Pingviini veeb

Siin-seal on juba läbi lipsanud, aga kuna nüüdseks on kogunenud töökorda kinnitavat tagasisidet juba piisava süsteemide skaala ulatuses --- ja et minu arvates on olulise asjaga ---, siis ka n-ö ametlik teadaanne...

Ubuntu perekonna Linuxitel saab nüüd ID-kaardi tööle ilma käsureale ronimata ja ise süsteemsetes kataloogides pläkerdamata. Selle kõik teevad ära ID-kaardi tarkvara automaatseadistuse paketid Ubuntu perekonna Linuxitele. Tegemist on siis täiesti tavaliste deb-pakettidega, mis laaditakse süsteemse paketihalduri abil alla Launchpadi vastava projekti varamust ja paigaldatakse/uuendatakse automaatselt.

Varamu lisatakse ja paketid paigaldatakse järgmiste käskudega:

sudo add-apt-repository ppa:ubuntu-idkaart/ppa
sudo apt-get update
sudo apt-get install ubuntu-idkaart-allikad
sudo apt-get install ubuntu-idkaart-paigaldus

Täpsemalt: http://viki.pingviin.org/ID-kaardi_tarkvara_automaatne_seadistamine

Milleks see kõik hea on?

* Paketid saab paigaldada enam-vähem mistahes Ubuntu perekonna Linuxile (32- ja 64-bitised Ubuntu, Xubuntu, Kubuntu 9.10, 10.04, Linux Mint 8, 9, Estobuntu 9.10.1 jne), seega ei pea olema ID-kaardi kasutamise soovi pärast mingi kindla distro kindla väljalaske külge aheldatud.
* Paketid uuendavad seadistusfaile dünaamiliselt ja elavad üle enam-väham igasugused Java ja Firefoxi uuendused.
* Pakettide lähtekood on Launchpadis avalik ja seda haldab asjasthuvitatutest koosnev meeskond. Kui ajapikku Java, Firefoxi vm juures siiski midagi nii põhjalikult muudetakse, et ID-kaart enam ei tööta, siis saab teha pakettide koodi tsentraalselt muudatused, genereerida uued versioonid, mille paketihaldur automaatselt paigaldab --- ja kõik läheb ilma suurema kärata jälle tööle.
* Pakettidega paigaldatakse diagnostikavahend, mis annab ülevaate ID-kaardi tarkvara seisust süsteemis ja aitab leida võimalikke vigu, neid raporteerida ning vajadusel operatiivselt parandada.
* Paketid aitavad jõuliselt kaasa Linuxi populariseerimisele. Enam pole Windowsi eelistamiseks seda argumenti, et ID-kaardi töölesaamiseks Ubuntu all on vaja IT-alast kõrgharidust. Paketid saab paigaldada lihtsalt paari hiireklikiga.

Sisuliselt on tegemist asjaga, mille oleks pidanud Eesti riik oma Linuxit kasutavatele kodanikele juba ammu võimaldama.

Kena asi töesti. Üks asi siiski täna oli, millest ma aru ei saand. Kui ma hakkasin SEB Pangas pin2 sisestama, viskas ette tühja sertifikaadi akna (mitte ID kaardi oma, vaid mingi firefoxi enda oma), mis ei tahtnud kuidagi enam ära kaduda st ei reageerinud mingitele nuppudele, ega lasknud ka pin2 nupule ülekande allkirjastamisel vajutada. Lõpuks sain siiski pin2 sisestatud ja siis kadus ka see aken ära. Mulle tundus, et see on mingi firefoxi viga, windowsis IE ja Chromega pole sellist asja täheldand. Kasutasin Linux Mint 9-t

Kui ma eelmine nädal neid pakkette paigaldasin ,siis see ID kaardi paigalduse paketti ei paigaldanud vaid keset paigaldust viskas mingi vea teate ette ,et ei ei saa paigaldada.Ma ei mäleta enam mis viga see oli aga ma sain selle ID kardi toe paigalduse läbi terminali ilusti jonksu.

