Eesti üleminek vabatarkvarale
Moderaator: Moderaatorid
Kas keegi teab, mis Soome riigiametites kasutusel on? Minule on meelde jäänud kunagine uudis Ylest, vist üheksakümnendatest, et plaan oli üle minna täielikult Linuxile. Ja mitte väga ammu lugesin kusagilt uudist, et hiinlased plaanivad terve riigiga, ka eraisikud, Linuxile üle minna. Seal ilmselt küll arvata võib, et põhjused rohkem poliitilised.
vist ka Venest on jutud liikumas oma OS loomise osas, vist linuxi baasil.
WPS ongi selline näide (kasutan viimastel kuudel mitmes oma masinas), et saab tasuta, MS vormingus, välja näeb ka peaaegu nagu MSO...
võiksi seda kasutada ja oleks üks mure maas... aga et "milline mure"
WPS ongi selline näide (kasutan viimastel kuudel mitmes oma masinas), et saab tasuta, MS vormingus, välja näeb ka peaaegu nagu MSO...
võiksi seda kasutada ja oleks üks mure maas... aga et "milline mure"
Kruusias elavad kruusid. Ehivad end rõngaste ja piltidega. Aga sisu on vedelavõitu
Tegelikult pole vahet, milline opsüsteem lauaraalil on. Ja seda enamike inimeste jaoks. Tudengite pealt on näha, et taskuraalide äpimaailmas üles kasvanutel on juba raske aru saada nii lihtsast asjast, et mis on fail. Ja veel raskem aru saada, et miks vahest sinna täispikk tee on vaja ette kirjutada.
Ja kuigi meie koolilapsed on PISA testis maailma parimate seas, siis ülikooli jõudnutel on raskusi kuubi ruumala ja ringi pindala arvuamisega. Mida muudab siin vabavara või Linux?
Oli äsja samuti üks ülesanne tudengitele lahendada, kus tuli uurida kahe tunnuse vahelist korrelatsiooni. Kolmanda aasta bakalaureusetudengid, elementaarstatistika kursus kõigil läbitud. Ja lahendati ülesannet. Juhtumisi küsisin, et mis see korrelatsioon on? "Ei tea," oli vastuseks. Ja tõeline uudis oli, et kui otsingumootorisse, mida võis vabalt kasutada, sisestada märksõnad, siis saabki midagi teada. Aga selle asemel otsiti lahendust "vajuta nuppu ja vastus ilmub" meetodil. Midagi on meil märkamata jäänud. Ei aita siin ei eksel ega vörd ega tabelarvutus ega tekstiredaktor või windows ega linux. Ja pole midagi parata - taskuraalid ruulivad järest rohkem oma äppidega ja kujundavad inimeste mõttemaailma, sest sealtkaudu liigub raha.
Kui hujovina või eksel on saanud tabelarvutuse sünonüümiks ja arvutamise sünonüümiks, siis kuidas seda muuta? Kuidas peaks näiteks õpetaja tunnis paluma käivitada tabelarvutusprogrammi, mille on tootnud üks kindel korporatsioon? Või siis kas tuleks võtta koolidel raha niipalju vähemaks, et nad kommertstooteid ei jõuaks osta? Võibolla polegi see väga halb lahendus ja kui lapsevanemad arvavad, et koolitust tuleks anda ühe kindla tootja programmide näitel, siis on neil ju võimalus teha vastavad annetused.
Ja kuigi meie koolilapsed on PISA testis maailma parimate seas, siis ülikooli jõudnutel on raskusi kuubi ruumala ja ringi pindala arvuamisega. Mida muudab siin vabavara või Linux?
Oli äsja samuti üks ülesanne tudengitele lahendada, kus tuli uurida kahe tunnuse vahelist korrelatsiooni. Kolmanda aasta bakalaureusetudengid, elementaarstatistika kursus kõigil läbitud. Ja lahendati ülesannet. Juhtumisi küsisin, et mis see korrelatsioon on? "Ei tea," oli vastuseks. Ja tõeline uudis oli, et kui otsingumootorisse, mida võis vabalt kasutada, sisestada märksõnad, siis saabki midagi teada. Aga selle asemel otsiti lahendust "vajuta nuppu ja vastus ilmub" meetodil. Midagi on meil märkamata jäänud. Ei aita siin ei eksel ega vörd ega tabelarvutus ega tekstiredaktor või windows ega linux. Ja pole midagi parata - taskuraalid ruulivad järest rohkem oma äppidega ja kujundavad inimeste mõttemaailma, sest sealtkaudu liigub raha.
