Pingviini veeb

Ekspress on üllitanud tähelepanuväärse arvamusavalduse, mille autoriks ei ole seekord IT inimene.

Soojalt soovitatav lugemisvara.

"Eesti peaks e-riigi laienedes märksa paremini kontrollima väravat kübermaailma ehk arvutite operatsioonisüsteemi, mis peaks olema avatud, mitte suletud nagu Windows, kirjutab kunstiteadlane Karol Kallas."

Artiklit loe siit

ja kohe hakkas tõrva kaela saama...

Ega keskmine arvutikasutaja ikka ei saa linuxist aru (mitte et ma ise spetsialist oleks) ja usub igasuguseid linnamüüte. Poliitikutel-riigiametnikel pole ka mingit huvi rohkem avatud tarkvara kasutada. Sääst võiks olla ilmselt sadades miljonites aga poliitilist tahet selleks ei ole.

kui sa nüüd neid kommentaare loed siis enamus on a'la Veiko Tamme jutuga, et mingi mega kompileerimine ja mingi hull käsurea kasutamine peaks olema...
Seega ei saa me neid kommetaare kuskilt otsast asjalikeks lugeda.
*hea oli, et kirjutas selline asjatundmatu inimene- näitab, et linuxi teadmine on jõudnud ka kaugematesse massidesse
*artikkli mõte jäi natuke segaseks, kas oli kirjutatud kartuses meie niigi vildaka it riigi kohta või oli tal ka mingi sekundaarne mõte.
*natuke üldsõnaline aga võibolla on see isegi kasuks

Mida rohkem selliseid tühjasõnalisi üliigavaid artikleid ilmub, seda väiksem on tõenäosus, et vaba tarkvara keegi üldse kasutama hakkab. Ausaltöeldes, et viitsinud seda artiklit isegi lõpuni lugeda, peale minutist lugemist tuli uni peale...

Jutt peab olema konkreetne ja faktirikas. Kõik muu läheb otseteed /dev/null

Tore, et midagi linuxist kirjutatakse, aga kirjutatav asi võiks olla ikka tasemel mitte mingi tühi tekst.

http://www.e24.ee/?id=226598

tore, nüüd võiks keegi, kes asja rohkem jagab teha kalkulatsiooni palju oleks säästu kui seal ära toodud ametkonnad oleksid vabavara põhised,

sadiini kirjutas:Ekspress on üllitanud tähelepanuväärse arvamusavalduse, mille autoriks ei ole seekord IT inimene.

Soojalt soovitatav lugemisvara.

"Eesti peaks e-riigi laienedes märksa paremini kontrollima väravat kübermaailma ehk arvutite operatsioonisüsteemi, mis peaks olema avatud, mitte suletud nagu Windows, kirjutab kunstiteadlane Karol Kallas."

Artiklit loe siit

Minagi olen vahel mõelnud, et miks avalik sektor ei toeta avatud koodiga projekte. Siinkohal on vast kõige kelmikam näide KDE. KDE puhul tunnustas Merkel isiklikult ordeniga KDE loojat, kuid sihipärasest finantseerimisest hoitakse iga hinna eest eemale.

Avatud tarkvara pole enam ammu mingite arvutihuviliste eneserahuldamise tagajärg - see on julgeoleku küsimus.

link Partsi kirjale

eks näis, mis sest asjast saab.. suund näikse õige olevat

antik2 kirjutas:Mida rohkem selliseid tühjasõnalisi üliigavaid artikleid ilmub, seda väiksem on tõenäosus, et vaba tarkvara keegi üldse kasutama hakkab. [...]
Jutt peab olema konkreetne ja faktirikas. Kõik muu läheb otseteed /dev/null

Sellise suhtumisega paraku kaugele ei jõua. Enamik konkreetset juttu läheb samuti inimestel kõrvust mööda. Kui paljud ostaksid endale macid (ipodid, iphoned), kui lähtutaks konkreetsetest seisukohtadest, mitte aga mingist meeleolust või emotsioonist? Küllalt vähe, tehnilised jms parameetrid inimesi eriti ei huvita, neid huvitab emotsioon.

Ja mulle näib, et see artikkel rõhub just emotsioonile. Tekst ütleb ju üsna hästi ära, et on vaja eestil toetada ka avatud op süsteemi, julgeolekukaalutlustel. See on küllalt hea ja lihtsasti mõistetav sümbol...

aethralis kirjutas:Tekst ütleb ju üsna hästi ära, et on vaja eestil toetada ka avatud op süsteemi, julgeolekukaalutlustel. See on küllalt hea ja lihtsasti mõistetav sümbol...