Suure pärane töö - aitäh!

jve kirjutas:Kui ma eelmine nädal neid pakkette paigaldasin ,siis see ID kaardi paigalduse paketti ei paigaldanud vaid keset paigaldust viskas mingi vea teate ette ,et ei ei saa paigaldada.Ma ei mäleta enam mis viga see oli aga ma sain selle ID kardi toe paigalduse läbi terminali ilusti jonksu.

llmselt oli asi selles, et Smartlink uuendas oma pakette, aga polnud veel päris lõpuni jõudnud sellega. Vt http://code.google.com/p/esteid/issues/detail?id=33.

Aga miks sa sellest veast siis teada ei tahtnud anda? Ja sellest, kuidas asjad sellest hoolimata "ilusti jonksu" saada? Oleks su teadmistest ka vähem kogenud kasutajatele abi olnud ja probleem pisut varem likvideeritud saanud!!

miks ma veast teada ei andnud? ma ei tea isegi miks, ma väga vabandan. aga asja"ilusti jonksu" sain ma nii,et seal juhendis all pool olid need terninali käsud kirjas. tegin ainult järjest copy-paste ja nii ta läks.

näh, tegin kahele arvutile omast arust ühtemoodi selle kahe .deb failiga variandi ja ühel arvutil swedbankis java värgi laadimisel jääb hanguma, teisel toimib, kuigi alul ka esitas mingeid küsimusi mingite secure ja nonsecure itemite blockimise kohta (+ muidugi see tühi aken certifikaadi valimiseks).

kaugeltmaalt kirjutas:näh, tegin kahele arvutile omast arust ühtemoodi selle kahe .deb failiga variandi ja ühel arvutil swedbankis java värgi laadimisel jääb hanguma, teisel toimib, kuigi alul ka esitas mingeid küsimusi mingite secure ja nonsecure itemite blockimise kohta (+ muidugi see tühi aken certifikaadi valimiseks).

Siinkohal võib natuke olla abi ka kasutusjuhendite lugemisest...

"Veebis esimest korda digiallkirjastades avab Firefox hulga dialooge, millele tuleb kaardi kasutamiseks korrektselt vastata. Juhised leiab ID-kaardi kasutusjuhendist." ---> http://viki.pingviin.org/ID-kaardi_kasutamine#Digiallkirja_andmine_.28PIN2.29

"Kui süsteemis on juba olemas Sun'i java ja ID-kaardi paketid ning paigaldada lisaks juurde OpenJDK, siis võtab OpenJDK jõuga enda kätte õiguse Firefoxi pluginat pakkuda. See pole temast kena ja see segab ID-kaardi kasutamist. OpenJDK'le saab õpetust anda käivitades käsurealt sudo ubuntu-idkaart-seadista-java või paigaldades uuesti paketi ubuntu-idkaart-brauser." (aadressilt: http://viki.pingviin.org/ID-kaardi_auto ... Probleemid)

Kui juhendi järgi tõesti kuidagi tööle ei saa, siis oleks huvitav teada, mis on nende süsteemide puhul erinev. Kui võimalik, siis võiksid postitada kuskile diagnostikaraportid koos märkusega, et kuidas sa paigaldasid, kumma puhul töötab, mis täpselt teise puhul valesti on (kus täpselt see Java hangub) ja mis sa ise arvad veaks olevat.

Ega sa Dapper Drake'i ei kasuta nagu su kasutajainfos kirjas on?

mul tekkis hoopis teistmoodi küsimus:
Oled sa ka Id kaardi arendajate palgal, või on sinu töö kuidagi muudmoodi tasustatud?

illukas kirjutas:Oled sa ka Id kaardi arendajate palgal, või on sinu töö kuidagi muudmoodi tasustatud?

Küsimuse esimesele poolele on vastus ei, teisele poolele ei oska väga hästi vastata. Otseselt keegi mulle nende ID-kaardi pakettide valmisnikerdamise eest küll ei maksa, aga ma ei teeks seda, kui ma ei arvaks, et sellest laiemas plaanis mingit tulu ei tõuse. Kas just otseselt mulle, aga vähemalt niipalju siiski, et ma ei pea enam iga kord ID-kaardi seadistamiseks neid juhiseid uuesti tudeerima. Ükskord need läbi proovida on isegi huvitav, aga teine ja kolmas kord on juba paras piin. Eriti kui juhised ise on ka mööda netti laiali ja peab hakkama veel valima, et milliste järgi teha.

