimise kohta annab. Katkestasin sel kohal igaks juhuks installeerimise, kartes, et süsteem ei käivitugi pärast.

Tegemist on läptopiga, millel on üks kõvaketas, kus varjatud recovery partitsioon, c windows ning d partitsioon.

Plaanisin opensuse installida d partitsioonile, et windowsi süsteemi sisaldavat c ketast mitte asjata kiputada. Jätsin osa d ketta mahust windowsi käsutada ja ülejäänu jagasin opensuse /, swap ja /home vahel ära.

Ilmselt tegin opensuse partitsioonide jagamisel mingi rumala vea, aga ise ei taba ära.
Lisan lingid screenshottidele:

screenshot1

screenshot2

Niisiis palun abi sel esimesel pildil oleva punase teksti selgitamisel, mis alapealkirja Booting all esineb. Mida ma valesti tegin ja mida tegema peaks?

Aitäh lahenduste eest juba ette.

bootloader pane ikka sda peale mitte 8-ndale partatsioonile

tegelt soovitaks sul livecd-ga teha see win partitsioon ennem installimist väiksemaks, mul on susega jama ette tulnud, et ei suuda installimise käigus parti väiksemaks teha...
vaata et windows sulgub normaalselt muidu pärast saad hoiatusteateid....

mis asi see peale sda8 seal on- vabaruum? pane see home ikka täitsa täis...

Kusagil on valik, installi ajal, kus saad valida kuhu pannakse bootloader. Sinu puhul peab ta seda MBR alaks ja asuma peaks ta kohal /sda või /dev/sda ehk päris alguses, mille suuruseks on ca 2x512MB (kui on suurus näha).

Kus on botaable partitsioon, on suht küsitav/vaieldav. Ma vist paneksin selleks Win, kuigi ka see pole hea ja pole ka hea lõpus olev laiendatud part / (Linux), mis on ketta lõpus.

See viimane tühi ala on Windowsi oma, tema pärisomand ja seda ei torgi, las olla seal edasi.

E: väga segane kuvamistehnika sellel YaST`il.
Vaata teine pilt ja all klahv "Expert"; mis eelduste kohalt peakski sulle andma valiku kuhu bootloader panna...; või on see järgmises aknas samal kohal, kus üleval tuleb nimistu valitu kohta...

Ma saan praegu siis sedamoodi aru, et opensuse annab hoiatuse, et kui bootloader on suuremal kettal kui 128 GB, siis on oht, et BIOS ei pruugi teda sealt kätte saada ning masina käivitamine ei pruugi önnestuda.

Lugesin sellist linki forums.opensuse.org

Selle põhjal on Illuka soovitus ketas enne installimist väiksemaks teha hea mõte.

Aitäh ka Erkule nõuande eest. Vaatasin seda installimist sammu edasi. Ta annab ühes kohas tõesti võimaluse bootloaderile teine koht leida.

Tegutsen nendes suundades edasi.

Peaaegu, mitte päris.
Hästi lihtsalt õeldes... :
Reeglina, on nagu kaks ala, üks on kohe ketta alguses, päris alguses, tühi ala, mida ei kaasata ka partitsiooni tabelisse, mida tavaline manager ei näitagi, koht kus- nagu ketas ringi läheb, hakatakse kohe infot lugema...
MBR
Asjaolud arenevad vaikselt edasi, nüüd, uuemad opid jätavad sinna ketta algusesse märgatavalt suurema ruumi, kohe automaatselt, kõiksugu info tarvis; kõige suurema olen välja peilinud sellesama 2x512MB ehk 1024MB (1GB).
Teine ala on reeglina ühes Op süsteemi kataloogis, olgu siis Win või Lin, mis siis juba loeb OP süsteemi käima, kes-kus-mis ja mis järjekorras.
Ja siis on see ala mis on ketta lõpus. Winnil on seda vaja kasutada. XP Pro-l näiteks tehakse see automaatselt ja suurus on 7,48MB ja mitte vähem. Kui see ala talt ära võtta, siis install ebaõnnestub või ei hakkagi installima, heal juhul saad veateate. Kuidas nüüd kõigil teistel uuematel versioonidel on, ei oska öelda, pole aega olnud niipalju katsetada, aga kui näen et see on tehtud, siis seda pole ka nagu kunagi rohkem vaidlustanud

Ma pole siis päris kindel, millisest boot alast on täpselt jutt, aga nagu lugeda võib siis osad biosid ei otsi seda kaugemalt kui 128GB; tegu pole seotud siis ketta suurusega, vaid sektorini kuhu maani otsitakse ja see asub maksimumil kusagil 128GB kandis.

