Minul küll praegu Estobuntuga masinad müügis
Inimestel huvi ikka on....kuna hind on ilma winita ja viirusteta ikka korralikult odavam
Mis jääb Linuxil puudu?
Moderaator: Moderaatorid
"Teine suur probleem - sisuliselt ei ole Eestis arvutifirmasid, kes müüksid Linuxiga arvuteid. Heal juhul saad ilma OS-ita masina aga Linuxit kohtab seal peal harva, väga harva. "
Minul küll praegu Estobuntuga masinad müügis
Inimestel huvi ikka on....kuna hind on ilma winita ja viirusteta ikka korralikult odavam
Minul küll praegu Estobuntuga masinad müügis
Inimestel huvi ikka on....kuna hind on ilma winita ja viirusteta ikka korralikult odavam
Aga niisiis, kuidas saada käima sellised toredad mängud nagu Colin McRae ja Call of duty? Ma teeks reklaami küll, aga ma arvan, et nende käima saamine on suhteliselt keeruline tavainimesel.zeroconf kirjutas: Tõsi ta on - inimesed on orienteeritud meelelahutusele. Siin aga on selline mõte, et tegelikult annab ka Linuxil mängida ja seda tuleb inimestele demoda. See info tuleb kättesaadavaks veebis teha, et kuidas inimesed oma masinatele Linuxid peale saavad ning seal all mängud jooksma.
Olen umbkeelne mulk ja ei saa võõrastest keeltest piisavalt aru
kus kohas müügis?elari kirjutas:"Teine suur probleem - sisuliselt ei ole Eestis arvutifirmasid, kes müüksid Linuxiga arvuteid. Heal juhul saad ilma OS-ita masina aga Linuxit kohtab seal peal harva, väga harva. "
Minul küll praegu Estobuntuga masinad müügis
Inimestel huvi ikka on....kuna hind on ilma winita ja viirusteta ikka korralikult odavam
Tellige endale sünnipäevaks, sõbrapäevaks või muuks tähtpäevaks kingitus: Kingitused internetist - NetiKink.eu
Endal kogemus puudub kuna ei mängi kuid sellised on võimalused:
* wine - tasuta
* cedega - binaarid tasulised ent lähtekood vaba (vt. ubuntu õpetus - seal üks kasulik viide toodud kuidas CVS-ist Cedega peale saada ja ka üks skript veel lisaks). Samuti on Cedega Mac OS X-le olemas. Cedega nõudmised on suhtmadalad - alates 2.4 kernel, glibc 2.2 saab juba paigaldada. [url0http://en.wikipedia.org/wiki/Cedega]Wikipedia artiklis[/url] öeldakse kõige kohta täpsemalt ja Cedega hinna kohta saab aimu siit ehk siis 6 kuud kasutusaega ostes on 25USD/6kuud ehk 4,2USD/kuu ja aasta ehk 12kuud maksab 45USD ehk siis 3,75USD/kuu. Seega ei ole teab, mis kallid hinnad. Eestis võiks keegi seda teenust pakkuda - oleks lihtsam Eesti firmaga suhelda. IMHO on asi väga lihtsaks tehtud. Meelelahutuse eest natuke ju tuleb ikka maksta ja minu arvates on see suhteliselt mõistlik hind. Teine alternatiiv on osta Windows ja....- mis ei tule IMHO odavam mitte. Ja võib juhtuda ka selline asi, et mõnel Windowsi mängul on Cedega all parem jõudlus kui Windowsi enda all... Sama asja võib ka teiste emulaatoritega (wine, crossover office) juhtuda Kindlasti tasub uurida ka Cedega poolt toetatud mängude andmebaasi. Samas võib juhtuda kõikide emulaatoritega, et mingit konkreetset mängu ei ole jõutud lihtsalt testida ja see töötab kuigi seal andmebaasis kirjas ei ole - see võiks ollagi võimaliku loodava vabatarkvara organisatsiooni üks tegevusvaldkondi. Nagu siit aru võib saada, ei pruugi asja ainult vabatarkvara organisatsiooniks nimetada kui pakutakse ka tasulisi juppe Linuxi, BSD vms. alla. See võiks olla ELUGv7 üks teemadest, et mismoodi asja siis nimetada...
