Flashi alternatiiv - idee
Postitatud: 06.01.2009, 23:16
Avatud lähtekoodiga Adobe Flashi ja Microsofti Silverlighti alternatiiv
Eesmärgid:
1)Asendada Adobe Flashile ja Microsoft Silverlightile täiesti vaba tarkvara ja avatud standardite kombinatsiooniga.
2)Vähendada Microsofti ja Adobe monopoolset seisundit.
3)Luua W3C standard interaktiivse meedia jaoks, mis eelnimetatud süsteemidele oleks täielikuks asenduseks ning lisaks palju uusi võimalusi turvalisuse ja stabiilsuse parandamiseks, samuti rahvusvaheline standard interaktiivse meedia jaoks.
4)Selle süsteemi valmimisel lisada programmi moodul levinuimatesse vabavaralistesse veebilehitsejatesse ning samuti luua käivitusprogramm kogu süsteemile, et oleks võimalik koostada allalaaditavaid programme hilisemaks kasutamiseks ilma võrguühenduseta või koostada CD kettaid, mis sisaldavad interaktiivseid õppematerjale jne.
5)Parandada abistava tehnika tuge interaktiivses meedias.
Kuidas töötab
Video:
Renderdamiseks kasutatakse OpenGL-i
Videovormingutena kasutatakse Dirac või Theora koodekit või mõnda muud vabavaralist komponenti, lisada võib ka teiste vormingute toe, siiski ei peaks teisi vorminguid lisama ametlikku standardisse.
Heli:
Audiovormingutena kasutatakse Flaci, Vorbis audiot või mõnda muud vabavaralist vormingut ning kõne jaoks Speexi või mõnda muud vabavaralist vormingut lisada võib ka teiste vormingute toe, siiski ei peaks teisi vorminguid lisama ametlikku standardisse.
Graafika:
Pildivormingutena kasutatakse PNG ja JPEG/JPEG2000 fotode ja graafika jaoks, JPIG mustvalgete fotode ja graafika jaoks, MNG animatsioonide jaoks ning SVG vektorgraafika jaoks või mõnda muud vabavaralist vormingut lisada võib ka teiste vormingute toe, siiski ei peaks teisi vorminguid lisama ametlikku standardisse.
Video ja heli liitmine:
Video ja heli liitmiseks võib kasutada levinud vabavaralisi konteinereid nt OGG või MKV, et saavutada lihtsamat struktuuri.
Programmi juhtimine:
Programmi juhtimiseks tuleb valida lihtne robustne, samas võimas programmeerimiskeel, näiteks Lua või Python, sellisel juhul tuleb pythonile valmistada spetsiaalne moodul. Võimalik on luua ka uus spetsiaalne programmeerimiskeel selle projekti tarvis.
Konteiner:
Võib kasutada kas Zip või 7z pakkimisformaati, see tuleb arenduse käigus välja selgitada, arvestades järgmisi asjaolusid:
1)Pakkimisvõime lõpp-programmi suurus
2)kiirus pakkimisel/lahtipakkimisel
Mõlemad formaadid on laialt levinud paljudel platvormidel.
Juhtprogramm:
Koondada kõik vajaminevad teegid ja moodulid ühte binaarfaili paremaks teisaldamiseks, Linuxil võib osa teeke olla eraldi, kuna nad on juba installeeritud Linuxi standardsüsteemis (libpng, libmng, libsvg, python jne), ülejäänute jaoks tuleb luua siiski eraldi moodul. Süsteemi jaoks loodaval üldisel juhtprogrammil tuleb Windowsi all vajalikud teegid installatsiooniprogrammi poolt paigaldada.
.
Programmi struktuur ja valmistamine:
Lõpp-programmi struktuur:
/
/audio/ - helifailid
/video/ - videofailid
/gfx/ – graafikafailid
/scripts/ - alamskriptid
/run.script – juhtskript
/info.meta – programmi informatsioon nt autoriõigus, väljalaskeaasta jne
/audio-video.(ogg, ogm, oga, ogv, mkv) – kasutatakse siis kui video ja heli on liidetud
Lõpp-programmide loomine:
Koos standardi iga uue versiooniga lasta välja ka graafiline rakendus programmide loomiseks, mis on saadaval laiemalt levinud platvormidele ning sisaldab kõiki standardi spetsifikatsioone.
Võimalused, mida see projekt endaga kaasa tooks:
1)Avatud audio/foto/videovormingute leviku paranemise.
2)vaba tarkvara kasutusvaldkondade laienemise.
3)Annab võimaluse parandada abistava tehnika tuge interaktiivses multimeedias.
4)Muudab interaktiivse meedia loomise kõigile taskukohaseks.
5)Annab võimaluse ehitada Unixi-laadseid operatsioonisüsteeme, kus on interaktiivse meedia tugi integreeritud ning seda ei pea installeerima eraldi lisandina.
6)Suurendaks tarkvara konkurentsi ning vähendaks suurfirmade monopoolset seisundid ning surve avaldamist väiksematele ettevõtetele.
