Pingviini veeb

Näib et turul on vajadus moodsa analog kompaktkaamera järele. Kuna olemasolevate seadmete elekrtonika kustub ning varuosi ja tehnike ei leidu enam.

Kas oleks võimalik koodida premium kompakt kamera aju kasutades arduino mikro kontrollereid ja turul vabakäibes olevaid andureid.

Minu arust saab salvestada väike kassett > videomaki suurkassett ja videomaki video/audio väljundist arvutisse. Mingi scart to usb või hdmi liidese kaudu ka.
Aga parem on kui on kompaktkaameral sd-kaart sees, siis saab otse arvutisse viia..

Analoog video -> digi ei ole üldse ülearu lihtne.

Kõige odavam töötav lahendus on hankida mingi kõvakettale salvestav DVD mängija (Sony nt tegi neid) ja kasutada seda TBC rollis. i/o kaart seal taga siis vastavalt rahalistele võimalustele.

Järgmine variant kui käpa peale saab, siis mingi SD formaadis digipult, enamusel on TBC ja procamp analoogsisendites sees ja neid liigub juba suhtkoht odavalt.

Üks võimalus on veel nt DV makk hankida ja pruukida seda TBC ja i/o 'na (üle FireWire arvutisse)

Kõik need kolm varianti on tuttavad

Ja, kassetilt pärit analoog videot EI SAA ilma TBC'ta salvestada. Kas capture kaardil on see sees, või kasutad eraldi seadet.


Algsest küsimusest ei saa aga aru, mis selle point on? Kui Sa nüüd lo-fi'st ei räägi, siis miinimum on hetkel siinmaal 1080p50 ja nende asjadega enam SD klaasi kasutada ei saa. Entry level film on Blackmagic. Kui mingid muud korpused, siis küsimus, ka 10bit 422 välja tuleb, et salvestada saad. Kuna Sa kasutad sõna "film", siis eeldan, et parafokaalne optika ja konstantne ava pole kohustuslik teema?

Mõtekam on hankida DVD videokaamera. Salvestab DVD plaadile otse.
https://www.amazon.com/Camcorders-Mini- ... 3463428011

Linuxis on programme, millega saab dvd formaate erinevateks arvuti formaatiteks konvertida!!

Loeb selle läbi-
https://docs.sony.com/release/DCRdvd650.pdf

See riistapuu on üks totramaid asju üldse. Alustuseks, see konkreetne jupp on NTSC süsteemis. Teiseks, salvestab MPEG2'te ja madala striimikiirusega, mälupulgad on need Sony hobuse unenäod memorystickid, DVD on väike.
Optiline meedia on tegelikult üleüldse halb mõte niiehknaa. Heli on Dolby Digital jne. Oehhhhh

Ma üldse ei räägi sellest, et 720x480 on aastal 2018 sama hea kui kartuliga filmida. Aga "tavalisest" MPEG2'st on suuremas osas väga hea mõte eemale hoida. Kui on consumer seade, siis kas tavaline või U3 kaart ja miinimumina AVCHD.
Töötlemise jaoks peab/peaks siiski olema mingi lahtisem ja asisem koodek. Miks MPEG2 on halb- need koduseadmed ei tee i-frame only formaati. See, mida asisemad kaamerad salvestasid või stuudios juhet pidi käis oli 50 Mbps või 100 Mbps (pakitud, lahtine 8 bit 50i SD oli 270 Mbps). Võrdluseks- nendel kaameratel on see maksimumis 9 Mbps.

Kui mingil imelikul põhjusel tahta SD kaamerat, siis ikka kõvakettaga. Aga MPEG2 rant käib nende kohta ka, kindlasti tuleb nende konverteerimiste puhul kontrollida, et heli sünkrost välja ei läheks. Põhjuseid võib olla erinevaid (näiteks vahel tekitab segadust, kui salvestis on segmenteeritud, sama käib ka MP4 segmentide kohta).

Pildi mõttes oli odava otsa SD digidest kõige parem miniDV. Tegelikult oli peaaegu et profikvaliteediga asi, peaaegu, kuna pildi ja heli striimid ei olnud lukustatud. Aga kasutada saab. Aga algne kurtmine käib samamoodi nende seadmete kohta- mehhaanika sureb varem või hiljem. Pluss kõik muud lindi "rõõmud".

LISATUD:

Ma otsisin enda rõõmuks DVD rippimise spikri üles

Mplayeri abil 1 träkk sisse, väljund Video OBject (video koos helide, supakate jms sodiga)

mplayer dvd://1 -dumpstream -dumpfile 1.vob
Demux, saame kätte MPEG2 video elementaarstriimi ja AC3 heli, üldjuhul pole VOB'iga suurt targemat peale hakata- juhul muidugi kui sooviks tulemuslik käitumine. (Toast üldiselt sööb ilma offsetita, enamasti tekkivad probleemid- KONTROLLI KINDLASTI SYNC'i!!!!)