* crossover office - tasuline (Eestis müüb seda minuteada Nordtech OÜ - vt. hinnakirja lõppu kuid keegi ei keela ka ise otse sisse osta), vaata ka seni testitud Linuxiga ühilduvuse andmebaasi
Cedega suudab DirectX9 kiirenduse tekitada Linuxi alla ja lisaks Pixel/Vertex Shader 2.0 ja sellest peaks juba piisama enamus mängudele, sh. Colin McRae ja Call of Duty jaoks. Kuidas on lood uuemate DirectX versioonidega - ei tea hetkel. JoyStick-i tugi on ka.
Tasuta on nVidia ja ATI-AMD driver-id ja ka Inteli omad ja võibolla ehk veel mõned, mida ma praegu kohe ei leidnud.
Lisaks pakutakse Xi Graphics-i poolt ka tasulisi graafika driver-eid Linuxile - nende toimimise efektiivsusega ei ole ma kursis ent seda siis tulekski testida.
Samas on olemas ka tasuta (GPL, LGPL vms.) mänge, mida võiks demoda. Enamasti hinnatakse FPS-i aga muidugi on ka muid.
* Nexuiz
* Tremulous
* Alien Arena
* Warsow
* Sauerbraten
Need mängud on alates Ubuntu 7.10-st ka apt-get-i abil paigaldatavad. Siis ei olegi muud kui veel nVidia või ATI-AMD driver ka peale ja ongi olemas. Hiljem kui mänguhuvi ikkagi ka Windowsi mängude vastu - siis võib kaaluda ka ülaltoodud võimalusi.
Võib kiigata ka siia...
Sealt leiab viiteid ka levinud kommertsmängudele - Quake, Doom, UT, jne., mis ju ka Linuxile olemas. Ise olen kunagi prooviks Doom3 katsetanud Linuxi all ja lippas kenasti... SOF II: Double Helix oli ka kunagi Linuxi all olemas (ja ilmselt on praegugi). Neid on ilmselt veelgi...
* wine - tasuta
* cedega - binaarid tasulised ent lähtekood vaba (vt. ubuntu õpetus - seal üks kasulik viide toodud kuidas CVS-ist Cedega peale saada ja ka üks skript veel lisaks). Samuti on Cedega Mac OS X-le olemas. Cedega nõudmised on suhtmadalad - alates 2.4 kernel, glibc 2.2 saab juba paigaldada. [url0http://en.wikipedia.org/wiki/Cedega]Wikipedia artiklis[/url] öeldakse kõige kohta täpsemalt ja Cedega hinna kohta saab aimu siit ehk siis 6 kuud kasutusaega ostes on 25USD/6kuud ehk 4,2USD/kuu ja aasta ehk 12kuud maksab 45USD ehk siis 3,75USD/kuu. Seega ei ole teab, mis kallid hinnad. Eestis võiks keegi seda teenust pakkuda - oleks lihtsam Eesti firmaga suhelda. IMHO on asi väga lihtsaks tehtud. Meelelahutuse eest natuke ju tuleb ikka maksta ja minu arvates on see suhteliselt mõistlik hind. Teine alternatiiv on osta Windows ja....- mis ei tule IMHO odavam mitte. Ja võib juhtuda ka selline asi, et mõnel Windowsi mängul on Cedega all parem jõudlus kui Windowsi enda all... Sama asja võib ka teiste emulaatoritega (wine, crossover office) juhtuda
Kindlasti tasub uurida ka Cedega poolt toetatud mängude andmebaasi. Samas võib juhtuda kõikide emulaatoritega, et mingit konkreetset mängu ei ole jõutud lihtsalt testida ja see töötab kuigi seal andmebaasis kirjas ei ole - see võiks ollagi võimaliku loodava vabatarkvara organisatsiooni üks tegevusvaldkondi. Nagu siit aru võib saada, ei pruugi asja ainult vabatarkvara organisatsiooniks nimetada kui pakutakse ka tasulisi juppe Linuxi, BSD vms. alla. See võiks olla ELUGv7 üks teemadest, et mismoodi asja siis nimetada...* crossover office - tasuline (Eestis müüb seda minuteada Nordtech OÜ - vt. hinnakirja lõppu kuid keegi ei keela ka ise otse sisse osta), vaata ka seni testitud Linuxiga ühilduvuse andmebaasi
Cedega suudab DirectX9 kiirenduse tekitada Linuxi alla ja lisaks Pixel/Vertex Shader 2.0 ja sellest peaks juba piisama enamus mängudele, sh. Colin McRae ja Call of Duty jaoks. Kuidas on lood uuemate DirectX versioonidega - ei tea hetkel. JoyStick-i tugi on ka.
