Domeenivabadus laseb end Eestis ikka veel oodata
Postitatud: 17.07.2007, 14:21
Kuigi .ee-lõpuliste domeeninimede rangelt reglementeeritud registreerimine loodeti liberaliseerida juba aasta esimesel poolel, ei ole uut reeglistikku seniajani.
Infotehnoloogia arengut tähtsustavas Eestis on kodumaiste .ee-lõpuliste veebiaadresside väljaandmise kord endiselt väga konservatiivne. Eestile viitava internetiaadressi võib endale registreerida ainult siin tegutsev juriidiline isik. Eraisik saab seda teha üksnes teise taseme domeeni .pri.ee alla.
Registreerimine on tasuta, ent üldjuhul antakse iga taotleja käsutusse vaid üks domeen.
Küllap on rangeid reegleid kirunud paljud, kel oma kodulehe loomise mõte pähe on tulnud. Samuti on senine domeenipoliitika peavalu valmistanud ettevõtetele, kes mõnd kaubamärki sama nimega veebilehel reklaamida soovivad.
Eelmise aasta lõpul andis .ee tippdomeeni administraator Jaak Lippmaa «Eesti Ekspressi» vahendusel teada, et jäik domeenipoliitika on muutumas. Domeen kavatsetakse muuta tasuliseks ning selle hinnaks saab 200%u2014400 krooni aastas. Lisaks lubab uus poliitika .ee-lõpulisi domeene endale registreerida piiramatult ning lõpetatakse vahetegemine eraisikute ja ettevõtete vahel.
Lippmaa arvas toona, et uued reeglid tehakse teatavaks juba jaanuaris ning siis algab üleminekuperiood. Rohkem pole reformist aga kuulda olnud.
Domeeninimede registreerimisega tegeleb Eestis Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk (EENet). Kui sealsetelt ametnikelt pärida, kuidas reform edeneb, kuuleb vastuseks, et nemad tegelevad pelgalt registreerimise, mitte reeglite väljatöötamisega.
Millal uus reeglistik kehtima hakkab, seda EENet anonüümseks jääda soovinud töötaja sõnul ei tea ning kogu see teema on administraatori pärusmaa. Administraatorid ehk Endel ja Jaak Lippmaa jäävad aga «Sakalale» tabamatuks.
Loe edasi Sakala vahendusel
Infotehnoloogia arengut tähtsustavas Eestis on kodumaiste .ee-lõpuliste veebiaadresside väljaandmise kord endiselt väga konservatiivne. Eestile viitava internetiaadressi võib endale registreerida ainult siin tegutsev juriidiline isik. Eraisik saab seda teha üksnes teise taseme domeeni .pri.ee alla.
Registreerimine on tasuta, ent üldjuhul antakse iga taotleja käsutusse vaid üks domeen.
Küllap on rangeid reegleid kirunud paljud, kel oma kodulehe loomise mõte pähe on tulnud. Samuti on senine domeenipoliitika peavalu valmistanud ettevõtetele, kes mõnd kaubamärki sama nimega veebilehel reklaamida soovivad.
Eelmise aasta lõpul andis .ee tippdomeeni administraator Jaak Lippmaa «Eesti Ekspressi» vahendusel teada, et jäik domeenipoliitika on muutumas. Domeen kavatsetakse muuta tasuliseks ning selle hinnaks saab 200%u2014400 krooni aastas. Lisaks lubab uus poliitika .ee-lõpulisi domeene endale registreerida piiramatult ning lõpetatakse vahetegemine eraisikute ja ettevõtete vahel.
Lippmaa arvas toona, et uued reeglid tehakse teatavaks juba jaanuaris ning siis algab üleminekuperiood. Rohkem pole reformist aga kuulda olnud.
Domeeninimede registreerimisega tegeleb Eestis Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk (EENet). Kui sealsetelt ametnikelt pärida, kuidas reform edeneb, kuuleb vastuseks, et nemad tegelevad pelgalt registreerimise, mitte reeglite väljatöötamisega.
Millal uus reeglistik kehtima hakkab, seda EENet anonüümseks jääda soovinud töötaja sõnul ei tea ning kogu see teema on administraatori pärusmaa. Administraatorid ehk Endel ja Jaak Lippmaa jäävad aga «Sakalale» tabamatuks.
Loe edasi Sakala vahendusel