mis on linuxil häda?

[wk]

siiamaani pole minu arvates ühtegi tõsiseltvõetavat miinust linuxi kohta välja toodud. väideldakse vaid selle üle, et algaja ei saa hakkama.

Miinused sõltuvad vaatenurgast, eks ole. Ütleme, et sa oled viisakas riistvaratootja ja tahaksid oma tootele tuge pakkuda. Mitme distro ja mitme kerneli versiooniga tuleks siis draivereid testida? Ja seda umbes 1-2 % kasutajate nimel.

Või samamoodi teenusepakkuja poolt vaadates. Näiteks Kõu siin meil hää võtta. Selleks, et saada toimima Kõu mobiilsed seadmed Wini all on vaja testida umbes 3-5 varianti. Kui palju oleks vaja teha testimist ja tugiteenuse koolitamist, et katta linuxikasutajate erinevad vajadused?

Või vaatame asja väikeettevõtja seisukohast. Umbes 10-15 töökohta. Kas meil siin ja praegu on võimalik osta tugiteenust, et ettevõja julgeks püsti panna oma arvutisüsteemi Linuxil?

mulle isiklikult piisab, kui tegemist on arvestatava alternatiiviga ja seda on linux juba mõnda aega olnud.

Asju saab vaadata ka seisukohast, et mina saan hakkama, järelikult on kõik hästi. Kui aga hakata arutlema selle üle, et miks linux vaatamata oma vabadusele nii vähe levinud on, siis tuleb üles leida need objektiivsed kitsaskohad. Mina arvan, et suurem levik tekitab kvalitatiivse hüppe ja seepärast tuleb ikkagi kulutada ka energiat sellele, et läbi mõelda, mis hetkel veel kehvasti on.

[Qilaq]

Riistvara sõltub reeglina kernelist, mitte distrost, nii et testida pole just kuigi palju vaja (distrod võivad küll kernelit omatahtsi kohandada, aga enamasti tehaksegi seda rohkem mõne muidu toetamata jubina toetamiseks vms). Kõrgema taseme asjadega on muidugi keerulisem, seal tuleb tõesti testida juba distroti, aga üldiselt on ka Linuxi maailmas nii 3-5 distrot, mida tasub testida - teised on kas nende tuletised, kus heal juhul võib sama asi toimida, või siis suhteliselt vähetähtsad, et neile tähelepanu pöörata (vähemalt teenusepakkuja seisukohalt). Tugiteenus on muidugi ka kitsaskoht - pole meil ju õieti Linuxi "maaletoojaidki", veel vähem tugiteenuse pakkujaid...

[wk]

Riistvara sõltub reeglina kernelist, mitte distrost, nii et testida pole just kuigi palju vaja

Ma mõtlesin juba kirjutades, et kas seletada pikemalt lahti või mitte. Kui riistvara tootja kirjutab avatud ideoloogiat järgides otse kerneli arendusse, siis pole tal ka muret, sest kõik eri distrod saavad kõik vajaliku alati uue kerneliga koos. Aga kui ta ei taha seda teha avatult, on kannimist üle mõistuse palju. Ja kui palju on neid firmasid, kes tahavad täiega oma koodi avaldada?

[Qilaq]

Siis nad teevad - kui nad muidugi üldse huvi tunnevad - seda muul moel, näiteks nii, nagu teevad NVidia ja ATI ja veel hulk tootjaid praegu, kasutades litsentsi, mis lubab kasutamist, aga mitte levitamist vms, et nende draivereid oleks võimalik kas veebist alla laadida või neid dkms-pakkidena pakkuda. See sõltub muidugi tootjast: kui ta tahab maksimaalselt levida ega siduda end ainiti millegi kindlaga, siis on ta sellest pigem huvitatud, kui teda aga rahuldab vaid mõni konkreetne platvorm, siis muidugi ei pruugi. Vähemalt nii olen ma saanud aru, miks osa riistvara tootjaid seda teeb ja osa mitte (lisaks muidugi see, et mõned hoolitsevad oma maine eest: alati on ju võimalik "tagurpidi-inseneerimine", mis ei pruugi aga anda just parimaid tulemusi ja võib pmst kaude tootja mainetki kahjustada - sõltumata sellest, et tal ei ole sellega tegelt mingit pistmist...)