Tasuta on nVidia ja ATI-AMD driver-id ja ka Inteli omad ja võibolla ehk veel mõned, mida ma praegu kohe ei leidnud.
Lisaks pakutakse Xi Graphics-i poolt ka tasulisi graafika driver-eid Linuxile - nende toimimise efektiivsusega ei ole ma kursis ent seda siis tulekski testida.
Samas on olemas ka tasuta (GPL, LGPL vms.) mänge, mida võiks demoda. Enamasti hinnatakse FPS-i aga muidugi on ka muid.
* Nexuiz
* Tremulous
* Alien Arena
* Warsow
* Sauerbraten
Need mängud on alates Ubuntu 7.10-st ka apt-get-i abil paigaldatavad. Siis ei olegi muud kui veel nVidia või ATI-AMD driver ka peale ja ongi olemas. Hiljem kui mänguhuvi ikkagi ka Windowsi mängude vastu - siis võib kaaluda ka ülaltoodud võimalusi.
Võib kiigata ka siia...
Sealt leiab viiteid ka levinud kommertsmängudele - Quake, Doom, UT, jne., mis ju ka Linuxile olemas. Ise olen kunagi prooviks Doom3 katsetanud Linuxi all ja lippas kenasti... SOF II: Double Helix oli ka kunagi Linuxi all olemas (ja ilmselt on praegugi). Neid on ilmselt veelgi...
Esmalt tuleb kõvasti lobitööd teha ja inimestele selgitada, mis tarkvara maailmas toimub. Lühidalt ja selgelt ning lihtinimesele arusaadavalt. Et inimesed saaksid aru, mis asi on operatsioonisüsteem ja milleks seda vaja on ning millised on valikud ja nende valikute plussid/miinused. Seejärel saab inimene alles otsuse langetada. Kunagi ilmutasin artiklite seeriat "AM"-is sel teemal (OS-i valik) aga ei jõudnud asja korralikult analüüsida.elari kirjutas:Minul küll praegu Estobuntuga masinad müügis
Inimestel huvi ikka on....kuna hind on ilma winita ja viirusteta ikka korralikult odavam
Inimesele peab endale jääma vaba valik, mida kasutab. Meie saaksime lihtsalt neutraalselt selgitada erinevate OS-ide plusse ja miinuseid. Alati ei pruugi tulenevalt tehnoloogilisest lukust õige olla vabatarkvaralisi lahendusi peale suruda - mõnikord on vaja ka nn. hübriidlahendusi pakkuda kus Windows ja Linux mõlemad masinas peal. See juba on iseasi, kas dualboot või Windows virtuaalmasinas või veel miski muu lahendus. Kui ollakse liiga sügavale ennast Suure Venna hoolde usaldanud siis võib sealt raske lahkuda olla. Sama on ka mistahes muu kommertslahendusega. Loodav vabatarkvara keskus võiks ka siin pakkuda rehabilitatsiooni võimalusi, et saaks vabaks suletud standardite ja platvormide sõltuvusest. Et ainult äärmisel vajadusel (kui tõesti muid alternatiive ei ole või muud alternatiivid on kallimad ja ei sobi) kasutada kommertslahendusi. Seda kõike propageerib ju ka RISO koosvõime raamistik, millele saab viidata. Sellest tuleb alustada tegelikult. Et mitte meie ei mõtle välja, et vaba tarkvara on lahe vaid see on ju tegelikult Eesti riigi enda soov ja tahe. Lihtsalt riigil ei jätku inimesi, kes asja reaalselt algataksid. Meie loodav vaba tarkvara keskus täidabki seda rolli. Näiteks. Siis on inimestel ka selgem aru saada kui riik ka mängus on.
Niisiis, winega ei tööta paljud mängud või tahavad erinevaid versioone.
Cedega - see on ju üürimine, milleks maja osta kui saab korterit üürida? Windowsis ju ostad mängu ära ja asi timm.