See on lihtsalt idee, ma pole ise ka mitte programmeerija, võib esineda lollusi.
Eesmärgid:
1)Asendada Adobe Flashile ja Microsoft Silverlightile täiesti vaba tarkvara ja avatud standardite kombinatsiooniga.
2)Vähendada Microsofti ja Adobe monopoolset seisundit.
3)Luua W3C standard interaktiivse meedia jaoks, mis eelnimetatud süsteemidele oleks täielikuks asenduseks ning lisaks palju uusi võimalusi turvalisuse ja stabiilsuse parandamiseks, samuti rahvusvaheline standard interaktiivse meedia jaoks.
4)Selle süsteemi valmimisel lisada programmi moodul levinuimatesse vabavaralistesse veebilehitsejatesse ning samuti luua käivitusprogramm kogu süsteemile, et oleks võimalik koostada allalaaditavaid programme hilisemaks kasutamiseks ilma võrguühenduseta või koostada CD kettaid, mis sisaldavad interaktiivseid õppematerjale jne.
5)Parandada abistava tehnika tuge interaktiivses meedias.
Kuidas töötab
Video:
Renderdamiseks kasutatakse OpenGL-i
Videovormingutena kasutatakse Dirac või Theora koodekit või mõnda muud vabavaralist komponenti, lisada võib ka teiste vormingute toe, siiski ei peaks teisi vorminguid lisama ametlikku standardisse.
Heli:
Audiovormingutena kasutatakse Flaci, Vorbis audiot või mõnda muud vabavaralist vormingut ning kõne jaoks Speexi või mõnda muud vabavaralist vormingut lisada võib ka teiste vormingute toe, siiski ei peaks teisi vorminguid lisama ametlikku standardisse.
Graafika:
Pildivormingutena kasutatakse PNG ja JPEG/JPEG2000 fotode ja graafika jaoks, JPIG mustvalgete fotode ja graafika jaoks, MNG animatsioonide jaoks ning SVG vektorgraafika jaoks või mõnda muud vabavaralist vormingut lisada võib ka teiste vormingute toe, siiski ei peaks teisi vorminguid lisama ametlikku standardisse.
Video ja heli liitmine:
Video ja heli liitmiseks võib kasutada levinud vabavaralisi konteinereid nt OGG või MKV, et saavutada lihtsamat struktuuri.
Programmi juhtimine:
Programmi juhtimiseks tuleb valida lihtne robustne, samas võimas programmeerimiskeel, näiteks Lua või Python, sellisel juhul tuleb pythonile valmistada spetsiaalne moodul. Võimalik on luua ka uus spetsiaalne programmeerimiskeel selle projekti tarvis.
Konteiner:
Võib kasutada kas Zip või 7z pakkimisformaati, see tuleb arenduse käigus välja selgitada, arvestades järgmisi asjaolusid:
1)Pakkimisvõime lõpp-programmi suurus
2)kiirus pakkimisel/lahtipakkimisel
Mõlemad formaadid on laialt levinud paljudel platvormidel.
Juhtprogramm:
Koondada kõik vajaminevad teegid ja moodulid ühte binaarfaili paremaks teisaldamiseks, Linuxil võib osa teeke olla eraldi, kuna nad on juba installeeritud Linuxi standardsüsteemis (libpng, libmng, libsvg, python jne), ülejäänute jaoks tuleb luua siiski eraldi moodul. Süsteemi jaoks loodaval üldisel juhtprogrammil tuleb Windowsi all vajalikud teegid installatsiooniprogrammi poolt paigaldada.
.
Programmi struktuur ja valmistamine:
Lõpp-programmi struktuur:
/
/audio/ - helifailid
/video/ - videofailid
/gfx/ – graafikafailid
/scripts/ - alamskriptid
/run.script – juhtskript
/info.meta – programmi informatsioon nt autoriõigus, väljalaskeaasta jne
/audio-video.(ogg, ogm, oga, ogv, mkv) – kasutatakse siis kui video ja heli on liidetud
Lõpp-programmide loomine:
Koos standardi iga uue versiooniga lasta välja ka graafiline rakendus programmide loomiseks, mis on saadaval laiemalt levinud platvormidele ning sisaldab kõiki standardi spetsifikatsioone.
Võimalused, mida see projekt endaga kaasa tooks:
1)Avatud audio/foto/videovormingute leviku paranemise.
2)vaba tarkvara kasutusvaldkondade laienemise.
3)Annab võimaluse parandada abistava tehnika tuge interaktiivses multimeedias.
4)Muudab interaktiivse meedia loomise kõigile taskukohaseks.
5)Annab võimaluse ehitada Unixi-laadseid operatsioonisüsteeme, kus on interaktiivse meedia tugi integreeritud ning seda ei pea installeerima eraldi lisandina.
6)Suurendaks tarkvara konkurentsi ning vähendaks suurfirmade monopoolset seisundid ning surve avaldamist väiksematele ettevõtetele.
See on lihtsalt idee, ma pole ise ka mitte programmeerija, võib esineda lollusi.