Kui hujovina või eksel on saanud tabelarvutuse sünonüümiks ja arvutamise sünonüümiks, siis kuidas seda muuta? Kuidas peaks näiteks õpetaja tunnis paluma käivitada tabelarvutusprogrammi, mille on tootnud üks kindel korporatsioon? Või siis kas tuleks võtta koolidel raha niipalju vähemaks, et nad kommertstooteid ei jõuaks osta? Võibolla polegi see väga halb lahendus ja kui lapsevanemad arvavad, et koolitust tuleks anda ühe kindla tootja programmide näitel, siis on neil ju võimalus teha vastavad annetused
.Et siis "mis" küsimusele lisandub "kas" küsimus. Või mis iganes, igatahes pilt on laiem ja hägusem, kui algul paistab.
Ja tuleks kuskilt otsast koomale tõmmata.
Paljud asjad on abstraktsed, sõltuvad maitsest, eeskujudest, trendidest jne.
Üks aspekt on suht püsiv: raha. Et kui keskenduks teemaarenduses lihtsustamise eesmärgil esialgu rahale. MS on tasuline, enamiks linuxeid ja androide pole, MSO on tasuline, LO, WSP jms ei ole.
Minu ettepanek on teemaarenduses (esiagu) OS kõrvale jätta ja keskenduda "MSO vs muud O-d" liinile.
Ja tuleks kuskilt otsast koomale tõmmata.
Paljud asjad on abstraktsed, sõltuvad maitsest, eeskujudest, trendidest jne.
Üks aspekt on suht püsiv: raha. Et kui keskenduks teemaarenduses lihtsustamise eesmärgil esialgu rahale. MS on tasuline, enamiks linuxeid ja androide pole, MSO on tasuline, LO, WSP jms ei ole.
Minu ettepanek on teemaarenduses (esiagu) OS kõrvale jätta ja keskenduda "MSO vs muud O-d" liinile.
Kruusias elavad kruusid. Ehivad end rõngaste ja piltidega. Aga sisu on vedelavõitu
2012. a. RISO tellimusel valminud K5Sec OÜ dokumendis 'Soovitused vabavara kasutamiseks riigiasutustes' on hinnatud 100 kontoriarvuti kulusid kolme aasta kestel MSO ja OOo kasutamisel.mait kirjutas: Või siis kas tuleks võtta koolidel raha niipalju vähemaks, et nad kommertstooteid ei jõuaks osta?
Hinnavaheks saadi miljon EEK-i MS kasuks ja Eesti riigi kahjuks. Riigiasutustes on kontoriarvuteid kümneid, kui mitte sadu tuhandeid.
Kusjuures kolmandik OOo kuludest oli migreerimiskulu! Selle kulu saaks ju jätta MSOd kasutada tahtjaile, kui kontoritarkvara kasutamist õppida/alustada vabavaralisega.
Viimati muutis akbgf, 09.12.2016, 09:33, muudetud 1 kord kokku.
Riigi Infosüsteemide Osakond (RISO) on riigiasutustele soovitanud vaba tarkvara kasutusele võtmist juba ligi kümmekond aastat. RISO poolsete soovituste põhjendusteks on:
¤ Kulude kokkuhoid – vaba tarkvara kasutamine võib aidata olulisel määral vähendada tarkvara hankimise ja hooldamise kulutusi. MKM tellitud uuring näitas, et üleminekul vabale tarkvarale ainuüksi kontoritarkvara osas annaks avalikule sektorile kokkuhoidu 1 916 933 € ulatuses aastas (2002 a hindades).