Aga võrgus neid ei mängi kui mina olen linuxil ja sõber winil. Ja quaked ja doomid on juba neil sõpradel läbi mängitud. Uusi ja huvitavaid mänge pole ikkagi.zeroconf kirjutas: Samas on olemas ka tasuta (GPL, LGPL vms.) mänge, mida võiks demoda. Enamasti hinnatakse FPS-i aga muidugi on ka muid.
* Nexuiz
* Tremulous
* Alien Arena
* Warsow
* Sauerbraten
Need mängud on alates Ubuntu 7.10-st ka apt-get-i abil paigaldatavad. Siis ei olegi muud kui veel nVidia või ATI-AMD driver ka peale ja ongi olemas. Hiljem kui mänguhuvi ikkagi ka Windowsi mängude vastu - siis võib kaaluda ka ülaltoodud võimalusi.
Võib kiigata ka siia...
Sealt leiab viiteid ka levinud kommertsmängudele - Quake, Doom, UT, jne., mis ju ka Linuxile olemas. Ise olen kunagi prooviks Doom3 katsetanud Linuxi all ja lippas kenasti... SOF II: Double Helix oli ka kunagi Linuxi all olemas (ja ilmselt on praegugi). Neid on ilmselt veelgi...
Nüüd proovin cedecga-t kompida.
Viimati muutis kessu, 09.07.2008, 15:01, muudetud 2 korda kokku.
Olen umbkeelne mulk ja ei saa võõrastest keeltest piisavalt aru
Cedega on jah rentimine ent see ei ole mäng ise vaid keskkond, kuhu mänge paigaldatakse. Ja Cedega abil saab ka need soovitud uued ja huvitavad mängud käima.
Päris huvitav oleks teada, kuidas Cedega kompileerimine ja hilisem käivitumine ning sinna mängude lisamine ja nende käivitamine ning mängimine õnnestub
Enamus neist mängudest omavad võrgutuge - Warsow, Tremulous, jne. ja kui mängul olemas ka Windowsi versioon siis üle võrgu ei ole vahet, mis OS-is jookseb. Keegi hostib serverit ja ongi olemas...
Seega kui tahta siis saab. Siin olekski vaja sellist organisatsiooni, firmat kes asja jagab ja suudab asjad käima panna. Kasvõi selle Cedega.
Ei ole uurinud aga võimalik, et Cedegat saab ehk ka karbitootena osta. Seda peakski uurima kui eelnimetet keskus käima läheb...
Päris huvitav oleks teada, kuidas Cedega kompileerimine ja hilisem käivitumine ning sinna mängude lisamine ja nende käivitamine ning mängimine õnnestub
Enamus neist mängudest omavad võrgutuge - Warsow, Tremulous, jne. ja kui mängul olemas ka Windowsi versioon siis üle võrgu ei ole vahet, mis OS-is jookseb. Keegi hostib serverit ja ongi olemas...
Seega kui tahta siis saab. Siin olekski vaja sellist organisatsiooni, firmat kes asja jagab ja suudab asjad käima panna. Kasvõi selle Cedega.
Ei ole uurinud aga võimalik, et Cedegat saab ehk ka karbitootena osta. Seda peakski uurima kui eelnimetet keskus käima läheb...
Viimati muutis zeroconf, 09.07.2008, 14:46, muudetud 1 kord kokku.
Asus eee 900kessu kirjutas:K-salongis oli ka üks pisike läpakas linuxiga. Mina ei ole näppida saand.
ja Asus eee 701
Seda proovisin teha ...cedega...ei õnnestunud. Väidetavalt cedega legaalne tasuta komplimeerimine.
otsisin ka netist, aga ei suutnud viga parandada.
Kood: Vali kõik
test: 43: ==: unexpected operator
WineCVS.sh: 48: Syntax error: "(" unexpected
Olen umbkeelne mulk ja ei saa võõrastest keeltest piisavalt aru
Ma sain ka sama veateate, kui kirjutasin sh WineCVS.sh
aga kui andsin käivitamise õigused ja ./WineCVS.sh, siis veateadet ei tulnud ja pidin mingi valiku tegema. Kuna ei viitsinud lähtekoodi tirida ja kompileerida, siis sulgesin skripti.
-e
Uurisin veidi lähemalt seda asja.
dash WineCVS.sh annab eelpool mainitud veateate
bash WineCVS.sh - kõik töötab.
dash on debiani bashi asendus, mis on hulka pisem ja kiirem, kuid ei toeta kõiki bashi featuure. Sellest ka tõenäoliselt see veateade.