Vastavalt siis sellele, kus ja mis boot ala võib valesti minna ja kui tõstetakse OP ala kasutuses (see kus asub operatsioonisüsteem ise peal) partitsioonisuurusi ringi tuleb siis ka vastav veateade. Ehk ei leia enam nendest sektori aadressidelt seda, mis peaksid seal asuma. Näiteks läheb MBR kuhugile mujale, teisele kettale või mälupulgale või.. siis olen saanud Linuxis "grub-******** not found" jne.

Sinu puhul siis soovitaks panna alglaaduri (MBR) sinna kus ta peab olema, ketta alguses /sda ja kui annab valida, siis botaable partition on /C Windows; ega vist rohkem nagu valida polegi....

(neid tärne "grub *** ei trükkinud mina, tegemist on vist meiekeeli vandesõnaga, mille muudab foorumi süsteem; inglased arvavad asja tähendusest muud )

erku kirjutas:Sinu puhul peab ta seda MBR alaks ja asuma peaks ta kohal /sda või /dev/sda ehk päris alguses, mille suuruseks on ca 2x512MB (kui on suurus näha)..

ei pea ta seda kuidagi MBR-iks sest mbr on ketta alguses ja jutul lõpp. Asi tuleneb sellest, et grubi saad sa paigaldada ka teistele ketastele mis aga ei ole soovitav
See tuleneb sellest et suse üritab viisakas olla ja mitte mbri üle kirjutada.
erku sul on natuke asjad valesti selgeks saadud:
kui ketta mbris ei ole misagi siis otsitakse esimese pardi algusest ja juhtumisi on seal windows. Kui ta paigaldab oma grubi kuhugi taha siis peab ta selle selgeks tegema windowsile, mis siis niiöelda buudib edasi, mis aga ei ole üldsegi otstarbekas.

ketta tagumine osa ei ole wini pärisomand vaid wini väärareng- millegipärast jäetakse alati 8mb ketta lõpust kasutamata, selle võib rahumeeli linuxi kätte anda.... sest windows ei tee sellega reaalselt midagi...
edit: see reserveeritakse dynamic disk-i jaoks nii igaks juhuks

pilt on selge ja loogiline (suse loogika) vajuta partitions teksti peal ja saad valida oma asju, või oli see change nupu alt, igatahes suse küsib ilusti kuhu ta tahab paigaldada oma bootloaderit.

issand kirjutas:Ma saan praegu siis sedamoodi aru, et opensuse annab hoiatuse, et kui bootloader on suuremal kettal kui 128 GB, siis on oht, et BIOS ei pruugi teda sealt kätte saada ning masina käivitamine ei pruugi önnestuda..

bios ei näe teda niiehknaa seal taga....
pane bootloader sda MBR peale ja siis oskab ta rahulikult buutida sul linuxit ja windowsi.
kui midagi tuksi läheb siis saad windowsi alt teha fixmbr /y ja buudib ta sul jällegi ainult windowsi.... grub saab väga hsäti aru windowsist ja oskab seda käivitada windows aga linuxisse niisamahästi ei suhtu....

erku kirjutas:Reeglina, on nagu kaks ala, üks on kohe ketta alguses, päris alguses, tühi ala, mida ei kaasata ka partitsiooni tabelisse, mida tavaline manager ei näitagi, koht kus- nagu ketas ringi läheb, hakatakse kohe infot lugema...
Asjaolud arenevad vaikselt edasi, nüüd, uuemad opid jätavad sinna ketta algusesse märgatavalt suurema ruumi, kohe automaatselt, kõiksugu info tarvis; kõige suurema olen välja peilinud sellesama 2x512MB ehk 1024MB (1GB).

