Pingviini veeb

Tere,
Ehk aitab ka keegi hea inimene sellest aru saada.
Enne mälu lisamist olid andmed
Bioses 2 gb ja mandriva juhtimiskeskuse kaudu Cache L1 1gb ja L2 1gb
Peale mälu lisamist kus lisasin ühe - 1gb`se mälu asemele 2gb tekkisid andmed:
Bios 3gb ja graafilises riistvara äratundmises näitab nüüd
Cache L1 64 kb ja L2 4096 kb

Millest selline üllatus või segadus?

ei tea aga L1 ja L2 cache on ikka protsessoriga seotud, mitte mälumoodulitega

kuis kellele või siis et millisel masinal mu masinal mälude alt tuleb selline inf!

JohnDoe kirjutas:Enne mälu lisamist olid andmed
... mandriva juhtimiskeskuse kaudu Cache L1 1gb ja L2 1gb

Need andmed on ilmselgelt valed -- L1 ja L2 vahemälu on praegu veel kilo- ja megabaitides. Pealegi, nagu eelnevalt öeldud, muutmälu (RAM-i) lisamisega protsessori vahemälu (cache'i) maht ei muutu.

on ikka tarkurid meil siin
Kui bioses siiski ära tunneb 3064 mb kokku mälu siis nnii ka on kuid miks mandriva juhtimiskeskuse riistvara uuringu ja seadmise osa seda nii ei tunne?
Kurja kui tahan sellest prosest kirjutada siis muidugi kirjutan ka järgi mb asemele ... mhz

Jah võlur seda ma teasn et seda ei saa muuta.

Vaata neid print screen pilte:

L1/L2 cache ja RAM on kaks eri asja.

andreas kirjutas:L1/L2 cache ja RAM on kaks eri asja.

Nii mis need siis on?

L1 and L2 are levels of cache memory in a computer. If the computer processor can find the data it needs for its next operation in cache memory, it will save time compared to having to get it from random access memory. L1 is "level-1" cache memory, usually built onto the microprocessor chip itself. For example, the Intel MMX microprocessor comes with 32 thousand bytes of L1.
L2 (that is, level-2) cache memory is on a separate chip (possibly on an expansion card) that can be accessed more quickly than the larger "main" memory. A popular L2 cache memory size is 1,024 kilobytes (one megabyte).

kuskohast võiksin reaalse ram`i leida?
Ilmselt ainuke reaalne õige ram`i leidmise koht on Bios.

no jumal, sulle seletati ilusti, et L1 ja L2 ei ole kuskilt otsast seotud mälumoodulitega- aga ei usu...
L1 ja L2 on protsesorisisene fikseeritud suurusega ülikiire mälu kus korraldatakse protsesside ootejärjekorda

Tahad reaalset mälu suurust teada siis terminali:
free -m
cat /proc/meminfo
sudo lshw -C memory

illukas kirjutas:no jumal, sulle seletati ilusti, et L1 ja L2 ei ole kuskilt otsast seotud mälumoodulitega- aga ei usu...
L1 ja L2 on protsesorisisene fikseeritud suurusega ülikiire mälu kus korraldatakse protsesside ootejärjekorda

Tahad reaalset mälu suurust teada siis terminali:
free -m
cat /proc/meminfo
sudo lshw -C memory

Miks mitte maakeeli ütelda L1 ja L2 on protssesorite vahe-, puhvermälud.
Aga kui minu mälu ei peta .... andmed saadakse kernelilt. Nii ma oletan viga peaks otsima temas.

Kuid JohnDoe, sind huvitab vist see - kas mälusid ikka leitakse üles ja kasutatakse? Kui jaa ... siis ütlegi seda. Reeglina eeldab see, et mälud on indentsed - sama suurusega, sama sagedusega, sarnase ülesehitusega. Kui ei!!! Siis pole head tulemust loota, vähemalt ma arvan seda - nii vähemalt tarkurid kuskil kirjutasid.

see aeg, kus eeldatakse, et mälud on paaris samasuuruse ja sama sagedusega on ammuilma läbi

tänud jah illuka näpunäidetest oli abi jah meie keel on nii lai - mitmeti ja mitte mõistetav kasutades ainult üksikuid viiteid. Oleksin pidanud ennast paremini väljendama. Jah tunneb mälu ära sagedused samad lihtsalt ühes on 1 GiB ja teises 2 GiB`ti ilusti töös.