Kas ma peaks üritama neid pakette Eesti riigile maha müüa? Täitsa huvitav mõte. Kas keegi oskab öelda, kelle poole selle pakkumisega pöörduda?

minu mõte ei olnud see, et sa kellegile maha müüma neid hakkad või kusagilt raha küsid(mida sa muidugi võid teha).

Minu mõte oli pigem selles, et seal ei olnud ju midagi nii üle mõistuse keerulist, et miks ei ole meie suured targad idkaardi arendajad seda teinud ja tehakse "kellegi suvalise" inimese poolt, kes ei saa rahagi selle eest. Suvalise inimesene nimetasain sind sellepärast, et kui sa ei ole palgal id kaardi arendajaatel või seal firmas, siis mida kuradit nad seal üldse teevad, küsivad ainult palgapäeval raha- raha mis tuleb meie kõigi taskust ja mille minu arvates võiks pigem suunata sulle!

Mida aeg edasi seda rohkem tuleb tunne, et see vigasena sunud vasikas surnuks "arendatakse" (õigemini et siis pigem ei arendata). Eks tuleb aeg kui tehakse nii nagu Suurbritannia tegi, et lõpetas selle nalja lihtsalt ära...

Igatahes suur tänu ja et jätkuks seda jaksu seda edasi teha, sest meie idkaardi tegijad ei suuda/ei taha/ei viitsi ja mis kõik veel. Masendav see meie IT riik

PS kas kuidagi respecti ei saa anda
kui ei siis õlled teeks ikak välja

Palun vabandust aga see on ju riigi tellimusel Smartlingi tehtu ümberpakendamine, sellised paketid on Estobuntul 9.10 versioonist ja töölauaneutraalsed paketid 10.04 versioonist.


Miks on vaja seda vähestki vaba tarkvara arendust mis Eestis üldse toimub duplitseerida?

Ma ei taha siin mitte vaba tahet ja algatust maha materdada vaid:

Äkki suudaks asju nii korraldada et EI teeks TÄPSELT SAMA ASJA mis teised "kõrvalmajas" juba teinud on, kuulutades seda samas välja nagu uut värki? Kas praegune olukord pole mitte ebaaus?



Estobuntu koodivaramu ja arendusleht on avalikud. Olid avalikud ka kaks kuud tagasi.
Estobuntul on avalikud e-posti listid ja IRC kanal.
Estobuntu arendajad osalevad selle foorumi töös.

Teoreetliselt peaks RIA või Sertifitseerimiskeskus AS olema need, kes ID kaardi tarkvara arendmise ja levitamise eest hea seisavad.

Vabavara teemal võtab päris palju sõna ka RISO, aga nende tegevus piirdub peamiselt juhendite koostamisega avalikule sektorile. Seal tõenäoliselt sulle ainult patsutatakse õlale ja õeldakse, et tubli poiss.

Kas neid debiani pakke õnnestuks tagantjärele kellelegi maha müüa, selles ma pisut kahtlen. Riigiasutus tahab kindlasti tähtajalist lepingut, kus on kokku lepitud, et tulemus T saavutatakse kuupäevaks K ja selle eest makstakse raha R. See eeldaks ka mingisuguse organisatsiooni olemasolu. Nagu ma olen aru saanud, siis eraisikuga üldjuhul riik ostu-müügi või teenuse osutamise lepinguid ei sõlmi. Muidu on oht, et Riigikontroll tuleb ja nüpeldab need ametnikud värske kase otsast võetud vitsaga triibuliseks, kes maksid eraisikule raha toreda ja kõigile kasuliku tarkvaratüki eest.

laur kirjutas:Palun vabandust aga see on ju riigi tellimusel Smartlingi tehtu ümberpakendamine, sellised paketid on Estobuntul 9.10 versioonist ja töölauaneutraalsed paketid 10.04 versioonist. Miks on vaja seda vähestki vaba tarkvara arendust mis Eestis üldse toimub duplitseerida?

