Mis jääb Linuxil puudu?

[faramir]

OS/2 warp on ju IBM toode, mis tuli turule natuke hiljem kui win95 ja erilist edu ei saavutanud, kuigi oli kohati win95 kõvasti parem, stabiilsusest vist üldse rääkimata, mida win98 ei omanud

[AlienDontBoogie]

linuxil jääb puudu tarkvarafirmade tahtest ja soovist ka linuxile töötavaid programme luua. Ja ega kõik ei peagi tsuta olema. kui ikka windowsi või macikeskonnas makstakse selle eest ja kui ta ilusti ka linuxis tööle hakkaks siis võib selle eest ka ju maksta. Aga see vist linuxivaateväljaga ei ühti.

[johnsmith]

linuxil jääb puudu tarkvarafirmade tahtest ja soovist ka linuxile töötavaid programme luua. Ja ega kõik ei peagi tsuta olema. kui ikka windowsi või macikeskonnas makstakse selle eest ja kui ta ilusti ka linuxis tööle hakkaks siis võib selle eest ka ju maksta. Aga see vist linuxivaateväljaga ei ühti.

AlienDontBoogie, millisest programmist sa puudust tunned ?

Linuxile ju programme jalaga segada....

[commodore]

kustutatud

[spott]

linuxil jääb puudu tarkvarafirmade tahtest ja soovist ka linuxile töötavaid programme luua. Ja ega kõik ei peagi tsuta olema. kui ikka windowsi või macikeskonnas makstakse selle eest ja kui ta ilusti ka linuxis tööle hakkaks siis võib selle eest ka ju maksta. Aga see vist linuxivaateväljaga ei ühti.

AlienDontBoogie, millisest programmist sa puudust tunned ?

Linuxile ju programme jalaga segada....

näiteks mina tegelen praegu aktiivselt võimalusega, kuidas AutoCad-i faile Linuxis lahti saada. Ja nu vut ei saa....

[johnsmith]

Ma muidugi polnud kuulnudgi sellisest formaadist

Käisin ruttu ennast täiendamas. Kas linuxcad ei ole siis selle jaoks ?

[spott]

Vaata - CAD-ilisi leiab Linuxile küll. QCad on täitsa ok ja open source Linuxile. Probleem on aga AutoCAD-i DWG failides - need .... on ju samasugused monopolistid nagu MS-ki.

EDIT: Muideks lõpuks - peale pikka jagelemist leidsin lihtsa vahendi, mis Wine all väga ilusti DWG form,aadi DXF-iks konverdib, mida saab juba edasi QCadiga
Homme panen selle Vikisse ka kirja.

[AlienDontBoogie]

näiteks mõnda head muusika proge linuxile pole, ja ärge pakkuge lmms-i see on mingi kokkuvägistatud värdjas, mitte muusikategemise proge. häbi et seda fruityloopsi klooniks kutsutakse, mnjah ehk tehti fruity esimese versiooni järgi. ha ha ha

[gorm]

Kunagi sai natuke ringi vaadatud, et mis värk linuxis CADindusega on (just selliste vaidluste pärast, et linuxis pole autocadi ja järelikult ei saa kasutada) ja asi polegi nii paha. On näiteks BricsCad, millest saab ka tasuta prooviversiooni tõmmata. Peaks toetama ka AutoCADi failide avamist. Ise pole küll proovinud - ei oma cadindusest eriti aimugi aga kui kellegil on viitsimist siis võiks proovida ja kommenteerida.

[commodore]

kustutatud

[AlienDontBoogie]

otsin fruityloops sarnast proget.
ei taha mingeid midivärke nõudvaid asju.

[sander85]

http://audacity.sourceforge.net/ seda oled vaadanud?

[johnsmith]

Ma olen kuskilt kõrva taha pannud, et hollywoodi filmitööstus on suurimaid
linuxi kasutajaid. Ju seal ikka mingid muusika ja filmi töötlus proged töötavad.

