Pingviini veeb

kui võimalik ja mõtekas oleks luua väikefirma arvuti võrk linuxi vaba vara peale
#luua server
#kasutada arvuteid mis sobiks kontori töö tegemiseks (nagu linutop ainult et kasutada stafi mida saaks kätte ka eestis)

100% võimalik

Serverid ongi üldjuhul Linuxi peal.
Ja kui mingit erisofi olema ei pea, mis ainult Windowsiga töötab, siis võivad ka kõik tööjaamad olla Linuxilised.

iseenesest võiks olla server+terminalid, oleks väga bro lahendus

AGA kõigepealt on vaja teha natuke eeltööd: millega kontor tegeleb, palju kasutajaid, mis programme kasutavad jne jne jne

Me oleme mitu kontorit teinud server+ltsp, seega kui täpsem huvi siis ps abiks

Päris hea näide on Rahvusraamatukogus nii muusika-, kunsti-, kui mõnes teises saalis. Vaikne, mugav, ise ei pea midagi tegema, fantastiline.

Ma juhiksi tähelepanu nendele väikestele vähe voolu nõüdvatele karbikestele http://www.artecgroup.com/thincan/
Need ongi mõeldud terminal-server süsteemile.
Made in Estonia

terminalidel kui sellistel ei ole enam eriliselt suurt vahet, tigma pakub odavaid vxl terminale mille keskmine voolutarbimine on 11W 20W max
on kohe idioodikaardi lugeja kaasas ja korralik riistvara
Kui õieti mäletan siis on tunduvalt odavamad ka
http://tigma.ee/?action=products.browse ... t_filter=1

ps! kas neid piskusid purke enam niiväga tehakse eestis?

illukas kirjutas:terminalidel kui sellistel ei ole enam eriliselt suurt vahet, tigma pakub odavaid vxl terminale mille keskmine voolutarbimine on 11W 20W max
on kohe idioodikaardi lugeja kaasas ja korralik riistvara
Kui õieti mäletan siis on tunduvalt odavamad ka

Äkki vaatad enne ikka seda Artecit ka. Need VLXi omad maksavad praktiliselt lihtsa (säästu)kontoriarvuti hinda. Artecil on terminalid, mida saab 2 tk € 200.- eest:
http://shop.artecgroup.com/products/dbe61a-pxe
Miks neid 2 kaupa pakutakse, on mõnevõrra arusaamatu. Energiatarbeks öeldakse suisa 5 W.

Teemasse: enda ettevõtte on täiega linuxil, on ka terminaliserver koos 4 kliendiga. Hää meelega vaataks mõne teise püsti pandud lahendust ka, aga minu kogemuse põhjal on terminalid ikka üsna uimased. Ühes aknas kontoritööd nokitsedes suurt vahet pole, aga kui on vaja aknaid vahetada, siis on asi tatine. Terminalid on samas umbes PII Celeron 300 MHz 128-192MB mälu, nii et mitte päris uunikumid. Olen üksjagu lugenud LTSP listi ka, sääl on üllatavaid kogemusi. Mõni näiteks kurdab, et mingis arvutiklassis ei saa paarkümmend arvutit korraga youtube'ist videot mängitud. Hakib vmt. Krt, ma ei ole oma 4 terminaliga võrku mingit multimeediat lubanud ja ikka on tatine. Nii et võib-olla olen ise millegagi pange pand Hää meel oleks teiste kogemusest kuulda.

huvitav aasta tagasi tegi artec meile hoopis teiste hindadega pakkumise ja seetõttu tigma terminalid võtsimegi.
Aga vaata nende pisi purkide spece
433MHz ja 128MB rami
Via
1GHz ja 256 mälu


endal kasutusel
http://tigma.ee/?action=products.view&i ... &cat_id=45

Töötavad hästa, video vaatamine problemaatiline, kuid akende vahetamisega ei ole probleeme, kui just terve klass kusagil ei hulla, tõmbab lihtsalt 100MB võrgu aeglaseks

Minu meelest need artecid on suht uimased multimeedia puhul. Minul on au olnud kasutada seda 300MHz-st varianti, mis ca 2004/5 aastal popp oli. Netis sai surfata ja openofficet kasutada - sel tasemel toimis hästi. Iseenesest kogu töö tehakse ära ju serveris, purgil jääb ainult pildimanamistöö. Samad riistad on kasutusel praegu Tallinna Ülikooli raamatukogus otsinguterminalina. Serverit jooksutab centos ja veebi aitab lehitseda väga kärbitud firefox.

Meil koolis ka terminal server, see küll vindowsi peal mingii HP lahendus. Pimetatele mõeldud ekraanilugemisprogramm töötab ainult seni kuni ühtegi programmi ei avata ning multimeediast ärme parem rohkem räägi, selle võib terminalide puhul välja jätta. Terminalid on tõesti tatine värk ning tihti kipub olema ka probleeme kui programme uuendatakse ning server restarti nõuab. Arvuti on siiski arvuti.

ltsp peal on võimalus firefox ja vlc lasta käima lokaalsena, siis peaks väga hästa näitama

Ma arvan, et viimase peal multimeedia kasutamist piirab võrgukaart.
Peab olema üldjuhul Gigabit kaart.

Mull koolis ka terminali arvutid, windows server 2003 on peal suht jube aeglane ei soovita kellegile (ei möödu ühtegi tundi kui mõni terminal kokku ei jookseks).Võrku ühendamisega on ka alati mingi jama ,

VXL itona on kasutuses muidu koolis!