[wk]

Siis nad teevad - kui nad muidugi üldse huvi tunnevad - seda muul moel, näiteks nii, nagu teevad NVidia ja ATI ja veel hulk tootjaid praegu, kasutades litsentsi, mis lubab kasutamist, aga mitte levitamist vms, et nende draivereid oleks võimalik kas veebist alla laadida või neid dkms-pakkidena pakkuda.

Nojah, ma ei näe, et see kuidagi räägiks vastu sellele, mida ma öelda tahtsin: riistvara toe pakkumine pole võimatu, aga on piisavalt keerukas. Kui luua ühe selge ja robustse süsteemi (kerneli koos vajaliku infrastruktuuriga) kõrvale teine süsteem, siis see teine süsteem vajab omakorda ressurssi käigushoidmiseks.
KDE all on selliste asjade majandamiseks restricted hardware manager jockey, mida selleks on vaja Gnome'i all, XFCEs ja LXDEs jne? Ma ei ole ise selliste draiveritega eriti mängima pidanud, seepärast ei ole päris täpselt kursis, kui läbipaistev see vahekiht riistvara tootjate jaoks on, aga mulle on jäänud mulje, et need lahendused erinevad distroti ja vajavad tootjatelt ikkagi täiendavat testimist. Nvidial on ju mingid oma paigaldamispakid jne...

[sander85]

linuxil on vaja lihtsalt samasugust murdepunkti nagu toimus firefoxiga, ega keegi algul uskund, et see 5%-se kasutajaskonnaga veel tol ajal üsna paljusi lehti valesti kuvav brauser üldse nii kaugele jõuab kui see on praegu..

ka on hakanud suurfirmad kohati aru saama, et opensource draiverid polegi ehk nii halb mõte..

ma arvan, et ballmer ei põeks, kui ta linuxis reaalset ohtu oma ettevõttele ei näeks..

[z]

Miinused sõltuvad vaatenurgast, eks ole. Ütleme, et sa oled viisakas riistvaratootja ja tahaksid oma tootele tuge pakkuda. Mitme distro ja mitme kerneli versiooniga tuleks siis draivereid testida? Ja seda umbes 1-2 % kasutajate nimel.

Või samamoodi teenusepakkuja poolt vaadates. Näiteks Kõu siin meil hää võtta. Selleks, et saada toimima Kõu mobiilsed seadmed Wini all on vaja testida umbes 3-5 varianti. Kui palju oleks vaja teha testimist ja tugiteenuse koolitamist, et katta linuxikasutajate erinevad vajadused?

See on lollus. Arenda oma ajur ühele platvormile, kui koodi litsents lubab, kood on hästi inzenööritud ja raud on piisavalt levinud on ta paari kuu pärast igal pool.

Või vaatame asja väikeettevõtja seisukohast. Umbes 10-15 töökohta. Kas meil siin ja praegu on võimalik osta tugiteenust, et ettevõja julgeks püsti panna oma arvutisüsteemi Linuxil?

Hea küsimus. Kui keegi mulle selle eest maksaks, võiksin vabalt tegeleda tehnilise toe pakkumisega. Oma firma loomine kahjuks ei sobi EV's kasutusel olevate reeglite pärast (kas sul on 40k taskust võtta?).

[johnsmith]

Hea küsimus. Kui keegi mulle selle eest maksaks, võiksin vabalt tegeleda tehnilise toe pakkumisega. Oma firma loomine kahjuks ei sobi EV's kasutusel olevate reeglite pärast (kas sul on 40k taskust võtta?).

Pole mõtet sellel teemal filosofeerida. Kui tuleb nõudlus selle tugiteenuse järgi siis tekivad ka firmad kes seda pakuvad. Andke andeks aga mina küll ei nõustu uskuma, et turul on nõudlus ja maksuvõimelised kliendid aga lihtsalt Linuxi tuge pakkuvat firmat pole.

Siis juba oleks Soome firmad siia turule ammu tulnud. Selleks pole vaja firmat teha, et sul on omast arust vinge teenus. Tuleb ikka minna klientide juurde ja küsida millist teenust soovitakse. Seal kus on turul raha ja nõudlus seal on raudselt ka teenuse pakkuja.

