1. leht 1-st
Mis on kõige tähtsam mitte vabavaraline Linuxi rakendus
Postitatud: 26.07.2006, 17:01
Postitas spott
Linuxi maailmas on 99% kogu kasutatavast tarkvarast avatud lähtekoodiga ja tasuta. Kuid sellegi poolest leidub ka hulgaliselt erinevat tarkvara, mis ei ole tasuta või on aga mille lähtekood pole avaldatud. Nüüd on
OSNews korraldanud küsitluse, eesmärgiga teha kindlaks, mis siis ikka on kõige tähtsam mitte vabavaraline Linuxi rakendus, mida kasutatakse. Küsitluse leiate
siit lingilt ja tegu siis rahvusvahelise küsitlusega. Ühtlasi teen vastava küsitluse ka Pingviini Webi, et näha, millised on siinsete kasutajate eelistused.
Postitatud: 26.07.2006, 17:13
Postitas sander85
vaadates selle küsitluse tulemusi seal lehel jääb kurb tõdemus, et paljudele on siiski esmatähtis see visuaalne pool.. seal olex ikka mitu muud tähtsamat asja, mida ma valix, enne kui jõuax visuaalse küljeni
Postitatud: 26.07.2006, 17:21
Postitas commodore
kustutatud
Postitatud: 26.07.2006, 17:58
Postitas sander85
nojah, video driverid on inimestele nagu kõixe tähtsam elus..
Postitatud: 26.07.2006, 18:08
Postitas 2ndalpha
sander85 kirjutas:nojah, video driverid on inimestele nagu kõixe tähtsam elus..
Mitte just kõige tähtsam elus, aga arvuti puhul on kõige alus õiged draiverid.
Postitatud: 26.07.2006, 19:38
Postitas commodore
kustutatud
Postitatud: 26.07.2006, 20:34
Postitas sander85
no graafika jooxeb üldjuhul ka ilma nende driveriteta, seal on palju muud, mida olex rohkem vaja kui video drivereid
Postitatud: 26.07.2006, 21:41
Postitas uniz
Mis on vajalik? Ainult need, mille kodulehed küsivad või viskavad macromedia või java sun kodulehele, et tõmba alla-
Postitatud: 26.07.2006, 21:46
Postitas HoHo
sander85 kirjutas:no graafika jooxeb üldjuhul ka ilma nende driveriteta
Ma ei ütleks et jookseb, lihtsalt pilti näitab.
Kui ikka 3.3GHz P4 peal võtab mõne liikuva pildiga veebilehe kuvamine 2560x1024 reso peal näitab top X'i prosekasutuseks 30% siis on ikka jama küll.
Postitatud: 27.07.2006, 00:53
Postitas Kristo
Ja pole kuigi meeldiv graafilises keskonnas toimetada, kui sinu ette manatakse kõik aeglaselt ning jupi kaupa.
Või mida teeks kodukasutaja(peamine arvuti otstarve on internetipank, e-mail, uudised jms) juhul, kui võrkukaardi moodulid puuduksid? Ilmselt kiruks linuxit ja kasutaks(suure tõenäosusega piraks) Windowsi.
Postitatud: 27.07.2006, 09:08
Postitas jrepan
Ma küll pole vahet märganud ametlike Ati draiveritega ja Vesa draiveritega 2D kiiruses
Postitatud: 27.07.2006, 09:41
Postitas pacho
Vanemate graafikaakaartidega ja osade integreeritud junnidega on vahe tuntav. Sellest ka jutud, et linuxi aknahaldurid uimavad-
Postitatud: 27.07.2006, 10:32
Postitas HoHo
jrepan kirjutas:Ma küll pole vahet märganud ametlike Ati draiveritega ja Vesa draiveritega 2D kiiruses
Kui tööle lähen siis võin näidata kui palju on prose aega võtnud X näiteks nädala joooksul. Ma ei imestaks kui see oleks umbes päev või nii
Postitatud: 27.07.2006, 11:11
Postitas tiitise
Peale nvidia draiverite paigaldamist ikka aknad "uimavad", eriti annab tunda netis surfates. Sellele vist otsest lahendust ei olegi?
Postitatud: 27.07.2006, 11:17
Postitas spott
oled kindel, et draiverid ikka kasutusel?
Postitatud: 28.07.2006, 11:19
Postitas tiitise
Küllaltki kindel (x confis on nv asemel nvidia ja glxgears annab paremat tulemust kui default)
Postitatud: 28.07.2006, 12:53
Postitas HoHo
#glxinfo | grep direct
Kui tuleb "direct rendering: Yes" on asjad korras.
[edit]
Lubasin rääkida kuidas X süüb proseaega kui pole kasutada riistvaralist kiirendust. Siin on numbrid:
Kood: Vali kõik
# copy-paste top'ist:
937 hoho 0 0 338m 137m 18m S 29 13.7 408:54.97 java
16460 root 0 0 302m 149m 9000 S 7 14.9 207:27.67 X
18174 hoho 0 0 214m 170m 16m S 1 16.9 62:54.63 konqueror
30686 hoho 0 0 24268 8548 6284 S 3 0.8 31:57.70 gkrellm2
32320 hoho 0 0 138m 52m 18m S 0 5.2 7:18.49 firefox-bin
uptime
11:04:18 up 23:42, 1 user, load average: 1.63, 1.31, 1.26
Ehk siis pea 24h jooksul on läinud ~6.8h java'i peale, 3.45h X'i ning ~2h muu kama peale. Kokku on siis masin olnud selle aja jooksul umbes 50% loadi all millest veerand on puhtalt X'ile.