Viimastes debiani ja tuleb välja et ka ubuntu versioonides on sh lingitud dashiga mitte bashiga nagu ennemuiste.
Põhjus, miks ./WineCVS.sh töötab, peitub skripti esimeses reas:
#!/bin/bash
aga kui andsin käivitamise õigused ja ./WineCVS.sh, siis veateadet ei tulnud ja pidin mingi valiku tegema. Kuna ei viitsinud lähtekoodi tirida ja kompileerida, siis sulgesin skripti.
-e
Uurisin veidi lähemalt seda asja.
dash WineCVS.sh annab eelpool mainitud veateate
bash WineCVS.sh - kõik töötab.
dash on debiani bashi asendus, mis on hulka pisem ja kiirem, kuid ei toeta kõiki bashi featuure. Sellest ka tõenäoliselt see veateade.
Viimastes debiani ja tuleb välja et ka ubuntu versioonides on sh lingitud dashiga mitte bashiga nagu ennemuiste.
Põhjus, miks ./WineCVS.sh töötab, peitub skripti esimeses reas:
#!/bin/bash
Minu arvates on Linuxi levimise peamiseks takistuseks müügivõrgustiku puudumine ja seejärel tugiteenuse olematus. ERITI EESTIS.
Tarkvara iseenesest on ju suht ok. Inimesed kes on Linuxit pikemat aega kasutanud, on sellega ju rahul ja saavad oma asjad tehtud.
Niikaua kui poest (loe: suurtest elektroonikatooteid müüvatest kettidest) pole võimalik korralikult eelinstallitud Linuxiga arvuteid osta, ei hakka mitte midagi muutuma.
Vaba tarkvara arendajad võivad kasvõi pea peal seista...
Või mis me räägime Linuxiga arvutitest... Isegi karbiversioone (kommerts)linuxitest ei müüda ! Olen juba aasta aega küsinud kõikvõimalikest arvutipoodidest aga siiamaani laiutatakse vaid käsi... Samas ei ole ma sattunud ühtegi sellisesse poodi, kus ei müüdaks MS-i tooteid. Hästi võrdne, onju...
Või veelgi enam... Kui palju müüakse puhtaid arvuteid ? Mõned üksikud siin-seal.
Räägitakse et linuxikasutajad on kitsid raha välja käima ja seepärast kannatab ka tarkvara arendamine (eriti toodetele lõpliku lihvi andmine)
Huvitav mismoodi see potensiaalne raha vaba tarkvara arendajateni küll peaks jõudma ?!
Ega ometi nii, et tirin kuskilt mingi linuxi iso, kõrvetan plaadile, siis nöögin paar päeva draiveritega (mingi GPL-i või muu litsentsi jama ju mis ei luba neid kohe nn.vabadesse distrodesse kaasata),mõnda asja võib-olla ei saagi tööle, siis veel natuke nööki multimeedia koodekitega.... Ma arvan et selleks ajaks on enamikul inimestest küll raha annetamise isu üle läinud. Hea veel et nad Windowsi peale tagasi pole kolinud.
Tarkvara iseenesest on ju suht ok. Inimesed kes on Linuxit pikemat aega kasutanud, on sellega ju rahul ja saavad oma asjad tehtud.
Niikaua kui poest (loe: suurtest elektroonikatooteid müüvatest kettidest) pole võimalik korralikult eelinstallitud Linuxiga arvuteid osta, ei hakka mitte midagi muutuma.
Vaba tarkvara arendajad võivad kasvõi pea peal seista...
Või mis me räägime Linuxiga arvutitest... Isegi karbiversioone (kommerts)linuxitest ei müüda ! Olen juba aasta aega küsinud kõikvõimalikest arvutipoodidest aga siiamaani laiutatakse vaid käsi... Samas ei ole ma sattunud ühtegi sellisesse poodi, kus ei müüdaks MS-i tooteid. Hästi võrdne, onju...
Või veelgi enam... Kui palju müüakse puhtaid arvuteid ? Mõned üksikud siin-seal.
Räägitakse et linuxikasutajad on kitsid raha välja käima ja seepärast kannatab ka tarkvara arendamine (eriti toodetele lõpliku lihvi andmine)
Huvitav mismoodi see potensiaalne raha vaba tarkvara arendajateni küll peaks jõudma ?!