[sander85]

Miinused sõltuvad vaatenurgast, eks ole. Ütleme, et sa oled viisakas riistvaratootja ja tahaksid oma tootele tuge pakkuda. Mitme distro ja mitme kerneli versiooniga tuleks siis draivereid testida? Ja seda umbes 1-2 % kasutajate nimel.

Või samamoodi teenusepakkuja poolt vaadates. Näiteks Kõu siin meil hää võtta. Selleks, et saada toimima Kõu mobiilsed seadmed Wini all on vaja testida umbes 3-5 varianti. Kui palju oleks vaja teha testimist ja tugiteenuse koolitamist, et katta linuxikasutajate erinevad vajadused?

See on lollus. Arenda oma ajur ühele platvormile, kui koodi litsents lubab, kood on hästi inzenööritud ja raud on piisavalt levinud on ta paari kuu pärast igal pool.

Või vaatame asja väikeettevõtja seisukohast. Umbes 10-15 töökohta. Kas meil siin ja praegu on võimalik osta tugiteenust, et ettevõja julgeks püsti panna oma arvutisüsteemi Linuxil?

Hea küsimus. Kui keegi mulle selle eest maksaks, võiksin vabalt tegeleda tehnilise toe pakkumisega. Oma firma loomine kahjuks ei sobi EV's kasutusel olevate reeglite pärast (kas sul on 40k taskust võtta?).

kui ma õigesti mäletan, siis riiulifirma saab tunduvalt odavamalt kui 40k.. võta kas või esimene tulemus otsingule: http://www.valmisfirma.com/

[sander85]

Hea küsimus. Kui keegi mulle selle eest maksaks, võiksin vabalt tegeleda tehnilise toe pakkumisega. Oma firma loomine kahjuks ei sobi EV's kasutusel olevate reeglite pärast (kas sul on 40k taskust võtta?).

Pole mõtet sellel teemal filosofeerida. Kui tuleb nõudlus selle tugiteenuse järgi siis tekivad ka firmad kes seda pakuvad. Andke andeks aga mina küll ei nõustu uskuma, et turul on nõudlus ja maksuvõimelised kliendid aga lihtsalt Linuxi tuge pakkuvat firmat pole.

Siis juba oleks Soome firmad siia turule ammu tulnud. Selleks pole vaja firmat teha, et sul on omast arust vinge teenus. Tuleb ikka minna klientide juurde ja küsida millist teenust soovitakse. Seal kus on turul raha ja nõudlus seal on raudselt ka teenuse pakkuja.

tegelikult päris nii see siiski ka pole!
tean omast käest, et tihti kaalutakse, et kas võtta hoopis vabavaraline lahendus, aga esimene vastuargument on see, et pole ju kedagi eesti turul, kes hiljem tuge pakkuda oskaks.. ja sinna see plaan jääb.. kui keegi suudaks end siin turul tõestada sellisena, et ta saab hakkab enamuste selliste ettetulevate probleemidega, siis turgu oleks küll ja veel ja tuleks üsna suure mühinaga ka juurde..

[wk]

Hea küsimus. Kui keegi mulle selle eest maksaks, võiksin vabalt tegeleda tehnilise toe pakkumisega.

Kui keegi pole Sulle valmis maksma, siis järelikult ei ole Sa veel valmis sellist teenust pakkuma, mis tasu väärt oleks.

Oma firma loomine kahjuks ei sobi EV's kasutusel olevate reeglite pärast (kas sul on 40k taskust võtta?).

Mul saab ettevõte mõne kuu pärast 11aastaseks. Samad reeglid, õigemini pisut bürokraatlikumad, kehtisid ka siis. 11 aastat tagasi oli 40000 kõvasti suurem raha kui praegu. Alustamiseks polnud õigupoolest vaja suurt muud kui ideed ja pealehakkamine. 40 000 krooni teeb Sul endal alustamise kergemaks, kui see olemas on, sest selle eest saad ettevõttele muretseda hädatarvilikku. Virisemise asemel soovitaksin endale selgeks teha elementaarsed ettevõtluse alused, näiteks miks on ettevõtetel omakapital, mida sellega tehakse ja millised võimalused on selle asendamiseks. Vastutus ja kohustused ka. Pealegi,keegi ei keela Sul teenust FIEna pakkuda.