GB mbr nüüd küll kohe kindlasti ei ole, jutt on siiski ainult 512 BYTES!!!!!
uued op süsteemid kasutavad uefi boot, mis tekitab ERALDI fat32 PARTITSIOONI, mitte ei venita MBR. MBR oli ja on siiani fikseeritud suurusega 512 baidine ala ketta alguses.
mbr>grub>winpardilt wini enda bootloader oleks enamvähem korrektne järjekord

erku kirjutas:Ja siis on see ala mis on ketta lõpus. Winnil on seda vaja kasutada. XP Pro-l näiteks tehakse see automaatselt ja suurus on 7,48MB ja mitte vähem. Kui see ala talt ära võtta, siis install ebaõnnestub või ei hakkagi installima, heal juhul saad veateate.

no ei ole see nii, mina olen kõik oma kettad käsitsi partitsioneerinud ja ei ole ühelegi taha kettaruumi jätnud ja mis peamine kõik installid on õnnestunud, õks konkreetne näide, kus ei ole taga vabaruumi, mis toimetab ja installib ilusti:
Device Boot Start End Blocks Id System
/dev/sda1 * 1 311 2498076 7 HPFS/NTFS
/dev/sda2 312 931 4980150 83 Linux
/dev/sda3 932 7203 50379840 83 Linux
/dev/sda4 7204 7296 747022+ 82 Linux swap / Solaris
root@-lappar:~#

128 piir on biosi võimes kaugemale arvutada/tuvastada

Loeme hetkel teema lõpetatuks.

Võtsin julguse kokku ja installisin nii nagu opensuse pakkus. Nagu screenshotil näha oli. Andis hoiatusteate, aga ma lihtsalt jätkasin ilma midagi muutmata.

Installis kenasti ära. Hetkel töötab arvuti kenasti, ka win7 läks käima, kontrollis ainult oma kahandatud ketta korra üle.

Nüüd hakkab seadistamine, aga see on teine teema.

Aitäh ja head õhtut.

Kasutan siis ka juhust targa inimese käest küsida, et:

Mul on tekkinud arvamus, et kui viit on tühi (MBR osas), siis tuleb vahel veateade NTLDR is Missing, vms?

On vahel anomaalia, kus GParted näitab ketta part hõivatust 100% ja LiveCd GParted näitab samal kettal Unlocated space nii ketta alguses, lõpus, kui vahel ka partitsioonide vahel (reeglina 1MB)?

Kui soft jätab miskipärast ketta algusesse ütleme 1MB Unlocated space, automaatselt, siis MBR on paberite järgi sealt 512 baiti ja milline oleks selle ülejäänud olematu tühja ala nimi ning milleks selline anomaalia sinna?

issand kirjutas:...Võtsin julguse kokku ja installisin nii nagu opensuse pakkus. Nagu screenshotil näha oli. Andis hoiatusteate, aga ma lihtsalt jätkasin ilma midagi muutmata.

Installis kenasti ära. Hetkel töötab arvuti kenasti, ka win7 läks käima, kontrollis ainult oma kahandatud ketta korra üle.

Ta tegi vist siis /dev/sda3 aktiivseks (buutivaks). See on asi, mis Win 7-le liiga hästi ei meeldi. Näiteks SP1 installer annab selle peale jabura veateate kettale juurdepääsu kohta ja katkestab tegevuse. Ta nõuab ilmselt, et see partitsioon, kus BOOTMGR elab (tavaliselt sda1), oleks aktiivne. Pärast SP1 installeerimist võib siis jälle sda3 aktiivseks teha, igapäevatöös pole sellest lugu. Võimalik, et SP2 või mõne teise suurema parandusega juhtub sama asi.

erku kirjutas:Kasutan siis ka juhust targa inimese käest küsida, et:

Mul on tekkinud arvamus, et kui viit on tühi (MBR osas), siis tuleb vahel veateade NTLDR is Missing, vms?

BIOS ei leia loaderit mbrist siis suundub edasi esimesele boot märkega partitsioonile ja otsitakse sealt edasi boot loaderit...
See kui juba öeldakse et ntldr is missing see tähendab seda et on juba midagi buuditud sellelt wini partitsioonilt....

Põhjuseid miks ntldr katki läheb on palju ja see on ju windows

See et sa näed kuskil partide vahel vahetevaheltühja ruumi tuleneb sellest et graafilised junnid teisendavad blokid baitideks ning ümardavad- siit ka see vahe. Kui sa vaatad fdiskiga siis peaks ühe parti end olema järgmise part stardist ühe võrra väiksem