Ubuntu pakub ka serveri lahendusi

Ubuntu Server Edition on mõeldud Intel või AMD x86, AMD_64, EM_64T protsessoritele. Miinimum nõudmised on 128Mb of RAM ja 1Gb vabat kõvaketta ruumi

http://www.ubuntu.com/products/whatisub ... veredition

Üldiselt on lihtne kontoriarvuti juba alla 2000.- krooni, nii et see terminalivärgendus ei tule eriti odavam. Sa pead arvestama juurde ka terminalserveri. Ja lihtne kontorimasin suudab kindlasti paremini asju jooksutada kui thin client.

voime kirjutas:Üldiselt on lihtne kontoriarvuti juba alla 2000.- krooni, nii et see terminalivärgendus ei tule eriti odavam. Sa pead arvestama juurde ka terminalserveri. Ja lihtne kontorimasin suudab kindlasti paremini asju jooksutada kui thin client.

Päris 2000krooniseid masinaid pole silma hakanud, aga eks terminalide süsteemi suurem kasutegur tuleb kesksest haldusest, mitte terminaali hinnast. Stabiilsuse poolelt ei ole mul mingit kobisemist ja väga mugav on ka administreerimise mõttes, aga ma lootsin, et asi on kiirema reaktsiooniga.

2000.- eeguseid kontoriarvuteid? on sul miskit ilusat ja korralikku ette näidata?
TErminalisüsteemi eelised:
*keskne haldus
*sõltumatus kliendi riistvarast
*terminali riistvara ei igane nii kiiresti kui arvuti
*terminalserverile ei ole ka mingeid väga vingeid nõudmisi, põhimõtteliselt suvaline masin, millel mälu nati rohkem
*terminali katki minekul vahetad sa ta lihtsalt välja mitte ei pea installimise/taastamisega mässama hakkama, kasutaja ei märka vahet kui terminal välja vahetatud
*turvalisus- kui terminal varastatakse, siis mida see varas saab- suht mitte midagi
*tarkvara täiendamine on tsentraalne, mitte ei pea igas masinas eraldi tegema
*väiksemad ja vaiksemad
*saab kasutada "vana" (ja ma mõtlen ikka päris vana 400 lippab nagu kulda) riistvara

Termialserveril peab palju mälu olema ja soovitavalt ecc-ga Samuti serveri võrgukaart korralik, ning oleks ka hea kui serveripoolne switch oleks gigabitine

wk kirjutas:Päris 2000krooniseid masinaid pole silma hakanud, aga eks terminalide süsteemi suurem kasutegur tuleb kesksest haldusest, mitte terminaali hinnast.

Eks kokkuhoid rahas on ka ikka kasutegur, mis mõõdetav rahas. Kui sobiv terminallahendus katab nõudmised piisavalt, siis on odavad tööjaamad ja ressurssi enamus serveri all.
Tavalise arvuti tüüpiline kasutamine on nii, et lühikesel ajal on vaja rohkem ressursse, aga enamus ajal vähe. Terminallahendusel serveriga on see ressurss jagatud, nii et kui kõik korraga ühel ajal suuri ressursse ei nõua, mis on ebatõenäoline, siis saab sama protsessori võimsuste summa juures palju rohkem töökohti ära teenindada.

wk kirjutas:Stabiilsuse poolelt ei ole mul mingit kobisemist ja väga mugav on ka administreerimise mõttes, aga ma lootsin, et asi on kiirema reaktsiooniga.

Eks ta oleneb mis on vajadused, milline on võrgu läbilase, ja nii edasi.
Kui jääb võrgu läbilaske taha, saab kasutada gigabitti ja/või jagada võrgu topoloogiat natuke laiali - lisavõrgukaardiga serveris saab madaldada võrgukoormust ühe switchi taga näiteks, sest maksimum on ikka switchi ja serveri vahel, sest kõikide selle switchi taga olevate terminalide liiklus pumbatakse sealt läbi.
Võimalik on võrguliiklust kokku pakkida, kui thin clientid ja server protsessori poolest sellega hakkama saab kenasti - näiteks NX X11 protokollile pidavat päris head tulemust andma.
Üldiselt on tavaliselt kusagil üks kindel pudelikael - see tuleb aegluse puhul siis leida ja lahendada ja asju ette planeerida enne suurema koguse seadmete ostu.

Lisaks illuka nimekirjale, kipuvad paljud thin clientiks mõeldud arvutid olema väiksemad ja vaiksemad kui piisavalt odavad tavaarvutid.

Leio, kõik see jutt on tuttav. Terminaliserver on mul töös 4. aastat ja alustasin LTSP 4.1ga, praegu on 5. versioon. Enda juhtumi puhul tuletan meelde, et serveri taga on vaid 4 (neli) klienti. Teoorias peaks selleks olema 100Mbit küll ja küll. Panin serveri ja võrgu vahele gigabitise switchi ka, aga minu hinnangul on sama uimane. Kui kellelgi on kusagil toimiv süsteem, mida imetleda saaks, siis hääl meelel viskaks pilgu pääle. Saaks selgemaks, kas ma ise olen kärsitu või annaks asja paremaks saada ikka.

Hmm. Mandriva 2008.1 server mille taga on ~10-15 HP terminali LTSP versioon 4.2 switch on gigane võrk cat5 ja jookseb nagu ludinal. Midagi paremat ei oskaks tahtagi.

ltsp 4.2 terminale 20 jagu, switche leidub nii 100MB kui ka gigaseid, jookseb ilusti...
terminalidest kõige lahjem on 32MB mälu ja 120Mhz- aeglane kuid enam vähem töötatav
server sai planeeritud sai 40 terminalile

PS ega sul server ei swapi- see teeb asja päris hulluks
Kui on vanemad/aeglasemad terminalid siis võiks kasutada ltsp 4.2-te- laeb kiiremini ülesse ja töötab ka nati kiiremini
kui Viljandikanti satud võta ühendust saad näppi ja proovi kui vaja