Pingviini veeb

Linus Torvalds ütles, et Linuxit poleks olemaski, kui tal oleks olnud 386BSD sel ajal, kui ta alustas.

http://www.itpro.co.uk/620659/freebsd-and-the-gpl

Aga täpselt. Ise poleks sammuti hakanud Lembit Abo raamatu järgi kõlarifiltri programmi kirjutama kui oleks teadnud, et vastav programm on linuxile juba olemas.

olavsu1 kirjutas:Aga täpselt. Ise poleks sammuti hakanud Lembit Abo raamatu järgi kõlarifiltri programmi kirjutama kui oleks teadnud, et vastav programm on linuxile juba olemas.

Ei viitsinud Bingida?

-ordi- kirjutas:

olavsu1 kirjutas:Aga täpselt. Ise poleks sammuti hakanud Lembit Abo raamatu järgi kõlarifiltri programmi kirjutama kui oleks teadnud, et vastav programm on linuxile juba olemas.

Ei viitsinud Bingida?

tänan, ei kasuta sellist asja. Eelinfo, raamat, oli olemas ja arenduskeskkond sammuti ja saigi kirjutama hakatud.

windowsis on nii et lihtsam on otsida asju veebist, kui neid ise luua. seal on arendusvahendid kas rõvedalt kallid või tasuta ja sissehitatud nuhkvaraga ja nett näiteprogramme ja õpetusi täis. arendus keskkonda pirada on kah natuke imelik.

Linuxis on asi vastupidine, Arendusvahendid antakse kätte kuid nendega sobivad koodinäited üliharuldased. On juhtunud sedagi, et programmiga kaasatulev näide ei töötagi selles programmis. Programm kas ei suuda vajalikke asju leida või need vajalikud asjad ei ühildu ülejäänud süsteemiga.
Huvitav küll, kuidas need teised (profid progejad ) oma programmid tehtud saavad, kui mina selliste asjade vastu põrkan?

Enda pisikeses rakenduses sai kasutatud seda http://www.hot.ee/veiks26/cprog/cprog2186.html
ja programmiga (anjuta) kaasas olnud cin cout näidet.

Kui "kirvetöö" esimene versioon valmis sai, oli endal hea meel. Nüüd saab seda mõni kord sellega http://www.cplusplus.com/doc/tutorial/files/ täiendatud, selleks et arvutustulemused faili kirjutada, mitte ainult ekraanile pritsida. Endal mugavam.

olavsu1 kirjutas:

-ordi- kirjutas:

olavsu1 kirjutas:Aga täpselt. Ise poleks sammuti hakanud Lembit Abo raamatu järgi kõlarifiltri programmi kirjutama kui oleks teadnud, et vastav programm on linuxile juba olemas.

Ei viitsinud Bingida?

tänan, ei kasuta sellist asja. Eelinfo, raamat, oli olemas ja arenduskeskkond sammuti ja saigi kirjutama hakatud.

windowsis on nii et lihtsam on otsida asju veebist, kui neid ise luua. seal on arendusvahendid kas rõvedalt kallid või tasuta ja sissehitatud nuhkvaraga ja nett näiteprogramme ja õpetusi täis. arendus keskkonda pirada on kah natuke imelik.

Linuxis on asi vastupidine, Arendusvahendid antakse kätte kuid nendega sobivad koodinäited üliharuldased. On juhtunud sedagi, et programmiga kaasatulev näide ei töötagi selles programmis. Programm kas ei suuda vajalikke asju leida või need vajalikud asjad ei ühildu ülejäänud süsteemiga.
Huvitav küll, kuidas need teised (profid progejad ) oma programmid tehtud saavad, kui mina selliste asjade vastu põrkan?

Enda pisikeses rakenduses sai kasutatud seda http://www.hot.ee/veiks26/cprog/cprog2186.html
ja programmiga (anjuta) kaasas olnud cin cout näidet.

Kui "kirvetöö" esimene versioon valmis sai, oli endal hea meel. Nüüd saab seda mõni kord sellega http://www.cplusplus.com/doc/tutorial/files/ täiendatud, selleks et arvutustulemused faili kirjutada, mitte ainult ekraanile pritsida. Endal mugavam.

Failist lugemine andmeid ja kirjutamine on tõesti mugavam, ise seda peamiselt kasutangi.

See Windowsi ja Linuxi vaheline näidete võrdlus on küll arusaamatu, ehk tooksid mõne näite.

See cin ja count on ju c++ puhul A&O.

-ordi- kirjutas: Ei viitsinud Bingida?

OT: see on nüüd loodetavasti mingi hea nali.. kui mitte, siis peaks vist ära mainima, et bingil tegusõnaks saamiseni on ikka _väga_ pikk maa minna..

sander85 kirjutas:

-ordi- kirjutas: Ei viitsinud Bingida?

OT: see on nüüd loodetavasti mingi hea nali.. kui mitte, siis peaks vist ära mainima, et bingil tegusõnaks saamiseni on ikka _väga_ pikk maa minna..