¤ Jätkusuutlikkus – infosüsteemid muutuvad vähem sõltuvaks arendajatest ja tarkvara produktidest. Avalik sektor saab jätkata varem loodud infosüsteemi arendamist mistahes IT firmaga.
¤ Eesti IKT sektori toetamine – vaba tarkvara puhul jääb seni "karbitoodetele" kulutatud raha Eesti IT sektorile. Mehaanilise müügi asemel hakkab ülekaalus olema kõrget kvalifikatsiooni nõudev arendustöö.
¤ Läbipaistvus – vaba tarkvara põhineb reeglina avatud standarditel. Seega suureneb avaliku sektori infosüsteemide koosvõime. IT hanked muutuvad läbipaistvamaks, oluliselt väheneb korruptsioonioht.
¤ Korduvkasutus – Avalikus sektoris toodetud "hea tava" on korduvalt kasutatav ja seda saab edasi arendada. Ühe hankega tekitatud impulss on heaks platvormiks uutele hangetele.
¤ Harmoniseerumine Euroopa poliitikaga – Eestis on vaba tarkvara kasutamine madalam kui Euroopa keskmine, puudub selge poliitiline tugi uuele paradigmale. (Põldmaa, 2011)
¤ Turvalisus - linuxile vähem pahavara, turvauuendusi tuleb tihedamalt kui MS-le
¤ Kulude kokkuhoid – vaba tarkvara kasutamine võib aidata olulisel määral vähendada tarkvara hankimise ja hooldamise kulutusi. MKM tellitud uuring näitas, et üleminekul vabale tarkvarale ainuüksi kontoritarkvara osas annaks avalikule sektorile kokkuhoidu 1 916 933 € ulatuses aastas (2002 a hindades).
¤ Jätkusuutlikkus – infosüsteemid muutuvad vähem sõltuvaks arendajatest ja tarkvara produktidest. Avalik sektor saab jätkata varem loodud infosüsteemi arendamist mistahes IT firmaga.
¤ Eesti IKT sektori toetamine – vaba tarkvara puhul jääb seni "karbitoodetele" kulutatud raha Eesti IT sektorile. Mehaanilise müügi asemel hakkab ülekaalus olema kõrget kvalifikatsiooni nõudev arendustöö.
¤ Läbipaistvus – vaba tarkvara põhineb reeglina avatud standarditel. Seega suureneb avaliku sektori infosüsteemide koosvõime. IT hanked muutuvad läbipaistvamaks, oluliselt väheneb korruptsioonioht.
¤ Korduvkasutus – Avalikus sektoris toodetud "hea tava" on korduvalt kasutatav ja seda saab edasi arendada. Ühe hankega tekitatud impulss on heaks platvormiks uutele hangetele.
¤ Harmoniseerumine Euroopa poliitikaga – Eestis on vaba tarkvara kasutamine madalam kui Euroopa keskmine, puudub selge poliitiline tugi uuele paradigmale. (Põldmaa, 2011)
¤ Turvalisus - linuxile vähem pahavara, turvauuendusi tuleb tihedamalt kui MS-le
Kruusias elavad kruusid. Ehivad end rõngaste ja piltidega. Aga sisu on vedelavõitu
Virtualbox kui selline on siiski vaba tarkvara. Igasugu lisad, jah, on proprietary.tris kirjutas:Linuxi kasutajad ei tea vist, et kui multiverse repositoorium eemaldada, siis kaovad WPS ja VirtualBox ära. WPS ja VirtualBox ei ole VABA TARKVARA!
Te kõnnite ohtlikul pinnal, linuksi kasutajad.
Ma saan aru, trolle pole hea mõte toita, aga see kuradi "libre vs omanduslik" ja "te mängite tulega" stiilis keberniit igas kuradi võimalikus teemas hakkab juba üle viskama.
hannes, äkki oskad öelda ka WPS Office kohta litsentsitingimusi?
Wikipedia ütleb: The personal basic version is free to use.
A fully featured professional-grade version is also available for a subscription fee.
Ja teises kohas:
License Proprietary
Personal: Freeware
Business: Commercial
Küsimus: kas riigiasutustes, haridusasutustes võiks seda kasutada legaalselt?