Kui mul poleks oma "lapsukest", asutaksin praegu vabavara toega tegeleva ettevõtte. Ei arva, et see murdu raha sisse tooma hakkaks, aga mõõduka äraelamise võiks küll kindlustada...

[wk]

tean omast käest, et tihti kaalutakse, et kas võtta hoopis vabavaraline lahendus, aga esimene vastuargument on see, et pole ju kedagi eesti turul, kes hiljem tuge pakkuda oskaks.. ja sinna see plaan jääb..

Ka minu kogemus on pigem selline. Praegu on olukord selline, et kui valid Linuxi, vastutad ise. Kui valid MSi, on ka partnereid, kes aitavad (tasu eest) vastust jagada.

[johnsmith]

Hea küsimus. Kui keegi mulle selle eest maksaks, võiksin vabalt tegeleda tehnilise toe pakkumisega. Oma firma loomine kahjuks ei sobi EV's kasutusel olevate reeglite pärast (kas sul on 40k taskust võtta?).

Pole mõtet sellel teemal filosofeerida. Kui tuleb nõudlus selle tugiteenuse järgi siis tekivad ka firmad kes seda pakuvad. Andke andeks aga mina küll ei nõustu uskuma, et turul on nõudlus ja maksuvõimelised kliendid aga lihtsalt Linuxi tuge pakkuvat firmat pole.

Siis juba oleks Soome firmad siia turule ammu tulnud. Selleks pole vaja firmat teha, et sul on omast arust vinge teenus. Tuleb ikka minna klientide juurde ja küsida millist teenust soovitakse. Seal kus on turul raha ja nõudlus seal on raudselt ka teenuse pakkuja.

tegelikult päris nii see siiski ka pole!
tean omast käest, et tihti kaalutakse, et kas võtta hoopis vabavaraline lahendus, aga esimene vastuargument on see, et pole ju kedagi eesti turul, kes hiljem tuge pakkuda oskaks.. ja sinna see plaan jääb.. kui keegi suudaks end siin turul tõestada sellisena, et ta saab hakkab enamuste selliste ettetulevate probleemidega, siis turgu oleks küll ja veel ja tuleks üsna suure mühinaga ka juurde..

Ikke ei tahaks nagu uskuda, et keegi ei paku teenust kuigi nõudlus oleks. Turumajanduse tingimustes sellist situatsiooni tekkida ei saa mille poolest erineb Winni tugiteenuse pakkumine siis näiteks Linuxi tugiteenuse pakkumisest ?

Soomes on palju firmasid kes pakuvad tuge nii Linuxile kui Winnile ja mis see ära ei ole siis töötavale firmale Linuxi tugi külge pookida ? Võtad mingi kolli tööle kes jagab matsu. Praegu leiaks ka kergemini töötaja. Järelikult pole vaja tegelikult kuda muidu siis keegi ei tule ja maas vedelevat raha üles ei võta.

Alustame siit näiteks http://webapps.ubuntu.com/marketplace/europe/

Pole Eestit üldse esindatud.........

[z]

Mul saab ettevõte mõne kuu pärast 11aastaseks. Samad reeglid, õigemini pisut bürokraatlikumad, kehtisid ka siis. 11 aastat tagasi oli 40000 kõvasti suurem raha kui praegu. Alustamiseks polnud õigupoolest vaja suurt muud kui ideed ja pealehakkamine. 40 000 krooni teeb Sul endal alustamise kergemaks, kui see olemas on, sest selle eest saad ettevõttele muretseda hädatarvilikku. Virisemise asemel soovitaksin endale selgeks teha elementaarsed ettevõtluse alused, näiteks miks on ettevõtetel omakapital, mida sellega tehakse ja millised võimalused on selle asendamiseks. Vastutus ja kohustused ka.

Õiged soovitused.
Siiski, mõnedes riikides on nõutav algkapital kordi väiksem.
Arvestades, et täna tänan mitu korda päevas taevast isa ja närin leiba ilma võita, on 40k kokkusaamine kaunis kahtlane.
Laenu mulle ei anta, rahakaid sõpru ka ühtegi meelde ei tule. Ärialaseid raamatuid olen mitu aastat öökapil lugenud. FIEvärk on ebaloogiline ette võtta, kui su sissetulek võib olla 0 aga sotsmaks fikseeritud n. summa peal. Ainukese variandina näen MTÜ tekitamist, kus võtaksin end palgalisena tööle. Kas selline praktika on eesti tingimustes lubatud ja eetiline?