Mulle tekitab halvastikirjutatud operatsioonisüsteem kohe kindlasti väga delikaatseid emotsioone, mida ma siin kirjeldama ei hakka. Ning kahjuks olen emotsionaalne just avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteemide pärast.

Kui tahad julgeolekut siis kasuta teist merimeetrit- isoleeritud keskkond, kus ei ole interneti. Kõik turvavead on kasutajate/adminnide oma lollusest. On olnud juhuseid, kui nn turvaspetsialistid tahtsid testida võrgu turvalisust ja palusid selleks tulemüürid välja lülitada (WTF!?).

Andmetasand muutub meie elus üha olulisemaks ja järjest praktilisemat kandepinda leiavad transhumanistlikud tendentsid.

Möh?

Sõda käib eelkõige inimeste meelte nimel ja paraku on sellel iga üksikisiku elu viimse närvilõpmeni mõjutavad järelmid.

Ahah..

Kui me ei taha kukkuda digitaalse kolmanda maailma tasemele, on kodanike koodikirjaoskuse arendamise kõrval oma eestikeelne avatud operatsioonisüsteem vähim, mida me teha saame.

Minuteada on praktiliselt kõik käibel olevad operatsioonisüsteemid eesti keeles olemas- millest siin jahutakse?

...kirjutab kunstiteadlane Karol Kallas.

Ma ei teadnudki, et olen juba 16 aastat kunstiteadlane olnud (loe: it spets).

Ehk teeksid korraliku lingi, sest mul on seda lehte päris jama lugeda (14.1), layout on suht kanti.

Paar nädalat tagasi koperdasin Google abiga antud dokumendi otsa. Peab mainima et selle tellimine üksi on juba samm õiges suunas.

antik2 kirjutas:Ma ei teadnudki, et olen juba 16 aastat kunstiteadlane olnud (loe: it spets).

Ega ma ei tahtnudki vastu vaielda rats. argumentidele ja laiapõhjalistele teadmistele. Need on hädavajalikud.

Ma olen kindel, et kunstiteadlane kirjutas op süsteemidest, vabast tarkvarast jms nagu inimene tänavalt aru saab ja see on oluline. Väga sageli ongi ju vaadatud linuxit millegi sellisena, millest saavad aru ja räägivad vaid (it) spetsialistid. Paraku teevad meil ametiasutustes jms otsuseid aga samuti nn inimesed tänavalt (ehk poliitikud) mitte spetsialistid. Minu arvates oleks oluline esitada oma seisukohti nii, et saaksid aru nii üks kui ka teine pool.

Et inimesed aga eelkõige lähtuvad emotsioonidest vt: http://www.tarbija24.ee/?id=226591

aethralis kirjutas:

antik2 kirjutas:Ma ei teadnudki, et olen juba 16 aastat kunstiteadlane olnud (loe: it spets).

Ega ma ei tahtnudki vastu vaielda rats. argumentidele ja laiapõhjalistele teadmistele. Need on hädavajalikud.

Ma olen kindel, et kunstiteadlane kirjutas op süsteemidest, vabast tarkvarast jms nagu inimene tänavalt aru saab ja see on oluline. Väga sageli ongi ju vaadatud linuxit millegi sellisena, millest saavad aru ja räägivad vaid (it) spetsialistid. Paraku teevad meil ametiasutustes jms otsuseid aga samuti nn inimesed tänavalt (ehk poliitikud) mitte spetsialistid. Minu arvates oleks oluline esitada oma seisukohti nii, et saaksid aru nii üks kui ka teine pool.

Et inimesed aga eelkõige lähtuvad emotsioonidest vt: http://www.tarbija24.ee/?id=226591

Tõsi. Tasuta asju ei taheta seetõttu, et need on tasuta. Viie kroonist suhkrut aga ostetakse kasvõi tervele suguvõsale.

sadiini kirjutas:Ekspress on üllitanud tähelepanuväärse arvamusavalduse, mille autoriks ei ole seekord IT inimene.

Soojalt soovitatav lugemisvara.

"Eesti peaks e-riigi laienedes märksa paremini kontrollima väravat kübermaailma ehk arvutite operatsioonisüsteemi, mis peaks olema avatud, mitte suletud nagu Windows, kirjutab kunstiteadlane Karol Kallas."

Omamoodi kirjutis kindlasti, kas just ilmtingimata soovitatav.

Väide "Eesti peaks .. märksa paremini kontrollima ... arvutite operatsioonisüsteemi" ei erine mitte kuidagi samas artiklis siunatud "tavalisest" diktatuurist billi poolt.