Eks see ole juba igaühe enda rida, mida ta siit välja loeb, aga jah kõike ei tasu täie tõsidusega võtta

See Windowsi ja Linuxi vaheline näidete võrdlus on küll arusaamatu, ehk tooksid mõne näite.

Mis maksab visual studio windowsile?

Mina kasutasin kunagi Lcc-win32 keskkonda oli tasuta ja toimis. Seni kui tuli pähe spybot s&d käivitada. See kustutas Lcc-win32 koosseisust ühe faili ära, mille peale asi enam ei töötanud ja netiski avastasin kaebusi, et mainitud keskkond sisaldab nuhkvara.

Kõnealune asi ise http://www.cs.virginia.edu/~lcc-win32/

Eriti huvitavaks läheb siis kui graafilist rakendust proovida teha. windowsis näitas see sama Lcc-Win32 ette kuidas graafilise rakenduse loomine käib. Sama kogemus oli VB6.0 keskkonnas sammuti. Minusugune võhik sai kiiresti haisu ninna et edasi minna.

linuxis pole see veel nii lihtne olnud.

olavsu1 kirjutas:

See Windowsi ja Linuxi vaheline näidete võrdlus on küll arusaamatu, ehk tooksid mõne näite.

Mis maksab visual studio windowsile?

Mina kasutasin kunagi Lcc-win32 keskkonda oli tasuta ja toimis. Seni kui tuli pähe spybot s&d käivitada. See kustutas Lcc-win32 koosseisust ühe faili ära, mille peale asi enam ei töötanud ja netiski avastasin kaebusi, et mainitud keskkond sisaldab nuhkvara.

Kõnealune asi ise http://www.cs.virginia.edu/~lcc-win32/

Eriti huvitavaks läheb siis kui graafilist rakendust proovida teha. windowsis näitas see sama Lcc-Win32 ette kuidas graafilise rakenduse loomine käib. Sama kogemus oli VB6.0 keskkonnas sammuti. Minusugune võhik sai kiiresti haisu ninna et edasi minna.

linuxis pole see veel nii lihtne olnud.

Kui tahta Qt's teha kasutajaliidest siis saab ka Linuxi all väga vabalt teha.
wxWidgets jne, kuigi neid ei ole proovinud.
Graafilist rakendust ei ole teab küll mis keeruline teha Linuxi all.

Pole küll ise kunagi ühtegi liidest loonud, aga QT Designer'iga paistab see küll häbematult lihtne.

ma tooks näite:
Kui on 100 txt faili mis sisaldavad täpitähti ja on mingis kohalikus kodeeringus ning sooviks need näiteks utf8'se konvertida.
millised on väljavaated ?
Windowsile tasuta programmi ei leidnud. Saadaval olid ainult mingid 10$ väikesed programmid mis tõenäoliselt 20 minutit visual basicus ja valmis.
Linuxiga peax selle vist käsurealt ära ajama.
Minu kogemuses on paljude pisi probleemidega samad varjandid olnud.

iconv

Failide sisu konvertimiseks illuka mainitud iconv ning failinimede konvertimiseks convmv.

rents kirjutas:Pole küll ise kunagi ühtegi liidest loonud, aga QT Designer'iga paistab see küll häbematult lihtne.

paistab tõesti, aga kui proovida teha, siis pole mitte nii.

QT Designer on eraldi rakendus ja anjuta on eraldi rakendus. Kuidas need kaks ühte keelt rääkima panna? Veel parem nad võiksid olla üks ja saada aru üksteise projektidest.

Lcc-win32 keskkonnas oli GUI editor ja koodieditor ning ikoonilooja ühes tükis ja toimisid hästi.

Miks peaksid QT Designer ja Anjuta üldse ühte keelt rääkima? S.t nad muidugi võiksid, aga miks peaksid?

Aru ma ei saa...
Teema nagu eeldaks FreeBSD vs. Linux sõda või BSD vs GPL sõda.

Kus on moderaatori silmad ? Tõstaks teemasse mittepuutuva õige uude jutulõnga ...

Sisyphos kirjutas:Aru ma ei saa...
Teema nagu eeldaks FreeBSD vs. Linux sõda või BSD vs GPL sõda.

Kus on moderaatori silmad ? Tõstaks teemasse mittepuutuva õige uude jutulõnga ...

Sõjast küll juttu ei ole- loeks natuke artiklit võibolla.

olavsu1 kirjutas:
paistab tõesti, aga kui proovida teha, siis pole mitte nii.

QT Designer on eraldi rakendus ja anjuta on eraldi rakendus. Kuidas need kaks ühte keelt rääkima panna? Veel parem nad võiksid olla üks ja saada aru üksteise projektidest.

Lcc-win32 keskkonnas oli GUI editor ja koodieditor ning ikoonilooja ühes tükis ja toimisid hästi.

QT rakendusi võiksid proovida näiteks QT Creatoriga kirjutada. QT Creator sisaldab endas nii C++ IDE't kui ka QT Designeri funktsionaalsust.