Pingviini veeb

Debiani Projektil on au teada anda, et valmis on saadud uue stabiilse versiooniga, koodnimega Lenny. Arendusprotsess kestis 22 pikka kuud, kuid tulemuseks on operatsioonisüsteem, mis töötab kaheteistkümnel erineval arhitektuuril, pakivaramus on üle 23 000 paki ning graafiline paigaldaja räägib 63 erinevat keelt.
Tarkvara, mida Lenny endas sisaldab:

Linux 2.6.26
KDE 3.5.10
GNOME 2.22.2
X.Org 7.3
OpenOffice.org 2.4.1
Firefox (Iceweasel) 3.0.6
GCC 4.3.2
ja palju muud

Antud reliis on pühendatud Debiani arendajale Thiemo Seufer-ile, kes suri traagilises autoõnnetuses 26. detsembril 2008.

Meeldetuletus testingu kasutajatele:
Peale Lenny väljatulekut on turvauuendused ajutiselt peatatud. Kes kindlasti vajab turvauuendusi, see peaks muutma /etc/apt/sources.list failis sõna testing lenny (stable) vastu või kolima Sid-le üle.

http://debian.org/News/2009/20090214

Minu meelest on 501 halvem eelmisest 4 r6-st
Esiteks, keelte valikus puudub eesti keel.
Teiseks ei leia ma kuidagi üles paketti mis tuleb installida kui tahan kasutatada perli programmides
use Mysql; Eelmises versioonis töötas ilusti ja andbaasiga tegelemise käsud olid minu arvates lihtsamad kui näiteks use DBI; puhul. Mida teised arvavad? Kas on lootust paranemisele?

Millist keelte valikut sa silmas pead? Soovitud keskkonna ja programmi eesti keele pakid tuleb tirida. Mingi valiku saad, kui otsid "apt-cache search estonian"

Otsing "apt-cache search mysql perl" leidis sellise paki: libdbd-mysql-perl. Kas see ei aita?

Debian 4 on peaaegu kaks aastat vanem kui 5 (kui turvalappe mitte arvesse võtta). Selle aja jooksul muutub OSS maailmas palju. Seetõttu ma sinu asemel eriti ei loodaks, et "olukord paraneb". Vaja on lihtsalt uurida, kuidas uuemas versioonis asju aetakse.

Installer on jah ilma eesti keeleta seekord. Sellest oli ka siin foorumis juttu.

Ahjaa, ma ähmaselt mäletan, et polnud vist kedagi kes tõlke ära teeks? Kurb lugu tõesti.

Näha on ,et inimeste ja aja puudus on . Oleks vaja nooremat verd tõlkijate hulka? Võiks isegi proovida, kui raske see ikka olla saab. Kui hetkel on eesti keel Nelja ja Viie vahepeal . Keegi võiks tutvustada seda tõlkimise värki. Oleks nõus küll osa võtma.

Valdur55 kirjutas:Näha on ,et inimeste ja aja puudus on . Oleks vaja nooremat verd tõlkijate hulka? Võiks isegi proovida, kui raske see ikka olla saab. Kui hetkel on eesti keel Nelja ja Viie vahepeal . Keegi võiks tutvustada seda tõlkimise värki. Oleks nõus küll osa võtma.

Selles see õnnetus on, et õpetusi ja andmeid on raske kätte saada kui ingliskeet väga hästi ei mõista! Minu arvates oleks eelmise versiooni eesti keele pakett sobinud 500 variandile samuti küllalt hästi.

Minule isiklikult ei meeldi ka see, et eesti ja inglise klaviatuur nii palju erinevad. Need kaks keelt võiks väga hästi ühel klaviatuuril olla!
Praegu näpin hobi korras faili boottime.kmap.gz
võtsin eesti keelse klaviatuuri aluseks ja tõstsin näiteks sulud {[]} sinna tagasi kus nad olid ameerika klaviatuuril. kui hoian 'alt' all siis tulevad sulud kui ei hoia siis täpitähed.
Kas selliseid huvilisi siin ka on? Vahetaks ideesid ja kogemusi.
Kunagi Paskalis tegin nii, et kui vajutasin { kaks korda kiiresti siis tuli täht ü. Linuxi all ei oska seda teha.

mats kirjutas:

Valdur55 kirjutas:Näha on ,et inimeste ja aja puudus on . Oleks vaja nooremat verd tõlkijate hulka? Võiks isegi proovida, kui raske see ikka olla saab. Kui hetkel on eesti keel Nelja ja Viie vahepeal . Keegi võiks tutvustada seda tõlkimise värki. Oleks nõus küll osa võtma.

Selles see õnnetus on, et õpetusi ja andmeid on raske kätte saada kui ingliskeet väga hästi ei mõista! Minu arvates oleks eelmise versiooni eesti keele pakett sobinud 500 variandile samuti küllalt hästi.

Minule isiklikult ei meeldi ka see, et eesti ja inglise klaviatuur nii palju erinevad. Need kaks keelt võiks väga hästi ühel klaviatuuril olla!
Praegu näpin hobi korras faili boottime.kmap.gz
võtsin eesti keelse klaviatuuri aluseks ja tõstsin näiteks sulud {[]} sinna tagasi kus nad olid ameerika klaviatuuril. kui hoian 'alt' all siis tulevad sulud kui ei hoia siis täpitähed.
Kas selliseid huvilisi siin ka on? Vahetaks ideesid ja kogemusi.
Kunagi Paskalis tegin nii, et kui vajutasin { kaks korda kiiresti siis tuli täht ü. Linuxi all ei oska seda teha.

Dvorakil on hea ja mugav. Täpitähed on Alt Gr + aoe või u, muu on nii nagu inglise klavituuril (Muidugi dvoraki paigutusega). Ise juba ca 4 aastat dvorakit kasutanud ja ei kujuta ette, kuidas ilma hakkama saada. Eesti dvorak koos täpitähtedega peaks debianis ilusti olemas olema.