Wikipedia ütleb: The personal basic version is free to use.
A fully featured professional-grade version is also available for a subscription fee.
Ja teises kohas:
License Proprietary
Personal: Freeware
Business: Commercial
Küsimus: kas riigiasutustes, haridusasutustes võiks seda kasutada legaalselt?
Kruusias elavad kruusid. Ehivad end rõngaste ja piltidega. Aga sisu on vedelavõitu
https://translate.google.ee/translate?s ... edit-text=
3. punkt: te ei tohi muuta ja seda levitada.
Mis vabadus on siis virtualbox-is või WPS-is kui mingi osa "non-free" ja põhipakett sõltub neist. Isegi Canonical on virtualboxi ja wpsi multiverse -ks kuulutanud!
LISA:
kõige parem seletus (ubuntu) tarkvara repode kohta:
https://askubuntu.com/questions/58364/w ... d-and-main
3. punkt: te ei tohi muuta ja seda levitada.
Mis vabadus on siis virtualbox-is või WPS-is kui mingi osa "non-free" ja põhipakett sõltub neist. Isegi Canonical on virtualboxi ja wpsi multiverse -ks kuulutanud!
LISA:
kõige parem seletus (ubuntu) tarkvara repode kohta:
https://askubuntu.com/questions/58364/w ... d-and-main
ricochet:yckka6zlbxv767lz
Uudishimust - mida sa endast kiusad?tris kirjutas:https://translate.google.ee/translate?s ... edit-text=
3. punkt: te ei tohi muuta ja seda levitada.
Mis vabadus on siis virtualbox-is või WPS-is kui mingi osa "non-free" ja põhipakett sõltub neist. Isegi Canonical on virtualboxi ja wpsi multiverse -ks kuulutanud!
LISA:
kõige parem seletus (ubuntu) tarkvara repode kohta:
https://askubuntu.com/questions/58364/w ... d-and-main
See WPS Korporatiivne Office, mis on tasuline, on ja ainult Windowsis kasutatav töövahend. Vähemalt praegusel ajal.
Nii Linuxi kui ka Androidi versioonid on tasuta - võta ja kasuta...
--------------------
Ja keegi ei keela ühte ja samasse Linuxi masinasse installida kombinatsiooni kahest Officest: OO või LO & WPS Office.
muutmise ja levitamise kohta:
- ilmselt pole ühelgi riigi või haridusasutusel eesmärki neid muuta;
- levitamisega tegelemiseks peaks ka muud huvid olema;
neil peaks olema ainus huvi - kasutamine. Ja kui selle selle käigus tekivad küsimused, siis muudavad oma muid süsteeme, mitte rakendust ennast.
- ilmselt pole ühelgi riigi või haridusasutusel eesmärki neid muuta;
- levitamisega tegelemiseks peaks ka muud huvid olema;
neil peaks olema ainus huvi - kasutamine. Ja kui selle selle käigus tekivad küsimused, siis muudavad oma muid süsteeme, mitte rakendust ennast.
Kruusias elavad kruusid. Ehivad end rõngaste ja piltidega. Aga sisu on vedelavõitu
tris, palun - teema puhta hoidmise eesmärgil palun väldi oma isiklikke kasutusharjumusi või loosunglikke teateid igasugu toredate maailma asjade kohta. Võiksid avada oma teema: trollijutud ja kõik pähekargavad ideed sinna postitada. Tänud!tris kirjutas:abiword ja gnumeric - neid kasutan, sest need on homme ka tasuta. Võin muuta, kopeerida ja levitada..
Kruusias elavad kruusid. Ehivad end rõngaste ja piltidega. Aga sisu on vedelavõitu
Avatud lähtekood(open source) ei pruugi olla veel vaba tarkvara(free software).