[sander85]

Hea küsimus. Kui keegi mulle selle eest maksaks, võiksin vabalt tegeleda tehnilise toe pakkumisega. Oma firma loomine kahjuks ei sobi EV's kasutusel olevate reeglite pärast (kas sul on 40k taskust võtta?).

Pole mõtet sellel teemal filosofeerida. Kui tuleb nõudlus selle tugiteenuse järgi siis tekivad ka firmad kes seda pakuvad. Andke andeks aga mina küll ei nõustu uskuma, et turul on nõudlus ja maksuvõimelised kliendid aga lihtsalt Linuxi tuge pakkuvat firmat pole.

Siis juba oleks Soome firmad siia turule ammu tulnud. Selleks pole vaja firmat teha, et sul on omast arust vinge teenus. Tuleb ikka minna klientide juurde ja küsida millist teenust soovitakse. Seal kus on turul raha ja nõudlus seal on raudselt ka teenuse pakkuja.

tegelikult päris nii see siiski ka pole!
tean omast käest, et tihti kaalutakse, et kas võtta hoopis vabavaraline lahendus, aga esimene vastuargument on see, et pole ju kedagi eesti turul, kes hiljem tuge pakkuda oskaks.. ja sinna see plaan jääb.. kui keegi suudaks end siin turul tõestada sellisena, et ta saab hakkab enamuste selliste ettetulevate probleemidega, siis turgu oleks küll ja veel ja tuleks üsna suure mühinaga ka juurde..

Ikke ei tahaks nagu uskuda, et keegi ei paku teenust kuigi nõudlus oleks. Turumajanduse tingimustes sellist situatsiooni tekkida ei saa mille poolest erineb Winni tugiteenuse pakkumine siis näiteks Linuxi tugiteenuse pakkumisest ?

Soomes on palju firmasid kes pakuvad tuge nii Linuxile kui Winnile ja mis see ära ei ole siis töötavale firmale Linuxi tugi külge pookida ? Võtad mingi kolli tööle kes jagab matsu. Praegu leiaks ka kergemini töötaja. Järelikult pole vaja tegelikult kuda muidu siis keegi ei tule ja maas vedelevat raha üles ei võta.

Alustame siit näiteks http://webapps.ubuntu.com/marketplace/europe/

Pole Eestit üldse esindatud.........

nimeta eestis üles need kollid, kes suvalise distro mured lahendavad ja hetkel juba piisavalt pappi tasku ei tule, et hakata proovima midagi uut..

ega kui mingi punt tuleb ja väidab, et nad teavad kõike vajalikku, siis antud hetkel jääb ettevõttele sellise firma poolt toe ostmisel ainult lootus, et see ka nii on.. suht selline põrsas kotis ostmine..

estobuntu tugi paraneb ja Laur teeb tööd, et sellele tuge pakkuda, ehk ühel hetkel suudavad nad ka oma haaret nii palju laiendada, et suudavad teiste distrote jaoks tuge pakkuda, aga seda oskab Laur ise vast paremini kommenteerida..

[laur]

Estobuntule pakub tuge Arvuti Traumapunkt OÜ

http://www.atrauma.ee/index.php?option= ... 5&Itemid=9

Spetsialiseerunult terminallahendustele Tigma AS

http://www.tigma.ee/?action=news.view&id=57

Toe laiendamine ja arendamine on aktuaalne.

[wk]

Ikke ei tahaks nagu uskuda, et keegi ei paku teenust kuigi nõudlus oleks. Turumajanduse tingimustes sellist situatsiooni tekkida ei saa mille poolest erineb Winni tugiteenuse pakkumine siis näiteks Linuxi tugiteenuse pakkumisest ?

Kui Sul on Eestis mõni tuttav ettevõtja, siis küsi, millised takistused tal on linuxi kasutamiseks?

Üks tuttav itimees ettevõttes, kus IT eelarve on kümnetes miljonites, ütles lihtsalt, et Winniga on vähem jamamist. Just selles mõttes, et palju asju saab lihtsalt out-source'ida.