JohnDoe kirjutas:tänud jah illuka näpunäidetest oli abi jah meie keel on nii lai - mitmeti ja mitte mõistetav kasutades ainult üksikuid viiteid. Oleksin pidanud ennast paremini väljendama. Jah tunneb mälu ära sagedused samad lihtsalt ühes on 1 GiB ja teises 2 GiB`ti ilusti töös.

Paljudes töölaudade keskkonndades on olemas graafilised protsesside jälgijad. Kui mälu ei petta, ammu ei kasuta, peaks neis olema võimalus jälgida ka operatiivmälude kasutust. Kui ei ole - siis on hea hunnik applete - millega saab jälgida mälude kasutust. Nende kaudu peaks küllaltki ülevaatlikult nägema, kui palju mälü nähakse ja kui palju neist kasutatakse.

Kui nüüd reaalselt sisse pandud 4 GiB mälu , Bioses näha 4088 mb,
Konsoolis:
*-memory
description: System Memory
physical id: 16
slot: System board or motherboard
size: 4GiB
*-bank:0
description: SODIMM DDR2 Synchronous 667 MHz (1.5 ns)
product: SODIMM000
vendor: Mfg 0
physical id: 0
serial: 1234-B0
slot: M1
size: 2GiB
width: 64 bits
clock: 667MHz (1.5ns)
*-bank:1
description: SODIMM DDR2 Synchronous 667 MHz (1.5 ns)
product: SODIMM001
vendor: Mfg 1
physical id: 1
serial: 1234-B1
slot: M2
size: 2GiB
width: 64 bits
clock: 667MHz (1.5ns)

Kuid graafilises mälude ja muu jama koormuste jälgimis kohtades pakub kättesaadavaks 3031 MB.
Kas siis kogu 4 GiB Polegi kasutusel?

32 biti op. süsteem suudab kasutada vaid ~3.2 GB muutmälu. 64 bit suudab kasutada rohkem (olenevalt süsteemist 16GB, 64GB või rohkemgi).

Kui tahad kasutada 32 bit op. süsteemiga üle 4 GB mälu, siis pead installeerima endale PAE kerneli, mis suudab kasutada suuremat hulka mälu. Selle kerneli peaks saama kätte paketihalduri kaudu.

ta kohe ongi pae kerneli nime all?

Kui masin on tehtud bitiseks ja cpu toetab bit, mälu gib kah mõlemad 64 biti peal. kumb soft siis õigem on? või bitti?
hetkel paigaldan 32 bitise - vaatame mis saab.

kuna sa siin samal rindel ka flashiga jaurad, siis ma küsiks juba, et mis sa saad vastuseks käsule uname -m?

et kas selles masinas mis flashiga jamab või see millel mul max mälu kätte vaja saada?
Ehmatuseks sain ühes kolmandas vanas saras vastuseks X86_64- ise teadsin seda masinat kui 32 bitist - sellel ka sdoft 32 bitine

Esimesena vastus selle kohta :

size: 2GiB
width: 64 bits
clock: 667MHz (1.5ns)

Mälu bitid (64 biti) - peaks olema siini kiirus. Kui mälud töötavad dual ddr - siis 128 bit. 1.5ns näitab latentsusaega.
Graafikakaartidel on ka mälud , millel need 64, 128, 256 või 512 bitised - vb oskab keegi selle biti süsteemi kohta seletada paremini. Igatahes suurema bitiga mälu on kiirem.
Edit : Graafikakaartidel on bit siini kiiruse märgiks, arvutimälul on aadress määratud bitidega.
Kuna ma pole asjatundja sellisel alal, siis vb mõni inimene oskab paremini kirjeldada ja parandab ära faktivead...

Op. süsteem ise töötab kas 32 või 64 bitil. 64 bitine op. süsteem suudab jooksutada ka 32 biti programme. 32 bitine süsteem 64 bitiseid programme mitte. Võibolla on ka erandeid - ei tea.
Pae kernel on vajalik 32 biti süsteemile, et töötaks lisamälu - üle 4 GB. 64 biti op.süsteem saab hakkama tavalise kerneliga.