FLOSS on ainuke tõeline vabavara!
Postitatud: 28.11.2010, 19:25
Arutlus on kolitud siia üle selle teema alt.
Juttu on siis sellest, et "vabavara" ja "vaba tarkvara" on kõrvaltvaatajale peaaegu eristumatud terminid (ja seda kinnitavad ka keeleasjatundjad), aga neid kasutatakse praegu oluliselt erinevate asjade nimetamiseks. Esimene ehk "vabavara" peab praeguses kasutuses silmas rahvusvahelist terminit freeware ja teine terminit free and libre open source software ehk FLOSS. Viimane on see, mis on kõigi siinkirjutajate ja lugejate arvates tarkvara helge tulevik, esimene aga peamiselt äriliste tarkvaratootjate viis enda toodetele nende nuditud versioone tasuta jagades reklaami teha.
Ma saan aru, et Pingviini kasutajad üldiselt teavad ja on nõus, et freeware pole tõeliselt vaba tarkvara. Ka jäi algse teema all toimunud arutelust mulje, et enamik kasutajaid on nõus, et "vabadust" oleks õige omistada ainult FLOSS'ile ja mitte nõustuda freeware taotlusega olla "vaba"-vara, vaid panna ta paika oma õigesse kohta nimetades teda "tasuta tarkvaraks" või "priivaraks". See oleks sisuliselt korrektne nimetus.
Samas pole selge, kas freeware nimetamist eesti keeles "vabavaraks" saab välja juurida nii, et kõik "vabaga" seotud tarkvaranimetused jääksid reserveerituks ainukesele tõelisele vabale tarkvarale ehk FLOSS'ile. Sellist ideaalset muudatust väljendab järgnev skeem:
[Pilt ei ole enam saadaval]
Nagu öeldud, võib aga sellega olla teatavaid raskusi:
Seetõttu on küpsenud "sõjaplaan" selliste sammudega, alustades lihtsamast ja kõige lähemast lõpetades kaugemate ja keerulisematega.
1. SAMM: Enda kirjutistes mitte kasutada freeware kohta nimetust "vabavara", vaid alati ja ainult "tasuta tarkvara" ja "priivara".
2. SAMM: Igal võimalikul hetkel selgitada, et ainuke ja õige "vaba(-)tarkvara" ja "vabavara" on FLOSS ja freeware on tegelikult "priivara" ja "tasuta tarkvara", sest ta pole tegelikult "vabalt" levitatav/arendatav.
3. SAMM: Kasutada enda koostatavates ametlikes dokumentides "vaba(-)tarkvara" ja "(tõelist) vabavara" sünonüümidena defineerides need niimoodi dokumendi alguses ning eristades need "tasuta tarkvarast" ja "priivarast".
n. SAMM: Olla mõnede aastate pärast rahul, et "vabadus" on kõigi vähegi intelligentsete autorite kirjutistes reserveeritud FLOSS'i nimetusele ja et järeltulevad põlved ei pea enam kellelegi seletama, et "vaba tarkvara" pole sama, mis "vabavara".
Kui selline ümbernimetamise programm tundub väärivat proovimist ja Pingviini kasutajad pole sellele vastu, siis minu poolt esimene asi oleks täiendada Pingviini vikis vastavaid termineid nende soovitustega. Mõte on see, et vikis kirjas olevat võiks võtta kui Linuxi-kasutajate kogukonna terminoloogilist soovitust. Seal saab ka viidata Vallastele ja Vikipeediale, mis mõlemad seda soovitust otsesemalt või kaudsemalt toetavad.
Ja kui see soovitus on vikis olemas, siis võib selle omakorda paluda Vikipeedias dokumenteerida.
Pole välistatud, et ka RISO tuleks oma koosvõime FLOSS'i puudutavas osas sellise soovitusega kaasa, kuna terminoloogiline selgus on ka nende huvides. Kui meie siin kui Eesti Linuxi-kogukond näitame ise üles soovi, et neid sõnu niimoodi kasutataks, siis annaks see ka riiklike dokumentide koostajatele lisaks terminoloogilisele selgusele taotlusele ka mingi muu aluse viia dokumentides kasutatavad terminid vastavusse sellega, kuidas neid FLOSS'i kogukond reaalselt kasutab või kasutada soovitab. Igatahes aitaks selline toetus tõsiselt kaasa muudatuse põlistamisele... Ilmselt peaks paluma selle jaoks ka kõigil Pingviini kasutajatel oma tuttavale RISO inimesele helistada öelda talle, et ainuke õige "vabavara" on FLOSS. Või saata vähemalt SMS'i.
Seda kõike on just praegu hea aeg teha, sest Eestis on hetkel selline FLOSS'i "kapist välja tulemise" periood. Hiljem võib olla juba hilja...
Kui kellelgi on selle plaani suhtes vastuväiteid (ma ei pea silmas virinat, et "niikuinii keegi meid ei kuula vms"), siis oleks praegu vist aeg need esitada.