Võrdlus võrguneutraalsusega on muidugi äärmiselt oluline. Aga sellest kui absoluutsest tõest rääkimine - sinisilmne. Sellist asja nagu täielik ja objektiivne neutraalsus lihtsalt pole olemas. ISP on äriettevõte kellel on ärihuvid ja seadusega pandud kitsendused-kohustused. ISP-d on nõus nahast välja pugema, et neile ei pandaks kohustusi, mis neile majanduslikult ei meeldi. Kuna p2p sugemetga internett muutub üha enam halli massi ühesuunaliseks meelelahutuskanaliks siis pole ka imestada.

Kui mõni insener võtaks sõna mingil "üldlevinud kunstiga seotud teemal" nagu näiteks kõigi lemmikust vabadussambast, siis oleks seal samamoodi väike terake tõtt sees (nagu on ka viidatud artiklis). Kuid see va kunstirahvas ütleks selle arvamuse peale ikkagi "mida tema inseneer peenest kunstist teab".

Olgem ausad - vabadusesammas ja linuxisoigumine on täpselt samas klassis "süvamõttega pinnapealne mulin" - nii vabadussammas kui vaba tarkvara on väga olulised asjad. Aga enamus juttu sel teemal on kasutu soe õhk.

Nagu ka minu kommentaar ;)

sander85 kirjutas:link Partsi kirjale

eks näis, mis sest asjast saab.. suund näikse õige olevat

Sügav kummardus Hr. Partis ees, et selles ministeeriumis on asjad nii kaugele arenenud. Vaadataes seda asutuste nimekirja, kellele kiri saadeti, siis hakkab silma ka üks asutus, kellega mul lähemaid kokkupuuteid ja nii kaua kuni see kiri, mille Hr. Parts saatis ei ole seadus, siis see konkreetne asutus ei hakka mitte kunagi selle "soovituse" järgi käituma. Nad on lihtsalt liiga laisad, et ise ennast ümber harjutada. Alati saab vabandada, et see läheb kallimaks, kui litsentside hind. - hale vabandus

aethralis kirjutas: Väga sageli ongi ju vaadatud linuxit millegi sellisena, millest saavad aru ja räägivad vaid (it) spetsialistid. Paraku teevad meil ametiasutustes jms otsuseid aga samuti nn inimesed tänavalt (ehk poliitikud) mitte spetsialistid. Minu arvates oleks oluline esitada oma seisukohti nii, et saaksid aru nii üks kui ka teine pool.

Et inimesed aga eelkõige lähtuvad emotsioonidest vt: http://www.tarbija24.ee/?id=226591

Ja see oligi põhjus, miks ma seda uudist oluliseks pidasin.

Tegelikult on iga artikkel, mis räägib vabavaralistest op-süsteemides ainult kasuks, sest mida rohkem juttu seda rohkem inimesi seda kuuleb ja mõni kindlasti vaatab ja proovib.
Aga kehvem lugu on sellega, et need kes tegelikut hakkaks vabavara kasutama ei oska pahatihti seda ise installida ja selline suur üritus nagu op-süsteemi vahetus ei tule neil mõttessegi - liiga ulmelise ja keerulisena tundub ja seda võimendab hirm, et pärast ei tööta äkki üldse ja nii lähebki kõik vana rada mööda edasi seni kuni tulevad müügile eelinstallitud ----buntud ja siis inimene näeb kaks ühesugust arvutit üks onu Billi võileiva jagu odavam

ja alles siis jõuaks see ka tavakasutajani, kes antud artiklit ei kommenteeri, sest ta ei oska lihtsalt midagi kosta teemal kumb on parem win vs. linux, sest tegelikult ei tunne ta neid kumbagi

rait kirjutas:Tegelikult on iga artikkel, mis räägib vabavaralistest op-süsteemides ainult kasuks, sest mida rohkem juttu seda rohkem inimesi seda kuuleb ja mõni kindlasti vaatab ja proovib.
Aga kehvem lugu on sellega, et need kes tegelikut hakkaks vabavara kasutama ei oska pahatihti seda ise installida ja selline suur üritus nagu op-süsteemi vahetus ei tule neil mõttessegi - liiga ulmelise ja keerulisena tundub ja seda võimendab hirm, et pärast ei tööta äkki üldse ja nii lähebki kõik vana rada mööda edasi seni kuni tulevad müügile eelinstallitud ----buntud ja siis inimene näeb kaks ühesugust arvutit üks onu Billi võileiva jagu odavam

ja alles siis jõuaks see ka tavakasutajani, kes antud artiklit ei kommenteeri, sest ta ei oska lihtsalt midagi kosta teemal kumb on parem win vs. linux, sest tegelikult ei tunne ta neid kumbagi

Olgu installitud buntu või mis iganes muu linux/BSD, tüüpiline inimene ostab odavama arvuti ja paigaldab sinna pira windowsi.