Ma soovitaks sul mõtelda, kas Estobuntu meeskond ei oleks ehk pidanud rohkem avalikkusega suhtlema, sest kui mina umbes kuu aega tagasi asja uurisin, siis ei olnud Estobuntus sobivaid pakette ega paistnud kuskilt plaani neid pakkuma hakata.

Kas väljalaske eelteates oli kirjas, et sellised paketid tulevad? Ei.
Kas väljalaske eelteates oli kirjas, et uus Estobuntu tuleb Gnome'i-sõbralik. Ei.

Kus on info!? Mina mõtteid lugeda ei oska. Juhin tähelepanu, et ka varasemalt oled sa olnud võrdlemisi tõrges Estobuntu ID-kaardi toest rääkimisel ja juhendamisel, et kuidas seda Gnome'i jaoks paigaldada. Mäletan korda, kus Arvo Mägi pidi juhised enam-vähem jõuga sinu suust välja kangutama. Mul polnud mingit põhjust eeldada, et Estobuntus millegi sellisega tegeldakse.

Vaba tarkvara arendus ei peaks minu arvates toimuma kuskil nurga taga. Korraliku arenduse juurde kuulub avalikkuse teavitamine, dokumentatsioon jms olulised asjad. Estobuntu puhul on avalikkuse teavitamise osa piirdunud sisuliselt ainult luuleliste väljalasketeadetega.

Rääkisin enne pakettide koostamist mitmete inimestega, kes on vaba tarkvara arendamisega ja nii Ubuntu kui Estobuntu distributsioonidega kursis, kuigi ise nende arendamisega ei tegele. Keegi neist ei teadnud midagi Estobuntu plaanidest. Kõik ütlesid mulle, et paketid on hea idee.

Aga täpsemalt...

"Selliseid" pakette pole Estobuntu 9.10-s. Uurisin enne pakettide koostamist Estobuntut ja selle paketid ei elanud üle Java uuendusi ega lubanud minu mäletamistmööda uuendada ka Firefoxi. Sisuliselt põhines pool ID-kaardi toest lihtsalt usul, et kogu pakendamise hetkel süsteemis olev tarkvara jääb aja jooksul samaks. Ma ei tea, mis 10.04 sisse tuleb, võib ju loota, et asi on nüüd korras...

Samas pakuvad minu koostatud paketid võimalust täielikul võhikul ID-kaart veebis hiirega klikkides seadistada, mida hilinemisega ilmuva Estobuntu 10.05 pakettide puhul ilmselt poleks plaanitud võimaldada... Samas olen muidugi nõus, et massiivset topeldamist pole kindlasti vaja.

laur kirjutas:Äkki suudaks asju nii korraldada et EI teeks TÄPSELT SAMA ASJA mis teised "kõrvalmajas" juba teinud on, kuulutades seda samas välja nagu uut värki? Kas praegune olukord pole mitte ebaaus?

Estobuntu koodivaramu ja arendusleht on avalikud. Olid avalikud ka kaks kuud tagasi.
Estobuntul on avalikud e-posti listid ja IRC kanal.
Estobuntu arendajad osalevad selle foorumi töös.

Kelle korraldamis-alane puudujääk see nüüd antud juhul on? Ka jutu toon on kohatu... Estobuntul pole mingit ID-kaardi pakettide pakkumise monopoli. Midagi ebaausat siin pole. Pealegi ei olnud Estobuntul seda mitte kuidagi "juba tehtud", mida mina tegin. Miks seda siis 10.04 alfaväljalaskes sees polnud? Sinu jutust jääb mulje nagu oleks see juba kaks kuud tagasi valmis olnud!!

Minu arvates ei osale Estobuntu tegijad piisavalt ka siinse foorumi töös. Minu paketid said alguse Arvo Mäe koostatud Ubuntu 10.04 kohandamisskripti täiendamisest. Minu uuendustest andis Arvo Mägi ka kogukonnale teada. Estobuntu poolt ei kippu ega kõppu. Seejärel andis Arvo Mägi teada, et on koostamisel paketid. Jälle on Estobuntu vait nagu sukk. Nüüd, kui ma lõpuks paketid n-ö välja kuulutasin, on kohe juttu kui palju... Lisaks selle olen juba vist viimased kaks nädalat palunud siin foorumis inimestel katsetada, kas 64-bitises süsteemis paketid töötavad.