NB! audiostriimi valides saame ka soovitud keele, meeldetuletuseks, VOB'is võib aga ei pruugi olla palju audiostriime!

tcextract -i 1.vob -t vob -x mpeg2 > 1.m2v
tcextract -i 1.vob -a 0 -x ac3 -t vob > 1.ac3
… ja muxime taas kokku, juhul kui autoriseerimiseks on vaja MPEG program streami (MPG)

mplex -f 8 -o 1.mpg 1.m2v 1.ac3
Sync kontroll-

tcprobe -i 1.mpg
Heli offseti puhul muxime koos parandusega, näiteks-

mplex -f 8 -O 99ms -o 1.mpg 1.m2v 1.ac3
NB!!!!! Selle kohani on tegu 1:1 algse materjaliga, st ilma konversioonideta. Uuesti autoriseerides saame originaalkvaliteedis pildi

https://www.photopoint.ee/kaamerad/5932 ... t-info_tab

Ma otsiksin odavama kuid keskmiselt sarnase videoaparaadi, sobiv oleks ka välise mikrofoni kasutuse olemasolu!

Võibolla.

Isiklikult ei jugeks väga midagi soovitada, neid faktoreid,mis valikuid määravad on väga palju, alates loomulikult eelarvest ja vajadustest.

Pisikeste kaamerate puhul on kõige esimene küsimus, kui must on must. Enamasti sa gaini näppima ei pääse, niiet kui sensor ikka müriseb siis on HALB (Leigrad, näiteks)

Videokaamera puhul on endal esimene eeldus ND filter (ma ei tea vist ühtegi pisikest, millel oleks ). Helisisend, võibolla. Kui XLR siis jah, aga selliseid asju kompaktidel pole. Miniplug... enamasti siis parem mitte sisend sama halb, kui fotokate omad. Ainuke mõistlik asi mida sinna toppida saab on vastuvõtja, aga siis kaotad taustaheli. Bluetooth, unusta ära, mittekasutatav asi.

Ise olen aastaid Handycam'e kasutanud, need käravad täitsa edukalt. 200 euro eest aga uut ei saa. Kui niisama kajakaid tahta vahel filmida ajab ka viisakam mobiil tegelikult asja enam kui küll ära. Ostad Photopointist 9 euro eest statiiviklambri ja voila. Päriselt ka. Moblaga tehakse isegi eetrisse minevat uudise pilt mingitest x kohtadest (mitte et sellest aru ei saaks, et see on moblaga tehtud pilt )

Lisaks, Fotokate kered on niijanaa teema, pole mõtet loota, et keegi enda toodetavate videokaamerate alt vaipa ära tõmbaks. Ehk seal on väga suured piirangud vs videokaamerad (salvestusformaadid, ühenduspesad jne)
Samas, puhtalt pildi mõttes on fotokas ainuke vähegi taskukohane variant. KUI see fotokas suudab mingit mõistlikku videopilti tehitada ja mingil kujul kasutatav ka olla.... (no on põhjus, miks videokaameraid taolisi tehakse nagu nad ergonoomiliselt on)

No ja eraldi asi on üldse action cam'id, mis võivad (aga ei pruugi) ka kärada.

50x optiline zuum, seda vist nutitelefon ei võimalda..

Kahtlemata. Enamasti on eraldi ostetavad optikad ca 20x zoomiga ja maksavad alates 1.5 st kiloeurist
Ma ei räägi profioptikatest.....

Palju olulisem on hea lainurk. Pika fookusega sa nende plönnidega niikuinii midagi ei tee

LISATUD:

Ma igaks juhuks täpsustan, mida ma silmas pean- pikka aega olid consumer optikad enamasti zoomiga 3...10x
Prosumer kaamerad olid 16...20x, seda oluliselt suurema raha eest.

Mingeid imelisi uusi optika seadusi siiski leiutatud ei ole, tänapäeval käib pilditöötlus juba seadmes sees, kas lisatakse taustahägu (nt telefonid) tehakse moonutuste korrektsiooni (meil on Sony G seeria zoom, millel sfäärilist abberatsiooni kaameras eemaldatakse) jne.

Ma ei tea täpselt, aga kahtlustan, et need superzoomid on võimalikud vaid mingi üsna olulise pilditöötluse kaasabil. "Tavaline" zoom on väga keeruline paljudest (~15 ja enam) komponentidest koosnev süsteem.
Nt on võimalik, et optika pole tegelikult parafokaalne ja teravust kompenseeritakse AF süsteemi abil vms.

Nt tundlikust saadakse üles (ja müra alla) mitte enam gaini tõstes vaid analoogselt HDR fotodega (eri kaadrikke liites). "Tavaliste" seadmetega lihtsalt tuleb füüsiline piir ette sensori (ja piksli) mõõtudest tulenevalt, sama põhjus on ju ka see, miks telefonidesse neid sensoreid + läätsi mitu pannakse, no ega ikka ei ole võimalik küll normaalsel moel f/1,4 sarnast sügavusteravust saada. Edasi läheb arutlus filosoofiliseks, aga algset küsijat kurvastavaks- ise põlve otsas seda võimekust ikka ei tee.