Thunderbird eesti keeles

[tramm]

Kindla laiusega/muutliku laiusega font -> Püsisammkiri, muutsammkiri (tavaline kiri) (või siis font, kuigi minu meelest on kiri eesti keeles sama, mis font inglise keeles, pole vaja tarvitada sõna font, traditsiooniliselt on kasutatud kalligraafia/küljenduse vallas hoopis saksa päritolu šrifti, mis tähendab aga ka lihtsalt: kiri)

siiani naeran selle vaste üle, aga kuna ma seda nüüd iga kirja kirjutamisel "pean" jõllitama, siis tuleb varsti nutt peale.

"muutlik" laius viitab ebastabiilsusele, vrd muutlikud olud, muutlik meel, ilm on muutlik. selliselt kirjeldatuna peaks inimesed selle kirjatüübi kasutamist igaks juhuks vältima. küsimus pole, muide, minu elavas fantaasias. see sõna lihtsalt on eesti keeles sellise tähendusega, mida kinnitab elementaarne keeletunnetus pluss sõnastikud.

mõeldav oleks seevastu küll "muutuva" laiusega font, aga spetsialistid nimetavad seda omadust fontide/kirjatüüpide puhul "sammuks". seega "muutsammkiri" ja "püsisammkiri" käivad sinna valikuteks.

kas tõesti peab kretiinsuste ärapeitmiseks ise hakkama endale lisakeelepakke genereerima?

lisaks ka üks suur aitäh kõigile tõlkijatele (peaaegu) kõigi ülejäänud tõlkestringide eest!

p. s. muide, kas keegi on veel märganud, et RC-s muutuvad tõlgitud kaustanimed (mustandid, saadetud) mingil hetkel (kirjade saatmine vms) ikkagi tagasi ingliskeelseks? ja siis taaskäivitusel tagasi emakeelseks? ma ei suutnud ka bugzillast selle kohta midagi leida...

[tramm]

tagasiside puudumisest järeldan, et "muutliku laiusega kirja" ei pea Thunderbirdi eestindajad tõlkeäparduseks ega kavatse seda millalgi meile teada olevas tulevikus ära parandada. keegi parandagu mind, kui ma eksin.

muide, veel üks märgatus. nimelt, misasi on "edasijõudnud kasutaja"? kas on tõesti olemas mingid kasutajate arengustaadiumid või mingi kasutajate karjääriredel, millel "jõutakse edasi"? minu arvates on reaalsus küll see, et arvutit kasutatakse väga erisuguste asjade tegemiseks ja kasutaja, kes oskab osavalt pruukida kujundustarkvara, ei pruugi osata kasutada käsureautiliite, ja kasutaja, kes oskab suurepäraselt kirjutada c++ koodi, ei pruugi teada mitte midagi linuxi konffimisest. ka ei pruugi olla kasutaja eesmärk üldsegi rakenduste konfifailide kaudu seadistamise vms vallas "edasi jõuda" ega ka "taandareneda". sestap oleks normaalne ehk rääkida "kogenud kasujatast" või "asjatundlikust kasutajast" vms. muidu jääb rakenduste tõlkijatest selline kohtlane mulje, et juskui nad arvaks, et kõik kasutajad tahavad millalgi helges tulevikus saada konfifailide kallal pusivateks seadistusfriikideks.

[mahfiaz]

Träm, hoia nüüd natukene tuult. Mitte et kõik su ideed valed oleksid, aga sa oskad neid alati ebameeldivalt esitada.
Teeme nii, et sa oma viimast postitust ei ole kunagi teinud. Pea üks nädal aega vahet, paranda ja kohenda postituse mustandit ning püüa saavutada selline postitus, mis, oleks meeldiv lugeda, objektiivne, lühike ja asjalik, paneks kõik arendajad rõõmsalt sulle vastama ja vigu parandama või näitama ära, miks nad teisiti arvavad.