Ega ometi nii, et tirin kuskilt mingi linuxi iso, kõrvetan plaadile, siis nöögin paar päeva draiveritega (mingi GPL-i või muu litsentsi jama ju mis ei luba neid kohe nn.vabadesse distrodesse kaasata),mõnda asja võib-olla ei saagi tööle, siis veel natuke nööki multimeedia koodekitega.... Ma arvan et selleks ajaks on enamikul inimestest küll raha annetamise isu üle läinud. Hea veel et nad Windowsi peale tagasi pole kolinud.
Ära varasta muusikat!! http://www.jamendo.com/en/albums
Sain nüüd Colin McRae käima ... reklaam missugune, aga kogu selle jama peale kadus ära start menüüst wine conf ja ma ei suuda heli kuidagi kätte saada.
Tund hiljem ... sain jagu küll, aga teist korda enam ei õnnestunud käima saada. Jookseb kuni mängu alguseni ära, aga menüüd enam ette ei tulegi ja viskab välja. Resolutsioon on kohutavalt suur ja muud midagi.
Tund hiljem ... sain jagu küll, aga teist korda enam ei õnnestunud käima saada. Jookseb kuni mängu alguseni ära, aga menüüd enam ette ei tulegi ja viskab välja. Resolutsioon on kohutavalt suur ja muud midagi.
Olen umbkeelne mulk ja ei saa võõrastest keeltest piisavalt aru
räägin siis omast kogemusest:
pisike maakool:
eelkõige on programmides häda, kõike asju ei saa winega käima panna ja suht keeruline on, eriti kui adminniks on keegi mees kes korra nädalas või ainult vajadusel käib. Nii see kahjuks enamikes väikestes maakoolides ka on.
Vaatame koolis olevat õpitarkvara: lingualand, euro+, microsofti encartad, entsüklopeediad, kidpix, miskid welcome cd-d, corel, geora, hot potatoes(läbi wine töötab) siis nende linuxi alla ajamine võtab juba ainuüksi terve päeva ja hunnik viitsimist/jamamist
Nüüd tuleb see jutt, et on võimalik asendada analoogidega on jah, kuid samas ei ole analooge ka windowsi alla nendest analoogidest. Ehk hea näide kuidas võiks olla tarkvara tehtud on openoffice ja tuxpaint, minu arust mõlemad suht edulised ja mis peamine töötavad mõlemalpool.
koolis üritan praegu tarkvara ühtlustada terminal serveri ja mõningate wini masinatega ja see on üks pain in the ass...
kuna töötan pidevalt ka mitme eraettevõtja juures siis nende mõtted:
ümberõpe ja kiirelt vahetuva tööjõu harimatus, sekretäri masinasse pidime panema ms office kuna see lammas lihtsalt ei saanud või ei tahtnud OO.o all rahuldava kiirusega hakkama saada...
Või vaadake kasvõi www.id.ee ainus automaatne võimalus on windowsi ja Ie all. seega mis me tahame kui riik ja kõrgemad tegelased sinna suunda ei vaata
pisike maakool:
eelkõige on programmides häda, kõike asju ei saa winega käima panna ja suht keeruline on, eriti kui adminniks on keegi mees kes korra nädalas või ainult vajadusel käib. Nii see kahjuks enamikes väikestes maakoolides ka on.
Vaatame koolis olevat õpitarkvara: lingualand, euro+, microsofti encartad, entsüklopeediad, kidpix, miskid welcome cd-d, corel, geora, hot potatoes(läbi wine töötab) siis nende linuxi alla ajamine võtab juba ainuüksi terve päeva ja hunnik viitsimist/jamamist
Nüüd tuleb see jutt, et on võimalik asendada analoogidega on jah, kuid samas ei ole analooge ka windowsi alla nendest analoogidest. Ehk hea näide kuidas võiks olla tarkvara tehtud on openoffice ja tuxpaint, minu arust mõlemad suht edulised ja mis peamine töötavad mõlemalpool.
koolis üritan praegu tarkvara ühtlustada terminal serveri ja mõningate wini masinatega ja see on üks pain in the ass...
kuna töötan pidevalt ka mitme eraettevõtja juures siis nende mõtted:
ümberõpe ja kiirelt vahetuva tööjõu harimatus, sekretäri masinasse pidime panema ms office kuna see lammas lihtsalt ei saanud või ei tahtnud OO.o all rahuldava kiirusega hakkama saada...