Alustame siit näiteks http://webapps.ubuntu.com/marketplace/europe/

Pole Eestit üldse esindatud.........

Kui seda nimekirja vaadata, siis on vana idablokk üldse väga kehvasti esindet. Kohe näha, kus tegutsemise efektiivsus suurem on.

[wk]

Siiski, mõnedes riikides on nõutav algkapital kordi väiksem

Keskendu positiivsele: paljudes on see suurem. Omakapitali suurus väljendab usaldust ettevõtte vastu. Lisaks võin kihla vedada, et Sul pole õrna aimugi, milline bürokraatlik kadalipp tuleb mujal läbida või millised muud piirangud võivad mujal olla...

Arvestades, et täna tänan mitu korda päevas taevast isa ja närin leiba ilma võita, on 40k kokkusaamine kaunis kahtlane.

Riiulifirma ostmine on täiesti seaduslik. See on kordi odavam, aga sellisel juhul ei saa Sa seda raha hiljem oma ettevõtte jaoks kasutada.

Ainukese variandina näen MTÜ tekitamist, kus võtaksin end palgalisena tööle. Kas selline praktika on eesti tingimustes lubatud ja eetiline?

Miks mitte? Mulle on tunne, et Sa pole endale siiski selgeks teinud erinevate ettevõtlusvormide põhimõtteid. Pealegi, lisaks OÜ-le ja ASile on olemas ju ka usaldusühing ja täisühing. Ei oska hetkel küll öelda, mis eelis võiks MTÜ-l olla UÜ või TÜ ees.

Aga arvesta sellega, et kui Sa end palgale võtad, siis tuleb Sul sotsmaksu maksta sama palju kui FIEna FIE-ndust võiks Eesti riik küll tunduvalt enam soodustada. Praegu hakkab inimene pigem töötuks kui FIEks...

[sadiini]

Tööõigus?

Imelik teema.

Kui kellegil on muresid, siis pöördugu õigesse kohta.
Kui huvi, siis võin seda infot jagada...

Ei kakle siin - poisikesed! Täitsa hullluks läinud!
___________________________________________

Kui ma vaatan seda üldist mentaliteeti, siis hakkab tasapisi halb.

Inimesed lähevad teema arutlusel sõnapidi kokku.

Solvavad, kui endal mõistust puudu jääb, et targaks jääda.
Kaotavad täiesti normaalse arutelu käigus mõistuse.
MIks???

Lolliks tahate minna või?

Mina näen Pingviinis arengut selles mõttes, et sellest hetkest, kui mina liitusin on nii mõnedki inimesed abi ja nõu saanud.

Ja jagavad seda edasi. (see vist oli asja mõte)

Mida Te kulla imisesed kisklete?
Kui keegi arvab, et ta on äärmiselt tark, siis kutsun ma ta välja seda tõestama.
Mitte, et ma oleksin eriliselt andekas, aga võistlus võiks hõlmata paljusid teemasid peale arvutitarkuse.

Mul on juba pikemat aega selle portaaliga "keeruline" suhelda", sest mulle tundub, et asi käib alla. Ja ma ei arva sugugi, et selle portaali looja ja käima tõmbaja mõtles sellist "sitapritsimise" ja "ülbitsemise" portaali teha.

Ei ole uudis, et paljud portaalid ei lase suud lahti teha.

Vaba tarkvara portaalis ma siiski eeldaksin, et ma ei saa "n.ö. "bänni" lambist, vaid ikka asja eest.
Näiteks hääletuse teel, mitte suvaliselt.

Aga see ei ole minu jutu mõte.

Minu jutu mõte on lihtne.

Kui linux sobib, siis kasuta. Kui mitte, siis kasuta seda, mis sobib.

Urisemisel pole mõtet. Punkt.

[muhv]

minu vastus algküsimusele. "Mis on linuxil häda?". Minu arust mitte midagi. Olen ise seda paigaldanud juba vähemalt 20-nele masinale ja olen kuulnu ainult suuremas osas positiivset tagasisidet.
Märkus: Ennem kui linuxit installida mõnele inimesele või firmale tuleb selgeks teha mida inimene vajab ja need asjad peale panna nin anda kaasa ka lühike sissejuhatus nii suuliselt koos näidete kui ka paberil et hiljem meelde tuleks. Peale seda läheb kõik suht lepase reega.