Ma koostasin neid pakette ikka märkimisväärselt avalikult.

Ja mõtleks äkki enne natuke järele, kui hakata loopima ekslikke väiteid selle kohta, kes mida enne tegi, kes tegeleb halvustavas tähenduses "ümberpakendamisega", ja et kes peab kelle käest enne mingi vajaliku asja ärategemist n-ö luba küsima.

Mis nüüd teha? Kas Estobuntu pakub sama kvaliteetset ID-kaardi seadistust kui minu tehtud paketid? Kas ei saaks koodi mingeid osasid otseses mõttes ühendada, et oleks saadaval nii Estobuntu sisene ID-kaardi tugi kui ka edaldi ID-kaardi paketid (mis kasutavad võimalikult suures osas Estobuntu koodi, mis on ühendatud minu koodiga, aga vajadusel lisavad midagi)? Mul pole ka midagi selle vastu, et see mu lihtne veebipaigaldus Estobuntu egiidi alla kolida.

Räägime sellest nüüd mõistlikult, eks!

Aga avalikkusega suhtlemist tuleb Estobuntul küll veel õppida. Ja üldse Eesti vaba tarkvara arendusel. Tõlkimisest rääkimata...

tramm kirjutas: Teammi eelmine postitus.

Tubli algatus minu meelest sinu poolt. Linuxi tarkvara puhul on üheks plussiks see, et on võimalik valida erinevate arendajate pakutud lahenduste vahel. Sinu oma tundub küll esmapilgul kõige mugavam lahendus olema, seega viis pluss.

Vaba tarkvara arendus ei peaks minu arvates toimuma kuskil nurga taga. Korraliku arenduse juurde kuulub avalikkuse teavitamine, dokumentatsioon jms olulised asjad. Estobuntu puhul on avalikkuse teavitamise osa piirdunud sisuliselt ainult luuleliste väljalasketeadetega.

Täiesti nõus. Ainult et Estobuntu arendus ei toimu ainult nurga taga, vaid ohoo imet, üle nädala või isegi igal nädalal Vaba Tarkvara Klubis, mis on igati avatud üritus ja täiesti ka selle foorumi liikmetele teada, et kui neid vaba tarkvara arendus huvitab on neil olnud juba üle kahekümne korra võimalus reaalselt kohale tulla ja ise kaasa rääkida.

Pealegi ei olnud Estobuntul seda mitte kuidagi "juba tehtud", mida mina tegin.

Tramm, palun selgita kuidas erinevad sinu paketid Estobuntu 10.04 baasi pakettidest tehniliselt ja kuidas tavakasutaja jaoks? Ma ei näe siin ühtegi märkimisväärset erinevust.

Estobuntu töölauaneutraalsed paketid on muide ametlikult olemas 21. märtsist 2010 kell 20:22, autoriks Andres Erbsen, testpaketid olid enne olemas, neid aga ei saa ma vist ametlikult tõestada, nii et ütleme et need on olemas alates 21. märtsist.

Kui Sulle lisaks avalikule koodirepositooriumile minu sõna ei kõlba võid muidugi Andrese käest üle küsida et millal ta seda tegi.

Mis puudutab avalikku suhtlust foorumi kaudu siis selle kriitikaga olen nõus, ma ei ole enam väga asju välja hõikama hakanud ja sellel on tegelikult ka oma põhjus- vabatahtlike projektil on väga raske motiveerida oma arendajaid midagi tegema mingiks kindlaks kuupäevaks ja väga paljud meie plaanid ei ole lihtsalt "elu" vahelesegamise tõttu tegudeks saanud. Elu näitab et palju asju lükkub edasi, ma olen ju nii palju hõiganud välja asju mis pole vastavaks kuupäevaks tehtud saanud. Kuna ma väga tahan oma sõnadest tões ja aus kinni pidada siis ma olen ka jah napisõnaliseks muutunud

Ilmselt on siis aeg ühel meie uutest arendajatest olla see parem hääletoru.

laur kirjutas:Tramm, palun selgita kuidas erinevad sinu paketid Estobuntu 10.04 baasi pakettidest tehniliselt ja kuidas tavakasutaja jaoks? Ma ei näe siin ühtegi märkimisväärset erinevust.