Ei ole küll suurt muusikamees, kuulan vahest mp3 -e.

Ei ole ka 3D -mees pean lugu VI editorist.

Milleks raisata foorumiruumi selle peale, et keegi hädaldab kui paha on
kasutada linuxit. Kasutagu Windowsit keegi ei nuta.

[AlienDontBoogie]

audacityga sa nüüd küll midagi teha ei saa. ta onlihtsalt abiks, kui vaja sampleid editida

[pacho]

Ardour
MusE
Sweep
Rosegarden

[Shadow]

Eile sain just vea kätte

Gnome - Gentoo ja integreeritud ISO kirjutaja. Pistan sisse RW ja tahaks iso sinna peale lasta. Error - kõik. Õnneks commandline utiliit oli vähe andekam, teatas: High-Speed tooriku kirjutamine not supported. Meenus siis, et tahtsin uuemat toorikut vanas kirjutajas kirjutada...

Vot ! Mudu Gnome nagu eesti keelne ja puha. Oleks siis võinud teatada - eei

[commodore]

kustutatud

[trepan]

Muusika tegemiseks peaks kõlbama ka Beast

[kessu]

Aga mina siin vahepeal leidsin vastuse küsimusele, miks pole linux teinud linux sedavõrd ilma, nagu võiks oodata tasuta OP-st.


Olen rääkinud ühe ja teisega ... tavakasutajad tahavad mängida. Linuxis ei lähe tavalised levinud wini mängud käima ja olemasolevad mängud pole eriti võrreldavad.

Ja kui asi puudutab inimeste vahelist suhtlust arvuti teemal siis pole kellegi teisega oma mängu elamustest rääkida ja ei saa ka naabri Alariga võrgus mängida, sest tema ei viitsi minu Racerit mängida ... temal on ju Colin McRae.

[zeroconf]

Aga mina siin vahepeal leidsin vastuse küsimusele, miks pole linux teinud linux sedavõrd ilma, nagu võiks oodata tasuta OP-st.

Tõsi ta on - inimesed on orienteeritud meelelahutusele. Siin aga on selline mõte, et tegelikult annab ka Linuxil mängida ja seda tuleb inimestele demoda. See info tuleb kättesaadavaks veebis teha, et kuidas inimesed oma masinatele Linuxid peale saavad ning seal all mängud jooksma.

Teine suur probleem - sisuliselt ei ole Eestis arvutifirmasid, kes müüksid Linuxiga arvuteid. Heal juhul saad ilma OS-ita masina aga Linuxit kohtab seal peal harva, väga harva.

Kolmas suurem probleem on koolituse puudus. Väga vähesed arvutikoolitusfirmad Eestis suudavad üldse mingit Linuxiga seotud kursust pakkuda. BCS suudab koostöös teistega teha mõned Linuxi spetsialisti kursused, mis on ka paraku rohkem kiirele läbimisele orienteeritud kui sellele, et osalejad ka jõuaksid asjale pihta saada korralikult ja oleksid ise suutelised asja tegema. Endal plaanis seda viga parandada ja hakata ise vabatarkvara-alaseid koolitusi tegema. Põhiraskus on siin õppematerjali väljatöötamise mahukus kui tahta samm-haaval tööjuhendeid. Samas võib ka lihtsalt kondikava kokku kirjutada ja kui teemat valdab siis saab reaalajas asja näidata. Nii olen ka enamasti teinud.

ELUGv7 raames arutatav loodav vabatarkvara organisatsioon võiks ühe ülesandena võtta selle koolituse korraldamise. Et see organisatsioon oleks üks juriidiline keha, mille kaudu saaks arveid teha ja miski % kukuks keskusele ka. Nii saaks loodetavasti loodav organisatsioon ka oma eelarvet täita ja üle Eesti tegutsevad vabatarkvara friigid teisi õpetada ning seda ka teenusena müüa.