[sander85]

tagasiside puudumisest järeldan, et "muutliku laiusega kirja" ei pea Thunderbirdi eestindajad tõlkeäparduseks ega kavatse seda millalgi meile teada olevas tulevikus ära parandada. keegi parandagu mind, kui ma eksin.

muide, veel üks märgatus. nimelt, misasi on "edasijõudnud kasutaja"? kas on tõesti olemas mingid kasutajate arengustaadiumid või mingi kasutajate karjääriredel, millel "jõutakse edasi"?

jah, on.. enamasti peituvad selle nupu või sektsiooni alla sätted, mida tavakasutaja (olgu kui kogenud tahes) ei pruugi mõista ja on parem, kui ta ei puudu selliseid asju, sest teinekord võib sellega oma süsteemi kasutamatuks muuta.. asja nimetus võiks neile anda vähemalt mingi vihje, et nad ei pruugi tegeleda asjaga, mida tunnevad..

kogenud kasutajaks võib nimetada ka seda, kes 80% oma tegevusest äpardub.. midagi on ta ju ometi kogenud.. aga kindlasti ei peaks ta näppima edasijõudnutele mõeldud sätteid..

[v6lur]

Enamasti ma Trämi väidetega ei nõustu, kuid "edasijõudnud kasutaja" võiks tõesti midagi muud olla - iseasi, kas just "kogenum", vahest pigem "teadlik(um) kasutaja" vmt.

Ma ei arva, et seda peaks nüüd suure hurraaga kõigis eesti tõlgetes ever made parandama jooksma, aga enda tõlgetes katsun edaspidi meeles pidada.

[tramm]

kas tõesti peab kretiinsuste ärapeitmiseks ise hakkama endale lisakeelepakke genereerima?

kõigi keelegurmaanide rõõmuks on valminud "muutliku laiusega fondi" muutmise lisa thunderbirdile.

alla laadida saab siit.

paigaldamiseks peamenüüst tööriistad -> lisad -> paigalda... ja otsi üles koht, kuhu sa thdys.xpi alla laadisid.

see suurepärane lisa asendab kirja koostamise aknas barbaarse ja düsgraafilise "muutliku laiusega fondi" "muutsammkirjaga" ja veidi vähem barbaarse, kuid siiski algajaliku "kindla laiusega fondi" "püsisammkirjaga". tehnilistel põhjustel ei tõrju see ebakultuurset düsgraafiat eelistuste dialoogis ja asendab ühes kohas "muutliku laiuse" ainult "muutuva laiusega". kui keegi tahab ennast sügavale firefoxi/thunderbirdi XUL arhitektuuri sisse töötada (või juba on seda teinud) ja on nõus eesti keelele abikätt ulatama, siis muudaks neid jaburusi hea meelega ka seal, kus tehnilised põhjused praegu tee peale ette tulid...

seega, kes tahab tõlkesse järgmist muutust

"muutliku laiusega font" -> "muutsammkiri"
"kindla laiusega font" -> "püsisammkiri"

ja ei taha selleks ise failide kallale minna ega midagi käkerdama hakata, siis eelnev täiesti normaalne thunderbirdi lisa ajab asja sujuvalt ära.

kogu asja kohta meeldetuletuseks (lisaks eelnevale diskussioonile, millega kõik samuti lahkesti tutvuda võivad) veel paar nimealust keelelist küsimust illustreerivat linki, st viidet autoriteetsele sõnastikule:

EKSS
Hanson ja Tavast
Liikane ja Kesa

oi, kui palju lihtsam on kirjutada lisa tarkvarale kui teha targemaks põikpäist inimest!

[oldgreeneye]

Küsimus tekkis eestikeelse Thunderbirdi paki kohta ArchLinuxi jaoks, Archi pakihoidlast sain küll eestikeelse Firefoxi aga Thunderbirdi eestikeelne versioon seal puudus. Ei viitsinud Thunderbirdi enda kodulehelt teda alla ka laadida ning hakata siis tema käsitsi paikaldamisega mässama. Oskab mõni targem Archi kasutaja öelda, et kas Thunderbirdi eestikeelne versioon ka ArchLinuxisse jõuab.

Veel üks väike teemaväline küsimus: Archlinuxis on Firefox nime all Namoroka ning Thunderbird nime all Shredder, miks see niiviisi on? Kas need on ikka päris originaaltarkvara pakid? Selle töttu tekkisid mul probleemid uude ekooli betaversiooni sissesaamisega raskused, sest ilmselt tekitas nimi Namoroka nende serveris segadust ning mulle öeldi, et mu brauser on liiga vana.

[merike]

Veel üks väike teemaväline küsimus: Archlinuxis on Firefox nime all Namoroka ning Thunderbird nime all Shredder, miks see niiviisi on? Kas need on ikka päris originaaltarkvara pakid? Selle töttu tekkisid mul probleemid uude ekooli betaversiooni sissesaamisega raskused, sest ilmselt tekitas nimi Namoroka nende serveris segadust ning mulle öeldi, et mu brauser on liiga vana.