Ubuntu main on open source, mitte free software, näiteks.
kernelis on mõningad pluginad, millel ei ole vaba tarkvara litsentsi ja osad on binaarsed
linux-firmware sisaldab ka mitte vabu binaare..
kuidas sa tead, et bluetoothi või wifi kaudu sinu andmeid ei kaaperdata? kui sul jookseb binaar, millel ei ole sourcet? sest source oli ascii binaar?
nüüd on veel hullem, inteli protsessori raadiomoodulit ei saa välja lülitada, uefi ei ole vaba tarkvara ja seda võib hullemini edasi arendada.. ja seda tänu sellele, et lubatakse open sourcet ja mitte 100% vaba tarkvara.
Mina jään GNU ja GPL looja Stallmani poolele. Nii filosoofilises mõttes.
Ubuntu main on open source, mitte free software, näiteks.
kernelis on mõningad pluginad, millel ei ole vaba tarkvara litsentsi ja osad on binaarsed
linux-firmware sisaldab ka mitte vabu binaare..
kuidas sa tead, et bluetoothi või wifi kaudu sinu andmeid ei kaaperdata? kui sul jookseb binaar, millel ei ole sourcet? sest source oli ascii binaar?
nüüd on veel hullem, inteli protsessori raadiomoodulit ei saa välja lülitada, uefi ei ole vaba tarkvara ja seda võib hullemini edasi arendada.. ja seda tänu sellele, et lubatakse open sourcet ja mitte 100% vaba tarkvara.
Mina jään GNU ja GPL looja Stallmani poolele. Nii filosoofilises mõttes.
ricochet:yckka6zlbxv767lz
avastasin ühe nupu - "ignoreeri" - üllatus, pilt muutus puhtamaks.
Ja et mu küsimus targematele võsa sisse ära ei kaoks, kordan uuesti:
kas keegi oskab öelda, kas WPS litsents (vt ülevalpool) lubab seda kasutada tegevusteks avalikes asutustes-organisatsioonides (mitteärilistel eesmärkidel ja samas pole see ka isiklik kasutamine)?
Ja et mu küsimus targematele võsa sisse ära ei kaoks, kordan uuesti:
kas keegi oskab öelda, kas WPS litsents (vt ülevalpool) lubab seda kasutada tegevusteks avalikes asutustes-organisatsioonides (mitteärilistel eesmärkidel ja samas pole see ka isiklik kasutamine)?
Kruusias elavad kruusid. Ehivad end rõngaste ja piltidega. Aga sisu on vedelavõitu
Googeldasin, et kuidas põhjanaabrite suhe linuxiga on.
https://fi.wikipedia.org/wiki/Linux#Teo ... olitiikkaa
https://coss.fi/blogi/linux-25/
http://keskustelu.suomi24.fi/t/11980519 ... n-sourceen
https://fi.wikipedia.org/wiki/Linux#Teo ... olitiikkaa
https://coss.fi/blogi/linux-25/
http://keskustelu.suomi24.fi/t/11980519 ... n-sourceen
Aga milleks põdeda on vaja?Kruusia kirjutas:avastasin ühe nupu - "ignoreeri" - üllatus, pilt muutus puhtamaks.
Ja et mu küsimus targematele võsa sisse ära ei kaoks, kordan uuesti:
kas keegi oskab öelda, kas WPS litsents (vt ülevalpool) lubab seda kasutada tegevusteks avalikes asutustes-organisatsioonides (mitteärilistel eesmärkidel ja samas pole see ka isiklik kasutamine)?
Installid arvutisse Distro, nimega, Deepin 15.3 ja saad sellega Plug-and-Use-na kohe WPS Office ka kaasa.
Ja kasutad kus tahad, mitte kedagi ei huvita kas teed selle Distroga raha või kasutad niisama.
https://www.deepin.org/
Ja ei tasu jonnida - on olemas WPS Windowsi tarbeks, Androidi tarbeks ja Linuxi tarbeks.
http://www.replicant.us/freedom-privacy ... issues.php
Ma leidsin hea lehekülje mobiilsest maailmast. On täpne pilt, mis teevad mobiilfirmad ja omanduslikud kompaniid oma klientidega.
Ma leidsin hea lehekülje mobiilsest maailmast. On täpne pilt, mis teevad mobiilfirmad ja omanduslikud kompaniid oma klientidega.
ricochet:yckka6zlbxv767lz