Pingviini veeb

LXer lehel on ilmunud huvitav artikkel, kus juureldakse küsimuse üle - kas Linuxi failisüsteemi ähvardab killustumine või mitte. Kasutajad, kes kunagi Windowsiga kokku on puutunud, mäletavad kindlasti vastavat vahendit - "Disk Defragmenter", mida soovitati ikka aeg ajalt tööle panna. Siis huvitav vaadata, kuidas arvuti oma faile jälle tihendab ja kokku tõstab.
Levinud arvamus on, et Linuxi failisüsteemi ei ähvarda killustumine (fragmentation). Nii otsustati teha test Gentoo Linuxiga, et näha kas see ka tõele vastab. Gentoo Linux valiti välja just oma Portage süsteemi tõttu, mille uuendamisel uuendatakse failisüsteemis tuhandeid väikseid faile. Lisaks luuakse palju faile ka pakettide paigaldamisel emerge abil. Seega on üsna tõenäoline, et seal just killustumine võib tekkida.

Testi tulemusi täies mahus me ümber kirjeldama ei hakka. Kuid lühidalt võib öelda - asi siiski nii roosiline pole. Ka Linuxi kettaid ähvardab killustumine. Kuid hoopis teisel moel, kui Windowsis. Kui alguses arvati ja eeldati (ning selle põhjal ka teste hakati läbi viima), et killustumine ähvardab neid alasid, kus palju väikseid faile. Siis peale teste selgus, et see pole nii. Probleemid killustatusega on hoopis suurte failidega, mis üldjuhul asuvad /home kataloogis. Ehk tõesti - sellisel kujul, nagu Windowsis, killustamine Linuxit ei ohusta. Kuid sellegi poolest on soovitav vahest oma failisüsteemile hooldust teha (vastavad juhendid ka antud LXeri artiklis olemas), et suured failid ühte kokku taas saaks.

Allikas LXer

PS: nagu nähtub, siis testiti ReiserFS failisüsteemiga.

Ja killustumine on kõige hullem just ReiserFSi puhul. Samas on see portage puhul parim (palju väikesi faile). Seetõttu olengi portage omaette pardile ajanud, et seda vajadusel ülilihtsalt defragmentida: rm -r
Nii XFS kui EXT2/3 jaoks on defragmendi programmid olemas, ReiserFSi jaoks paraku mitte.

Gentoo Linux valiti välja just oma Portage süsteemi tõttu, mille uuendamisel uuendatakse failisüsteemis tuhandeid väikseid faile.

Killustumine on pigem keskmiste ja suurte failide probleem, mitte väga väikeste. Fragmenteerumisel pole fail kirjutatud mitte nö järjestikku, et see oleks võimalik kettalt lupsti ühel lugemisel üles noppida, vaid eraldi juppidena, mis nõuab kettapeadelt eraldi seek'i ja positsiooni valimist/ootamist. Väike fail on reeglina kirjutatud ühte plokki (alla 4KB mu teada plokisuurust vaikimisi ei tehta), seda tuleb nagunii alati eraldi otsida.

Killustumine ähvardab keskmiseid ja suuri faile, mida pidevalt kettalt loetakse ja taas muudetult [suuremana] kettale kirjutatakse.

Kirjutan ilma algset uudist lugemata, seepärast ei tea, mida sääl väikseks failiks peetakse. Tänapäeva mõttes on vist ka paarimegane fail väike kuid killustumisvõimeline.

#perl frag.pl /mnt/downloads/
75.1070798689846% non contiguous files, 129.795666414714 average fragments.

Vat niiviisi juhtub, kui aktiivselt torrenteid tirida ühele partitsioonile millel on üldjuhul ainult paar giga vaba ruumi
Portage elab palju paremini, tõenäoliselt seetõttu, et suurem osa faile on väiksemad kui klastri suurus:

# perl frag.pl /usr/portage/
0.0345232650938405% non contiguous files, 1.00098189546176 average fragments.

hmmm, hoia kettast 10-15% vaba ja ei tohiks seda fragmenteeritust juhtuda eriti, ext3 üritab failid üksteisest võimalikult kaugele paigutada ja kui on vaba ruumi, siis see üldiselt peaks nii juhtuma, et suured failid saavad kuhugi vabasse ruumi, rääkimata väikestest, muidugi kui vaba on 5% või vähem ja selle peale laiutama minna torrentiga, siis on tulemus paras katastroof