Shredder ja Namoroka on originaalid küll, aga tegemist on arendusversioonidega, mida Mozilla pole veel stabiilseks kuulutanud. Tõenäoliselt kontrollib ekool kindlaid versioone ja kuna sinu oma ei ole ükski nende hulgast, siis antakse selline teade. See on iseenesest ebapädev, tegelikult on sul liiga uus brauser.

[oldgreeneye]

Huvitav muidu mul selle Namoroka versiooniks 3.6.3, kas seda pole siis veel väljas?

UUENDUS:

kontrollisin järgi:

[marko@ArchLinux ~]$ pacman -Ss firefox
extra/firefox 3.6.3-1
Standalone web browser from mozilla.org

[marko@ArchLinux ~]$ pacman -Q | grep firefox
arch-firefox-search 0.7-6
firefox 3.6.3-1
firefox-i18n 3.6.3-1

Asi peaks täiesti õige olema

[merike]

Hm, sel juhul ma ei tea miks Arch'is nii on. Tüüpiliselt stabiilsete versioonidega neid nimesid ei kasutata, kuigi Namoroka tõepoolest tähendab kogu 3.6 seeriat ja 3.6.4pre ka seda nime kannab, kui see Mozilla ftp-st tõmmata..

[sander85]

arvatavasti mingi samalaadne asi nagu debiani puhul, kus ei kasutata mozillale kuuluvaid kaubamärke vaid muid nimesi.. mis thunderbirdi puutub, siis selle ametlik keele tugi tuli alles versiooniga 3.0, nii et võimalik, et pead arch pakendajale teavitama, et nüüd on ka eesti keel olemas ja ta võiks selle oma pakendamise protsessi lisada..

[oldgreeneye]

Nüüdsest on on eestikeelne Thunderbird saadaval ka Archlinuxi pakihoidlas.

[marko@ArchLinux ~]$ pacman -Ss thunderbird-et
extra/thunderbird-et 3.0.4-1 (thunderbird-i18n)
Estonian language packs for Thunderbird

[v6lur]

Nüüdsest on on eestikeelne Thunderbird saadaval ka Archlinuxi pakihoidlas.

[marko@ArchLinux ~]$ pacman -Ss thunderbird-et
extra/thunderbird-et 3.0.4-1 (thunderbird-i18n)
Estonian language packs for Thunderbird

Päris kähku käis...

[oldgreeneye]

käis jah kähku: saatsin Bug reporti, kümne minuti pärast oli see aksepteeritud ning umbes poole tunnipärast oli pakk valmis ja serveris.

[mahfiaz]

Minu mäletamist mööda on mozillal endal mingid reeglid firefoxi ja thunderbirdi brändi kohta ning millalgi nõudsid nad koguni, et ubuntus nimetataks need ümber, kuna nendes on mingeid koodimuudatusi tehtud. Kuid küllap lõppes see mingisuguse kokkuleppe saavutamisega.

[erku]

"muutliku laiusega font" -> "muutsammkiri"
"kindla laiusega font" -> "püsisammkiri"

Eesti keeles on selle kohta väljend "tule taevas appi"
See on hullem kui "suvand", ehk suvaline asi suvalises kohas, ehk midaiganes.
See pole enam naljakas.

[tramm]

"muutliku laiusega font" -> "muutsammkiri"
"kindla laiusega font" -> "püsisammkiri"

Eesti keeles on selle kohta väljend "tule taevas appi"
See on hullem kui "suvand", ehk suvaline asi suvalises kohas, ehk midaiganes.
See pole enam naljakas.

ehk selgitad oma seisukohta pisut? hetkel jääb arusaamatuks isegi see, et kas sa oled korrektse terminoloogia kasutamise poolt või vastu. ja kui emba või kumba, siis jääb arusaamatuks ka see, et millest selline äkiline tundepuhang...

[maq]

Träm häda on selles, et mina näiteks ei saa mitte vähimatki aru mida need konkreetsed:muutsammkiri ja püsisammkiri teevad, kui nad mulle thunderbirdis ette satuksid. vabandust, aga, kui kogu thunderbird olesk selliselt tõlgitud siis mina loobuksin eestkeelse thunderbirdi kasutamisest ja hakkaksin inglise keelselt kasutama. ma lihtsalt ei oskaks sellist eestikeelset thunderbirdi ksutada, kuna ma ei saaks aru nendest väljenditest. Sinu häda Träm on selles, et sinu aoks on olemas kask arvamust: sinu arvamus ja vale arvamus.