Või vaadake kasvõi www.id.ee ainus automaatne võimalus on windowsi ja Ie all. seega mis me tahame kui riik ja kõrgemad tegelased sinna suunda ei vaata
e-ee ...Catfish kirjutas: Ega ometi nii, et tirin kuskilt mingi linuxi iso, kõrvetan plaadile, siis nöögin paar päeva draiveritega (mingi GPL-i või muu litsentsi jama ju mis ei luba neid kohe nn.vabadesse distrodesse kaasata),mõnda asja võib-olla ei saagi tööle, siis veel natuke nööki multimeedia koodekitega.... Ma arvan et selleks ajaks on enamikul inimestest küll raha annetamise isu üle läinud. Hea veel et nad Windowsi peale tagasi pole kolinud.
mina just samal põhjusel peale uue arvuti ostmist linuxile kolisingi - driverite tugi oli vaid vista jaoks.XP,eriti veel 64-bitine XP,oli ikka täielik katastroof.
Seega täiesti vastupidine kogemus.
btw,mis puutub multimeedia koodekitesse,siis väidan,et windooza all on nendega palju suurem jama kui linuxi all.
Ausalt öeldes - ei saa mitte aru,millisest nöögist multimeedia koodekitega linuxi puhul üleüldse jutt käib.
Küll aga puudub linuxi all vähegi normaalne DVD-author,DVD-A toest rääkimata ...
Väga tubli! Tõepoolest see kõik on nii! Ma ei viitsinud asja ise uurida ja kirjutasin siia esialgse jutu. Tõepoolest - skripti sisse piiludes saab teada, mis selle käivitamiseks tarvilik ja piisav on - kui on #!/bin/bash alguses siis bash ja kui #!/bin/sh alguses siis sh. Selles mõttes on ./ lollikindlaim variant.mihkel kirjutas:Ma sain ka sama veateate, kui kirjutasin sh WineCVS.sh
aga kui andsin käivitamise õigused ja ./WineCVS.sh, siis veateadet ei tulnud ja pidin mingi valiku tegema. Kuna ei viitsinud lähtekoodi tirida ja kompileerida, siis sulgesin skripti.
-e
Uurisin veidi lähemalt seda asja.
dash WineCVS.sh annab eelpool mainitud veateate
bash WineCVS.sh - kõik töötab.
dash on debiani bashi asendus, mis on hulka pisem ja kiirem, kuid ei toeta kõiki bashi featuure. Sellest ka tõenäoliselt see veateade.
Viimastes debiani ja tuleb välja et ka ubuntu versioonides on sh lingitud dashiga mitte bashiga nagu ennemuiste.
Põhjus, miks ./WineCVS.sh töötab, peitub skripti esimeses reas:
#!/bin/bash
Ma oo ka vähen lool...aga...sa
Catfish
Inimesed kes on Linuxit pikemat aega kasutanud, on sellega ju rahul ja saavad oma asjad tehtud.
V:ÕPI
Niikaua kui poest (loe: suurtest elektroonikatooteid müüvatest kettidest) pole võimalik korralikult eelinstallitud Linuxiga arvuteid osta,
V:asja mõnu oogi toss, et saa oma kätu järgi kõik seada...
Samas ei ole ma sattunud ühtegi sellisesse poodi
V: sitad poed kus käid...
Huvitav mismoodi see potensiaalne raha vaba tarkvara arendajateni küll peaks jõudma ?!
Õigetest kätest, õigetesse kätesse, onju
Catfish
Inimesed kes on Linuxit pikemat aega kasutanud, on sellega ju rahul ja saavad oma asjad tehtud.
V:ÕPI
Niikaua kui poest (loe: suurtest elektroonikatooteid müüvatest kettidest) pole võimalik korralikult eelinstallitud Linuxiga arvuteid osta,
V:asja mõnu oogi toss, et saa oma kätu järgi kõik seada...
Samas ei ole ma sattunud ühtegi sellisesse poodi
V: sitad poed kus käid...
Huvitav mismoodi see potensiaalne raha vaba tarkvara arendajateni küll peaks jõudma ?!
Õigetest kätest, õigetesse kätesse, onju