Ma ei leia linki Estobuntu koodile Estobuntu kodulehelt. Kust ma selle salajase koodibaasi jälile peaksin saama? "Aita kaasa!" all soovitatakse sulle meil saata. Kus siin loogika on?

laur kirjutas:Mis puudutab avalikku suhtlust foorumi kaudu siis selle kriitikaga olen nõus, ma ei ole enam väga asju välja hõikama hakanud ja sellel on tegelikult ka oma põhjus- vabatahtlike projektil on väga raske motiveerida oma arendajaid midagi tegema mingiks kindlaks kuupäevaks ja väga paljud meie plaanid ei ole lihtsalt "elu" vahelesegamise tõttu tegudeks saanud. Elu näitab et palju asju lükkub edasi, ma olen ju nii palju hõiganud välja asju mis pole vastavaks kuupäevaks tehtud saanud. Kuna ma väga tahan oma sõnadest tões ja aus kinni pidada siis ma olen ka jah napisõnaliseks muutunud

Ma arvan, et need põhjendused ei kõlba kuskile.

Kui kuupäevad pole kindlad, siis saab hõigata asju välja ilma konkreetse kuupäevata. Võib võtta eeskuju Linux Mindi teadetest, mis on alati täpsed, aga ei sisalda kunagi kuupäeva.

Pealegi oleks olnud õige anda Arvo Mäele teada, et kutsudes inimesi üles oma ID-kaardi toe paigaldamise skripti täiendama, teeb ta midagi mõttetut, sest paketid on juba märtsikuust olemas. Aga oleks kindlasti pidanud mulle teada andma, et paketid on olemas, kui Arvo Mägi kuulutas välja, et on olemas ja väljatöötamisel esialgsed ID-kaardi tarkvara paigalduspaketid.

Näed ise, missugune jama su kartusest asju avalikult välja öelda on tulnud!

Kõigepealt olgu öeldud, et terve Estobuntu meeskond arvab et praegune koduleht on vananenud ja vajab põhjalikku ümbertegemist.
Miks seda siis pole tehtud?
Seoses mitme põhiarendaja lõputöödega sai ka see ülesanne praktikandile jäetud, kahjuks aga ta selle ümbertegemisele (vähemalt siiamaani) reaalselt ei jõudnud.

Estobuntu lehel on kaks vastava teema linki "Aita kaasa" ja "Vearaportid"
"Aita kaasa" leheküljel olev tekst on seal projekti alguspäevadest peale, enne seda kui meil Trac püsti pandud sai.
See sai sinna pandud kuna arendusprotsessi dokumentatsioon puudus ja infot oli/on lihtsam konkreetsetele küsimustele vastusena anda. Tänasel päeval on see mõte ilmselt aegunud.
"Aita kaasa" peaks viitama samale aadressile kuhu "Vearaportid", parandan selle ära.

Nagu juba öeldud tunnistan ma et kommunikatsiooni osas on probleeme ja need on peaagu eranditult minu süül. Sellega võtan lähiajal midagi loodetavasti olukorda paremaks tegevat ette.
Alustan eraldi foorumiteema tegemisest, et siin jutt liiga kõrvale ei läheks.

teate mehed, võtke kaks õllet ja ühendage oma jõud!

Proovisin samuti.

Esiteks - tubli töö, suitsutesti läbib edukalt - peale pakkide paigaldamist ja firefoxile restardi tegemist sain pangas ülekande nagu naksti tehtud puhta Ubuntu 10.04 peal.

Teiseks - vaatasin mida ja kuidas tehakse. Miks neid pakke nii palju on? Saaks vähemaga hakkama, eriti kui mõned on mõeldud ainult sõltuvuste kirjeldamiseks ja sisulisi faile pakiga süsteemi ei lisandu?

Kolmandaks - mõned tegevused skriptide poolt on voodoo sisuga. Korrektse Lahenduse (tm) jaoks võiks mõned asjad ära parandada.