[tramm]

Träm häda on selles, et mina näiteks ei saa mitte vähimatki aru mida need konkreetsed:muutsammkiri ja püsisammkiri teevad, kui nad mulle thunderbirdis ette satuksid.

ma ei saa aru, miks sa sellest siis vähimatki aru ei saa... emakeel on eesti keel, jah? kui ma ütlen, et "kevad saabub kukesammul", kas sa sellest saad aru?

jah, ma saan aru, et äärmuseni lihtsustatud terminitest on lihtne aru saada seni, kuni tegeldaksegi lihtsate asjadega. näiteks võhiku jaoks on kõik asjad arvutis programmid ja see võib olla äge teatud piirini, aga asjatundja jaoks on seal skriptid, deemonid, graafilised rakendused, käsureautiliidid, alglaadurid, draiverid jne ja oleks väga ebamugav, kui neid kõiki nimetataks alati lihtsalt rakendusteks või programmideks. ma mõtlen, et kas linuxi tõlked peavad siis hiilgama sellega, et asju nimetatakse ainult kõige lihtsamate ja lapselike fraasidega?

see võib olla mugav neile, kes nagunii juba teavad, mida miski asi teeb, aga neile, kes alles õpivad ning oskavad seejuures ka oma emakeelt elementaarsel tasemel, võib terminoloogiline pealiskaudsus olla ka takistuseks asjade kõige lihtsamategi toimimispõhimõtete mõistmisel.

[-ordi-]

Träm häda on selles, et mina näiteks ei saa mitte vähimatki aru mida need konkreetsed:muutsammkiri ja püsisammkiri teevad, kui nad mulle thunderbirdis ette satuksid.

ma ei saa aru, miks sa sellest siis vähimatki aru ei saa... emakeel on eesti keel, jah? kui ma ütlen, et "kevad saabub kukesammul", kas sa sellest saad aru?

jah, ma saan aru, et äärmuseni lihtsustatud terminitest on lihtne aru saada seni, kuni tegeldaksegi lihtsate asjadega. näiteks võhiku jaoks on kõik asjad arvutis programmid ja see võib olla äge teatud piirini, aga asjatundja jaoks on seal skriptid, deemonid, graafilised rakendused, käsureautiliidid, alglaadurid, draiverid jne ja oleks väga ebamugav, kui neid kõiki nimetataks alati lihtsalt rakendusteks või programmideks. ma mõtlen, et kas linuxi tõlked peavad siis hiilgama sellega, et asju nimetatakse ainult kõige lihtsamate ja lapselike fraasidega?

see võib olla mugav neile, kes nagunii juba teavad, mida miski asi teeb, aga neile, kes alles õpivad ning oskavad seejuures ka oma emakeelt elementaarsel tasemel, võib terminoloogiline pealiskaudsus olla ka takistuseks asjade kõige lihtsamategi toimimispõhimõtete mõistmisel.

Sul on väga huvitav mõttemaailm, aga millegipärast Sa tahad nii kangesti tõestada oma "eesti keele/harituse/või jumal teab mis oskust" ja oma jutuga tahad näidata kui harimatud on Linuxi kasutajad/tõlkijad.

Kas ma sain õieti aru? Vabandust kui mu "loogika" on vale aga praegu nii just tundub.

Kusjuures ma ka ei tahaks selliseid sõnu lugeda programmist.

Kood: Vali kõik

jah, ma saan aru, et äärmuseni lihtsustatud terminitest on lihtne aru saada seni, kuni tegeldaksegi lihtsate asjadega. näiteks võhiku jaoks on kõik asjad arvutis programmid ja see võib olla äge teatud piirini, aga asjatundja jaoks on seal skriptid, deemonid, graafilised rakendused, käsureautiliidid, alglaadurid, draiverid jne ja oleks väga ebamugav, kui neid kõiki nimetataks alati lihtsalt rakendusteks või programmideks. ma mõtlen, et kas linuxi tõlked peavad siis hiilgama sellega, et asju nimetatakse ainult kõige lihtsamate ja lapselike fraasidega? 

Too mõni näide, kus nii on lihtsustatud/tehtud?