Juttu on siis sellest, et "vabavara" ja "vaba tarkvara" on kõrvaltvaatajale peaaegu eristumatud terminid (ja seda kinnitavad ka keeleasjatundjad), aga neid kasutatakse praegu oluliselt erinevate asjade nimetamiseks. Esimene ehk "vabavara" peab praeguses kasutuses silmas rahvusvahelist terminit freeware ja teine terminit free and libre open source software ehk FLOSS. Viimane on see, mis on kõigi siinkirjutajate ja lugejate arvates tarkvara helge tulevik, esimene aga peamiselt äriliste tarkvaratootjate viis enda toodetele nende nuditud versioone tasuta jagades reklaami teha.
Ma saan aru, et Pingviini kasutajad üldiselt teavad ja on nõus, et freeware pole tõeliselt vaba tarkvara. Ka jäi algse teema all toimunud arutelust mulje, et enamik kasutajaid on nõus, et "vabadust" oleks õige omistada ainult FLOSS'ile ja mitte nõustuda freeware taotlusega olla "vaba"-vara, vaid panna ta paika oma õigesse kohta nimetades teda "tasuta tarkvaraks" või "priivaraks". See oleks sisuliselt korrektne nimetus.
Samas pole selge, kas freeware nimetamist eesti keeles "vabavaraks" saab välja juurida nii, et kõik "vabaga" seotud tarkvaranimetused jääksid reserveerituks ainukesele tõelisele vabale tarkvarale ehk FLOSS'ile. Sellist ideaalset muudatust väljendab järgnev skeem:
[Pilt ei ole enam saadaval]
Nagu öeldud, võib aga sellega olla teatavaid raskusi:
Tuleb tunnistada, et selliseid muudatusi ei saa sisse viia üleöö.sander85 kirjutas:võtke google ja otsige vabavara - vaadake, mida te leiate, seal on isegi filosofti vabavara juba jne.. see termin on ammu juurdunud ja kaugelt millegiks muuks kui vabaks tarkvaraks..
heal juhul võib taunida vabavara kasutust, aga kindlasti ei saa seda panna samale pulgale vaba tarkvaraga, see tekitab ainult segaduse suurenemist..
Seetõttu on küpsenud "sõjaplaan" selliste sammudega, alustades lihtsamast ja kõige lähemast lõpetades kaugemate ja keerulisematega.
1. SAMM: Enda kirjutistes mitte kasutada freeware kohta nimetust "vabavara", vaid alati ja ainult "tasuta tarkvara" ja "priivara".
2. SAMM: Igal võimalikul hetkel selgitada, et ainuke ja õige "vaba(-)tarkvara" ja "vabavara" on FLOSS ja freeware on tegelikult "priivara" ja "tasuta tarkvara", sest ta pole tegelikult "vabalt" levitatav/arendatav.
3. SAMM: Kasutada enda koostatavates ametlikes dokumentides "vaba(-)tarkvara" ja "(tõelist) vabavara" sünonüümidena defineerides need niimoodi dokumendi alguses ning eristades need "tasuta tarkvarast" ja "priivarast".
n. SAMM: Olla mõnede aastate pärast rahul, et "vabadus" on kõigi vähegi intelligentsete autorite kirjutistes reserveeritud FLOSS'i nimetusele ja et järeltulevad põlved ei pea enam kellelegi seletama, et "vaba tarkvara" pole sama, mis "vabavara".
Kui selline ümbernimetamise programm tundub väärivat proovimist ja Pingviini kasutajad pole sellele vastu, siis minu poolt esimene asi oleks täiendada Pingviini vikis vastavaid termineid nende soovitustega. Mõte on see, et vikis kirjas olevat võiks võtta kui Linuxi-kasutajate kogukonna terminoloogilist soovitust. Seal saab ka viidata Vallastele ja Vikipeediale, mis mõlemad seda soovitust otsesemalt või kaudsemalt toetavad.
Ja kui see soovitus on vikis olemas, siis võib selle omakorda paluda Vikipeedias dokumenteerida.
Pole välistatud, et ka RISO tuleks oma koosvõime FLOSS'i puudutavas osas sellise soovitusega kaasa, kuna terminoloogiline selgus on ka nende huvides. Kui meie siin kui Eesti Linuxi-kogukond näitame ise üles soovi, et neid sõnu niimoodi kasutataks, siis annaks see ka riiklike dokumentide koostajatele lisaks terminoloogilisele selgusele taotlusele ka mingi muu aluse viia dokumentides kasutatavad terminid vastavusse sellega, kuidas neid FLOSS'i kogukond reaalselt kasutab või kasutada soovitab. Igatahes aitaks selline toetus tõsiselt kaasa muudatuse põlistamisele... Ilmselt peaks paluma selle jaoks ka kõigil Pingviini kasutajatel oma tuttavale RISO inimesele helistada öelda talle, et ainuke õige "vabavara" on FLOSS. Või saata vähemalt SMS'i.
Seda kõike on just praegu hea aeg teha, sest Eestis on hetkel selline FLOSS'i "kapist välja tulemise" periood. Hiljem võib olla juba hilja...
Kui kellelgi on selle plaani suhtes vastuväiteid (ma ei pea silmas virinat, et "niikuinii keegi meid ei kuula vms"), siis oleks praegu vist aeg need esitada.